Riigil oli Kagu-Eestisse kiire interneti toomiseks ette nähtud miljoneid eurosid toetusraha, kuid sellest kulutati vaid näputäis Põlva ja Kanepi vallas. Põhjuseks oli arvatavalt see, et omaosalus oli hõreda asustusega maapiirkondadesse kaabli viimise puhul liiga kallis ega tasunud vedajatele ära. Riigi esindaja on aga tuleviku suhtes optimistlikum.

Eesti on võtnud regionaalpoliitikas üheks eesmärgiks suunata võimalikult palju Euroopa Liidust tulevaid toetusi väljapoole suuremaid keskusi ehk Tallinna ja Tartut. Rahandusministeeriumist öeldi Postimehele, et eurorahameetmeid välja töötades soovitavad nad võimalusel tõsta raha nn regionaalsetesse pottidesse. Ehk kirjutada täpselt ette, millisele maakonnale ja omavalitsusele on mingisugune summa mõeldud.

Kiire interneti kodudesse viimise toetusmeede ehitatigi nii üles, paraku see esialgu ei toiminud. Euroliidust saadi 24,29 miljonit, sellest jagati esimese hooga välja 10,4 miljonit. Sidevõrkude ehitajad jäid siiski suuremate keskuste juurde ning seal läks pea kogu toetussumma käiku. Võru- ja Valgamaale oli ette nähtud 2,5 miljonit eurot, kuid ükski valguskaabli rajaja ühtegi omavalitsusse tööle ei rutanud: kogu toetusraha jäi kasutamata. Põlvamaal Kanepi vallas läks käiku 6,9% ettenähtud toetusrahast ning Põlva vallas 12,7%. Kolmas Põlvamaa omavalitsus ehk Räpina vald jäi nulli peale.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling täpsustas LõunaLehele, et Põlvamaa Kanepi valda oli ette nähtud ca 412 000 eurot toetust, sellest kasutati esimeses toetusvoorus ära umbes 28 000 ja alles jäi 383 000. Põlva vallas läks 669 000 eurost kasutusele 85 000 ja alles jäi 584 000. Räpinas jäi kasutamata 400 000 eurot internetiraha.

Võrumaa omavalitsustest jäi Antslas kasutamata ca 250 000, Rõuges 472 000, Setomaa vallas 301 000 ja Võru vallas 661 000 eurot. Valgamaal oli kiire interneti rajamiseks Otepääl võimalik kasutada 505 000, Tõrvas 348 000 ja Valga vallas 384 000 eurot.

Sideoperaatorid on kritiseerinud viimase miili toetusmeetme tingimusi: ühe aadressi kohta on toetuse ülempiir 3000 eurot ja kaablifirma omaosalus peab olema 30%. Kulud on isegi 70% toetuse puhul liiga suured ja internetiteenust osutades või kaablit teistele välja rentides ei ole võimalik kulusid mõistliku ajaga tasa teenida. Riik on Postimehe andmetel mõelnud langetada omaosaluse 5% peale, aga seegi plaan pole heakskiitu leidnud – 3000-eurone piirmäär on ikkagi liiga madal ja pealegi kujuneb interneti hind nii varasemate ühenduste puhul uutest kallimaks.

Mida aga leiab riik – kuidas nemad selgitavad seda, et ettevõtmine Kagu-Eestis ebaõnnestus?

„Seda, et esimeses voorus ei tulnud palju taotlusi, ei tasu võtta veel ebaõnnestumisena,” vastas Iling. „Teisel poolaastal avaneb teine taotlusvoor, kus nende eelarvete kasutuse eelisõigus on neil omavalitsustel ning taotlejad saavad uuesti kandideerida. Eks üks põhjus, miks nende kolme maakonna kohta nii vähe taotlusi oli, võis olla see, et sideettevõtjatel ei olnud võimekust kõikide omavalitsuste kohta korraga analüüse ja taotlusi teha – esimeses järjekorras eelistati suuremaid omavalitsusi.”

Torkab silma, et loogiliste edupiirkondade (Harjumaa, Tartumaa) kõrval on viimase miili projekt märkimisväärselt hästi läinud Lääne-Virumaal. Ilingu sõnul on selgituseks see, et Lääne-Virumaal oli toetuste taotlemisel aktiivne üks sealne kohalik sideettevõtja.

Kas ja kuidas on kavas projekti edasi viia nii, et raha kasutusele läheks ja internet Kagu-Eestisse tuleks?

„Tagamaks lairiba projektide võimalikult ühtlane jaotumine üle Eesti, on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jaganud taasterahastu (RFF) ja Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) eelarved indikatiivselt kohalike omavalitsuste vahel vastavalt turutõrke suurusele,” vastas ministeeriumi esindaja. „Neid eelarveid on kavas hoida nende omavalitsuste juures nii kaua, kui rahastamisreeglid lubavad nende osas otsuseid teha. RRFi puhul peab otsused tegema 2023. aasta lõpuks. ERFi puhul on aega kuni 2027. aastani.”

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 26/06/2023 08:18:36