„Piima ja leivaga kasvasime üles meiegi, neli venda. Piimaga on üles kasvanud kogu Petserimaa, kus peres oli kolm või viis või kuus või kogunisti kümme last! Ning lehmapiima najal sirgusid muidugi mitte üksnes vaese Kagu-Eesti kandi põlvkonnad. Kas oleks eesti rahvast enam olemas ilma lehmata? Pärast raskeid ja väga-väga ränki aegu.”

See on lõigukene ühest mu mininovellist mille nimeks on „Ausammas lehmale”.
Sulatan köögis vanu mesikärgi, kõrv haarab samal ajal raadiost uudiseid ja intervjuusid.
Saan teada, et mõnele inimesele ei meeldi lehmade ammumine tema linna veerde ehitatud maja lähistel.

Ei tea, kas too muu-muude peale kaebaja piima ei joo. Võib-olla põeb ta laktoositalumatust?
Aga tema poeg või tütar?

Ise ma ei näinud – ei ole linlane –, aga mu tuttav võrukas oli näinud noort mesikäppa linna tänaval jalutamas. Internetis aga oli pilt Tartu Supilinnas patseerivast pätajalast.

Aasta-aastalt tuleb ette aina rohkem metsloomade inimeste elualale tungimise juhtumeid. Aga mida siin imestada: metsloomade eluala kahaneb mitte aastate, vaid iga kuuga. Ei jää aastakestki vahele, kui mu kodukandi metsadest ei kostaks saagide vingumist. Need südantlõikavad helid kaovad vaid siis, kui silmapiiril ei paista enam ühtki pedakat, ühtki kuuske.

Metsloomad jääksid suurima heameelega oma kodutanumale, see tähendab – metsa. Kui inimene ei hävitaks miljonite hektarite viisi karude, ilveste, huntide, põtrade, rebaste, kährikute, mäkrade ning ka paljude suleliste kodusid.

Vene kirjanik Gorki on kirjutanud lause „Inimene, see kõlab uhkelt!” Gorki meelest pidi inimene olema looja, võitleja, peaaegu et läbi müüride minev aususe etalon. Tegelikkuses aga oskasid need „uhkelt kõlavad inimesed” tappa, reeta, röövida, keelt kanda, valetada, varastada ...

Kas tõesti oskavad inimesed vaid muinasjuttudes olla looduse uhked kroonid, kes tunnevad kaasa nõrgematele, teevad head omastele ning võõrastelegi? Või vähemalt hoiduvad kurja tegemast.

Vaat', mõtlesin täna, et mis inimene on see, kes peab viha janus või näljas möögivate lehmade või määgivate lammaste peale?

 

Autor: ILMAR VANANURM, kirjanik
Viimati muudetud: 06/07/2023 09:46:46