Uurijad ei leidnud retsidivistil kolmanda mõrva süüd

Selles Ahja majapidamises, kohalikus nn sotsiaalmajas, toimusid jaanuaris vägivallateod ning suri eakas mees.

Tartu maakohtu Võru kohtumajas mõisteti hiljuti süüdi keskealine kuritegeliku minevikuga mees. Esialgse kahtlustuse kohaselt kolmanda mõrva toime pannud mees osutus uurimise käigus peksjaks ja noaga sähmijaks ning aasta algul elutuna leitud 78-aastase ahjalase surma tema otseselt ei põhjustanud.

53-aastane Andrei mõisteti 30. mail Põlvas lühimenetluse korras süüdi korduvas teise inimese tervise kahjustamises. Talle mõisteti karistuseks kolmeaastane vangistus, millest lühimenetluse tõttu arvati maha üks kolmandik ehk lõplikuks karistuseks jäi kaks aastat vangistust. Karistuse kandmise päevaks loetakse käesoleva aasta 7. jaanuari, mil mees kahtlustatavana kinni peeti. Seega vabaneb Andrei vanglast jaanuaris 2025 ehk ligi pooleteise aasta pärast.

Mis juhtus?
Tänavu jaanuaris kirjutas LõunaLeht, et Põlvamaal Ahja alevikus leiti Allika tänava korterist vägivallatunnustega 78-aastase mehe surnukeha. Politsei pidas kinni 53-aastase mehe, keda on seni kogutud tõenditele tuginedes alust kahtlustada kuriteo toimepanemises, teatas toona Lõuna prefektuur.

Lõuna ringkonnaprokuröri Ainar Koigi sõnul tarvitasid 53-aastane kahtlustatav ja 78-aastane mees 6. jaanuari õhtust peale kahtlustatava elukohas koos alkoholi, kui ühel hetkel tekkis nende vahel tüli.

„Seni kogutud tõendite põhjal ründas kahtlustatav tüli käigus kannatanut ja järgnes talle õue ning põhjustas kannatanule vigastusi. Politsei sai teate võimaliku raske kuriteo kohta 7. jaanuari õhtul ja sündmuskohale saabudes tuli kahtlustatava elukohta sisenemiseks kasutada jõudu, sest vabatahtlikult ta ust ei avanud. Prokuratuuri hinnangul on oht, et kahtlustatav võib vabadusse jäädes kuritegude toimepanekut jätkata ja menetlusest kõrvale hoida. Seetõttu taotlesime kohtult luba kuriteos kahtlustatava vahistamiseks,“ rääkis Koik. Kohtu loal võeti kuriteos kahtlustatav esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla.

Kuna kahtlustatavat oli varem tapmise eest karistatud, esitas politsei talle esialgse kahtlustuse mõrvas.

Prokuratuur ei kinnitanud ega lükanud ümber kohalike inimeste infot, et tapmises kahtlustatav on 1969. aastal sündinud Andrei.

Kuritegelik minevik
Ahjalaste andmetel aga kahtlustati eaka Vello tapmises just varem juba kahes mõrtsukatöös süüdi mõistetud ja üldse teadaolevalt seitse korda kriminaalkorras karistatud Andreid.

LõunaLeht leidis kohtuarhiividest, et 1991. aastal, paar päeva enne oma 22. sünnipäeva, sai Andrei Põlva rajooni rahvakohtus karistada mootorsõiduki ärandamise eest – karistuseks kaks aastat toona kasutusel olnud „paranduslikke töid”. Poolteist aastat hiljem karistas sama kohus meest huligaansuse eest paranduslike tööde ja sajakroonise rahatrahviga. 1995. aastal karistas kohus meest kuritahtliku huligaansuse eest tingimisi vangistusega.

1997. aasta juulis – sedakorda paar päeva pärast mehe 28. sünnipäeva – oli Andrei Põlva maakohtu ees süüdistatuna tahtlikus tapmises raskendavatel asjaoludel: omakasu ajendil ning „eriti piinaval või eriti julmal või paljude inimeste elule ohtlikul viisil”.

Süüdistus oli järgmine: sama aasta veebruaris oli Andrei ühes Põlvamaal Räpina vallas asuvas talus alkoholijoobes, tal tekkis 61-aastase kaaslasega sõnelus ja tüli. Vihahoos ning „lootuses tapmisega vabaneda kahjutasu nõudest” lõi ta raskes alkoholijoobes kaaslasele pea poolemeetrise pudrunuiaga korduvalt pähe ja näkku. Kui too maha kukkus, jätkas Andrei tema peksmist jalgadega, kuni arvas ohvri surnud olevat. Eluohtlike vigastuste tagajärjel suri kannatanu kolm tundi hiljem.

Põlva maakohus mõistis varem kolmel korral karistatud Andrei süüdi ning karistas teda 12-aastase vangistusega. Ringkonnakohus vähendas karistust ning lõplikuks karistuseks kujunes seitse aastat vangimajas.

