Riigikogu võttis sel nädalal erakorralisel istungil valitsuse usaldusküsimusega seotult vastu kaheksa Eesti rahva elu mõjutavat seadust. Lisaks kukkus läbi umbusaldusavaldus peaministri vastu. LõunaLeht annab ülevaate, millised muudatused paika pandi ning kuidas hääletasid valimisringkonnast nr 11 valitud rahvasaadikud.

1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus
Alkoholiaktsiis tõuseb seaduse järgi aastatel 2024–2026 viis protsenti aastas. Sama palju tõuseb 2024.–2026. aastal sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis.

Lisaks jäetakse Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime toetamiseks seaduse kohaselt ära aastateks 2024–2027 kavandatud eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi tõusud. See tähendab, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks jääb 21 eurot 1000 liitri kohta.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja vastu 35 riigikogu liiget. Poolt olid Anti Allas (SDE), Anti Haugas (RE), Liina Kersna (RE), Mait Klaassen (RE), Maido Ruusmann (RE), Andrus Seeme (RE) ja Igor Taro (E200). Vastu olid Ants Frosch (EKRE), Ester Karuse (KE) ja Priit Sibul (IM). Puudusid Rain Epler (EKRE) ja Eerik-Niiles Kross (RE).

2. Käibemaksuseaduse muutmise seadus
Selle kohaselt tõuseb käibemaksumäär 2024. aasta 1. jaanuarist 20-lt 22 protsendile. Majutuse käibemaksumäär tõuseb 2025. aastast üheksalt protsendilt 13 protsendile. Ajakirjandusele kehtiv käibemaksumäär hakkab 2025. aastast olema varasema viie asemel üheksa protsenti.

Poolt hääletas 59 ja vastu 35 riigikogu liiget. Poolt olid Anti Allas, Anti Haugas, Liina Kersna, Mait Klaassen, Eerik-Niiles Kross, Maido Ruusmann, Andrus Seeme ja Igor Taro. Vastu olid Ants Frosch, Ester Karuse ja Priit Sibul. Puudus Rain Epler.

3. Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus
Kaotatakse mitmed maksusoodustused, tõstetakse tulumaksumäära ning asendatakse regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga.

Seaduse kohaselt kaotatakse 2024. aastast füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid.

Füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb 2025. aastast 20-lt 22 protsendile. Samas kaotatakse 14-protsendine soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav seitsmeprotsendine tulumaks. Krediidiasutuste avansilise makse määr kasvab 14-lt 18 protsendile.

2025. aastast kaotatakse regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.

Poolt hääletas 58 ja vastu 33 riigikogu liiget. Poolt olid Anti Allas, Anti Haugas, Liina Kersna, Mait Klaassen, Eerik-Niiles Kross, Maido Ruusmann, Andrus Seeme ja Igor Taro. Vastu olid Ants Frosch, Ester Karuse ja Priit Sibul. Puudus Rain Epler.

4. Hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus
Tõstetakse riigieelarve tulu suurendamiseks erinevate hasartmänguliikide maksumäärasid. Seaduse kohaselt tõuseb kaughasartmängu ja toto kehtiv viieprotsendiline maksumäär kahes etapis: 2024. aastal kuuele ja 2026. aastal seitsmele protsendile. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär kasvab 2024. aastast 18-lt 22 protsendile jne.

Poolt hääletas 58 ja vastu 22 riigikogu liiget. Poolt olid Anti Allas, Anti Haugas, Liina Kersna, Mait Klaassen, Eerik-Niiles Kross, Maido Ruusmann, Andrus Seeme ja Igor Taro. Vastu olid Ants Frosch ja Priit Sibul. Puudusid Rain Epler ja Ester Karuse.

5. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Näeb ette võimaldada 2024. aasta 1. jaanuarist abielu sõlmida kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost. Samuti võetakse seadusega vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Abielu kõrval jääb alles võimalus sõlmida kooseluleping ning registreeritud elukaaslased saavad seaduse järgi abielule üle minna lihtsustatud korras.

