Foto: Urmas Paidre

„Üts õigõ Võromaa suvi nakkas iks Vahtseliina maarahvalaadaga. Tulõ kae perrä! Saami kokko 17. ja 18. juunil Võromaal, Vahtseliinan“. Nõnda kõlas kutse tänavusele laadale legendaarse Vastseliina spordimehe Margus Aderi häälega.

Kuid enne, kui rääkida tänavusest laadast, tuleks alustada Vastseliina laada uuest tulemisest peale koroona-aastaid. Ajalugu enne koroonat on ju niikuinii juba kroonikates kirjas.

Kõhklusi ja kahtlusi toimkonnas oli, et kas aastal 2022 minna laadaga uuesti edasi ja kui, siis kuidas. Kuid see kõhklus ja kahtlus ei olnud aastakümnetega kokku kasvanud põhitoimkonna jaoks isegi mitte arutlemist vääriv teema – ikka edasi! Ja seda toetasid kindlalt ka toimkonda sulandunud uued noored kohalikud inimesed oma ideedega, sest „kuni su küla veel elab – elad sina ka“.

Vaatamata toimkonna optimismile ei taastunud laat aastal 2022 kohe oma varasemas hiilguses, kuid kurta oleks ka olnud patt. Oli väike tagasilöök, kuid tegijaid see ikka rivist välja ei viinud, vaid andis tõuke koroona-aastatega ühiskonnas toimunud muutuste põhjalikumaks analüüsiks ning uueks ideekorjeks. Ega me keegi siis veel teadnud, et saatusel on omad plaanid ja lähitulevikus jõuame majanduskriisi, kuid siiski olime 2023. aasta laadale vastu minemas uutest ideedest sütitatud positiivse energiaga.

Ja see toimis, sest ei saanud tänavu kurta ei müüjate ega laadamelu nautlejate puuduse üle. Tuldi nii Virust kui Võrust, Saaremaalt ja Peipsi äärest ... Kohal olid lätlased, leedukad, setod ja mulgid, põllumehed ja käsitöömeistrid, rohenäpud ja Lõuna-Eesti „keelekaste“ valmistajad ... Keeli, milliseid laadal räägiti, oli palju. Oli ka meelelahutust ning mitmeid tähelepanu väärivaid väiksemaid sündmusi, mis kõrvaltvaatajale võisid tunduda justkui maarahvalaada programmi sisse kirjutatud. Isegi näitusel olnud suur roheline John Deere'i traktor oli üheks hommikuks saanud enda kõrvale samasuguse pisikese „lapse“.

Üheks uuemaks Vastseliina laada omapäraks on kujunemas suure laada kõrvale tekkinud väiksem, laste laat. Sellel on oma, terve laadapäeva vältav kultuuriprogramm, laste omatoodangu müügiletid, töötoad ja muidugi ajakohased lõbustused. Eriline ja meeleolukas publikumagnet oli esimest aastat kavas olnud laste köievedu, kus meeskondades osales 110 last (köievedu ei olnud üle Piusa jõe nagu täiskasvanutel).

Ei saa jätta esile tõstmata, et laste laada korraldustoimkonna kandev idee on: anda lastele muu lõbutsemise kõrval võimalust ka saada kogemusi, olgu see siis kauplemisel või lavajulguse saavutamisel. Siinkohal peab tõdema, et Vastseliina oma noorte näitlejate seas astus laval üles mitmeid säravaid, julgeid ja tähelepanuväärivaid talente.

Esimest korda oli Vastseliina maarahvalaadal Lõuna-Eesti tootjate „maarahva keelekastmise tänav“, mis oli meie toimkonna noore tegija, kuid toimkonna kõrval/sees üles kasvanud Rauno Traageli idee ja teostus. No oli seal tänaval vast erinevaid märjukesi ja võhikule mittemõistuspäraseid kooslusi, kuid kuna tootjad olid lahked oma tööd ka mekkimiseks jagama, siis oli tänava lõpus mitmeid joviaalses meeleolus spetsialiste, kohalikule toodangule vaid positiivseid hinnanguid andmas. Kokkuvõtteks – julge ja katsetamist vääriv ettevõtmine.

Teine uus idee tuli esimest aastat toimkonnas olnud noore põllumehe Priit Kunnuse poolt: Vastseliina piirkonna põllumeeste vana ja uue tehnika näitus. Täielik nostalgia ja avastamisrõõm – uudistajaid oli palju ning nii mõnelgi treileril toodud eksponaadil pandi soovijate palvel mootor põrisema. Miljonid tänud nendele kohalikele inimestele, kes kaheks päevaks oma traktorid, autod ja külgkorvidega mootorrattad laada toimkonna käsutusse usaldasid.

Üks uuendusi oli ka laadasimmani toomine Vastseliina alevisse, Vastseliina metskonna kämpingualale. Julgelt võttis noor tegija Hannes Ots selle enda korraldada (sellist ettevõtmist tegi ta esimest korda). Ja ära tegi – tagasiside oli ülimalt positiivne.

Tähelepanuväärne oli ka vanas tuletõrjemajas Ago Ruusi ülespandud näitus „Esimesed fotod Vastseliina aleviku asutajatest“ ning rahvamajas Birgit Pettai koostatud MTÜ Misso Tehnikaspordi Klubi fotonäitus „Piksepini karikas 15 – päevakoerast liblikaks“. Ja muidugi Vastseliina käsitööringi lapitekkide, patjade ning käsitöövaipade näitus oma tuntud headuses.

Aga tants ja trall? Ka seda ikka oli. Pealavalt käisid läbi mitmete rahvuste esindajad, kuid ohtralt ka Vastseliina oma tegijaid ja isegi koerad. Kõik istekohad lava ees tõi täis päevajuhi Margus Aderi poolt eelmisel laadal ellu kutsutud saunaviha tegemise meistrivõistlus, kus rohkem kui pooled osalejatest olid juba 2022. aasta laadal sellel võistlusel osalenud ning ihkasid revanši.

Väga oodatud oli ka Tartu ülikooli akadeemilise puhkpilliorkestri Popsid kontsert. See oli lustlik ja kaasahaarav.

Tänaseks on Vastseliina maarahvalaat 2023 juba möödanik ning kinnitame LõunaLehe lugejarile, et laat läks väga hästi. Margus Aderi poolt laadareklaamis lubatud ametlik suvi Võrumaal on ka „ukse pärani löönud“. Toimkonna liikmed on (nagu kümneid kordi varemgi) Piusa ürgoru puhkemajas oma mööduva laada-aasta higi endast välja vihtunud ning 2024. aasta laada jaoks energia saamiseks ootab ees väljasõit Leedumaale. Ja kui saatus vähegi lubab, siis juba järgmise aasta juuni kolmandal nädalavahetusel kohtume taas Vastseliina maarahvalaadal.

 

 

 

 

 

 

 

Autor: TAIMI TIISLER, laada toimkonna liige
Viimati muudetud: 30/06/2023 08:38:58