2002. aasta detsembris (enne tähtaega) vanglast vabanenud Andrei võeti uuesti vahi alla 2004. aasta juunis ning oktoobris süüdistati Põlva maakohtus teda kehalises väärkohtlemises ning relvastatud röövis.

Süüdistuse kohaselt oli mees Põlva vallas korduvalt vägivallatsenud. Ta nõudis kannatanult raha, peksis teda rusikatega näkku ja kehasse ning jalaga vastu pead. Veel surus ta kannatanule noa rinnale ja ähvardas teda tappa ning kägistas kaelapiirkonnast.

Kohus mõistis mehele kokkuleppemenetluse korras kolm ja pool aastat vangistust.

2009. aasta oktoobris tunnistas Andrei end Harju maakohtus süüdi mõrvas, vara hävitamises ja omavolilises sissetungis.

2008. aasta 8. detsembri õhtul, pärast varguse eest mõistetud neljakuulist vangistust, tekkis vanglast vabanenud Andreil ühise joomingu käigus tüli 23-aastase Sallega. Tüli Andrei ja noore naise vahel tekkis Tallinna lennujaama külje all laiuvas nn Pilpaküla suvilarajoonis.

Võõrasse suvilasse end omavoliliselt sisse seadnud mees peksis süüdistuse kohaselt 23-aastase naise läbi ja jättis ta põlevasse majja surema. Noore naise luustikuni põlenud surnukeha leidsid päästjad.

Ajakirjanduse andmetel kandis mees pidevalt põues suurt kööginuga ning suutis vabaduses korralik olla vaid ühe kuu.

Kohus määras Andreile karistuseks kokku 13 aastat vangistust, karistuse algusajaks loeti 14. detsember 2008.

Andrei vabanes vanglast 2022. aasta 13. aprillil. Ahja sündmused toimusid jaanuaris 2023.

Nüpeldas eakat meest, aga ei mõrvanud
Äsjase kohtulahendi kohaselt (mida prokuratuur ei saa vaidlustada) lõi Andrei millalgi 6. jaanuari õhtu ja järgnenud öö vahel õues (koht on kohtuotsusest välja tsenseeritud, aga ilmselt Allika tn sotsiaalmaja Ahjal – J. K.) ühisel alkoholitarvitamisel tekkinud tüli käigus samas majas elanud V. A-d rusikate, jalgade ja metallist noaga. Löökide tagajärjel paiskus V. A. vastu ümbritsevat kõva pinda.

Löömisega tekitas Andrei ohvrile hulga vigastusi: muu hulgas ninaluude murru, nahamarrastused, verevalumid, kriimustused, paistetuse ja kaks torke-lõikehaava näole, lõikehaavad käele jne.

Kohtuotsuses märgitakse, et „V. A. kehavigastused polnud eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad need lühiajalise tervisekahjustuse kestusega kuni 4 nädalat”.

Andreilt konfiskeeritud nuga määrati kohtu otsusega hävitamisele. Tal tuleb aasta jooksul kinni maksta menetluskulud ligi 4700 euro ulatuses: muu hulgas osa DNA-ekspertiisi kuludest ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu.

Hävitamisele määrati ka läbiotsimise käigus Andreilt ära võetud kampsun, dressipüksid, saapad ja triiksärk, lisaks sündmuskoha vaatluse käigus köögist võetud talvesaapad, verised teksapüksid ja jope. Ning ära hävitatakse ka 18. jaanuaril uue sündmuskoha vaatluse käigus leitud müts, kilekott, kaheliitrine odavlimonaad ja pooleliitrine viinapudel.

Vello peksmisse ei surnud
LõunaLeht palus Lõuna ringkonnaprokuratuuril võimaluse piires selgitada, miks ja kuidas eakas mees aasta algul Ahjal elu jättis.

„Kohtueelses menetluses esitas ringkonnaprokurör Ainar Koik jaanuaris 53-aastasele Andreile kahtlustuse korduvas tahtlikus tapmises, kuivõrd tegemist oli isikuga, kes on süüdi mõistetud 9. oktoobril 2009 Harju maakohtu otsusega,” edastas Lisanna Männilaan prokuratuurist. „Prokuratuur süüdistas 53-aastast meest esialgu selles, et ajavahemikul 6.‒7. jaanuar 2023, seni kindlaks tegemata kellaajal Ahja alevikus asunud maja juures põhjustas ta 78-aastasele Vellole kehavigastusi, mille tagajärjel viimane sündmuskohal suri.”

„Aprillikuus valminud kohtuarstliku ekspertiisi akti järgi polnud Vellol tuvastatud kehavigastused eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustanuks need lühiajalise tervisekahjustuse kestusega kuni neli nädalat. Surma põhjuseks oli südame- ja neerukahjustusega kõrgvererõhutõbi, mille tüsistusena tekkis alkohoolse joobe foonil keha alajahtumine ning äge südame- ja veresoonkonna puudulikkus,” jätkas Männilaan. „Seetõttu lõpetas ringkonnaprokurör osaliselt Andrei kahtlustuse ja kvalifitseeris selle ümber teise inimese tervise korduvaks kahjustamiseks.”

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 22/06/2023 10:52:18