Seadusega täpsustatakse põlvnemise regulatsiooni perekonnaseaduses seoses samast soost paaride lapsendamisõigusega. Samast soost abikaasad saavad abieluvõrdsuse kaudu õiguse koos lapsendada. Samast soost abikaasa saab oma abikaasa lapse lapsendada bioloogilise vanema nõusolekul. Seaduses tuuakse välja põhimõte, et lapsel ei või olla rohkem kui kaks vanemat.

Säilitatakse põhimõte, et lapsega seotud õigused ja kohustused on eelkõige lapse bioloogilistel vanematel. Ema naissoost abikaasal tekib lapsega põlvnemissuhe, kui ta annab ema kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku. Kooselulepingust vahetult tulenevad õigused ja kohustused ei muutu, sealhulgas on registreeritud elukaaslasel võimalik lapsendada vaid oma registreeritud elukaaslase laps.

Poolt hääletas 55 ja vastu 34 riigikogu liiget. Poolt olid Anti Allas, Anti Haugas, Liina Kersna, Mait Klaassen, Eerik-Niiles Kross, Maido Ruusmann, Andrus Seeme ja Igor Taro. Vastu olid Ants Frosch, Ester Karuse ja Priit Sibul. Puudus Rain Epler.

6. Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõuga korraldatakse keskkonnaministeerium ümber kliimaministeeriumiks ning maaeluministeerium regionaal- ja põllumajandusministeeriumiks. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded lähevad rahandusministeeriumilt üle regionaal- ja põllumajandusministeeriumile, sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning ligipääsetavuse koordineerimine regionaal- ja põllumajandusministeeriumile.

Poolt hääletas 57 ja vastu 23 riigikogu liiget. Poolt olid Anti Allas, Anti Haugas, Liina Kersna, Mait Klaassen, Eerik-Niiles Kross, Maido Ruusmann, Andrus Seeme ja Igor Taro. Vastu olid Ants Frosch ja Ester Karuse. Ei hääletanud Priit Sibul. Puudus Rain Epler.

7. 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus
Sisaldab kahte liiki muudatusi. Esiteks ministeeriumide ümberkorraldustest tulenevad ettepanekud, mis on seotud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mille kohaselt 2023. aasta 1. juulist korraldatakse ümber ministeeriumide töö. Samuti tehakse muudatusi ministeeriumide valitsemisalades. Teiseks on valitsemisaladelt saabunud ettepanekud eelarve muudatusteks.

Poolt hääletas 57 ja vastu 22 riigikogu liiget. Poolt olid Anti Allas, Anti Haugas, Liina Kersna, Mait Klaassen, Eerik-Niiles Kross, Andrus Seeme ja Igor Taro. Vastu olid Ants Frosch ja Ester Karuse. Ei hääletanud Priit Sibul. Puudus Rain Epler.

8. Tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seadus
Sellega muudetakse kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Seadusega suurendatakse 2024. aastast residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 1,88 protsendilt 2,5 protsendile, vähendades samal ajal muult maksustatavalt tulult (v.a kohustuslik ja täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest saadud kasu) eraldatavat tulumaksu 12,06 protsendilt 11,89 protsendile. Tulumaks laekub maksumaksja elukohajärgse omavalitsuse eelarvesse.

Poolt hääletas 58 ja vastu 26 riigikogu liiget. Poolt olid Anti Allas, Anti Haugas, Liina Kersna, Mait Klaassen, Eerik-Niiles Kross, Andrus Seeme ja Igor Taro. Vastu olid Ants Frosch ja Ester Karuse. Ei hääletanud Priit Sibul. Puudus Rain Epler.

9. Umbusaldusavaldus peaminister Kaja Kallasele
Poolt hääletas 34 ja vastu 57 riigikogu liiget. Poolt olid Ants Frosch, Ester Karuse ja Priit Sibul. Vastu olid Anti Allas, Anti Haugas, Liina Kersna, Mait Klaassen, Eerik-Niiles Kross, Maido Ruusmann, Andrus Seeme ja Igor Taro. Puudus Rain Epler.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 30/06/2023 11:06:58