Veekogud – suvised sõbrad, kui arvestad ohtudega
Eelmisel aastal jättis Eesti veekogudes elu 30, neist Lõuna-Eestis kaheksa inimest. Seda on küll ligi poole vähem kui üle-eelmisel aastal, kuid endiselt liiga palju. Iga hukkunud inimene on korvamatu kaotus lähedastele ja toob kaasa palju mõõtmatut kurbust. Selle aasta aprillis Ida-Virumaal ja mais Võrumaal uppusid tiikidesse kõigest pooleteiseaastased poisid. Väikelastega õnnetusi saab ära hoida ainult neil kindlalt silma peal hoides, lapsi keelates ning vältides lapse vanemateta vee äärde sattumist.
Alkoholijoove on tõsine risk
Täiskasvanud inimeste eelmise aasta uppumisi seob üks must joon – 19 uppunut (71%) olid surma toonud veeõnnetuse ajal alkoholijoobes. Üksikasjalikumalt uppumiste põhjuseid vaagides saab teha järelduse – purjus peaga suplemine, paadisõit ja veekogu järskudel kallastel või purretel tegutsemine on eluohtlik kombinatsioon. Napsisena hoidu veekogudest eemale ning takista saatusliku vea eest sõpru. Eelmise aasta suvel uppus Karksi-Nuias paisjärve purjus peaga ujuma läinud 59-aastane mees, Valgas Pedeli jõkke joobes ujuma läinud 26-aastane mees, Tartus Anne kanalis vette kukkunud joobes 58-aastane mees, Tartu kesklinnas seltskonnast eraldunud ja üle jõe ujuma asunud joobes 35-aastane mees. Kurbi näiteid on mujaltki Eestist hulganisti.
Suvel veekogule minnes kasuta päästevesti
Eelmise aasta 30 uppunud inimesest 25 kaotasid elu mais, juunis, juulis ja augustis. See tähendab, et veeõnnetusi juhtub oluliselt rohkem soojemate ilmadega, kui inimesed seavad vees jahutuse leidmiseks või meelelahutuseks sammud randa. Veekogul paadiga, SUP-lauaga, kanuuga või vesirattaga sõites hoia meeles, et õnnetusel on sinu elu päästjaks päästevest. Vest peab ohutuse tagamiseks olema seljas nii täiskasvanutel kui lastel. Ohutuse tagab sobiva suurusega vest, mille rihmad, lukud ja nöörid on korralikult kinnitatud.
Uju tuntud rannas ja hoia kalda lähedusse
Nõrgema füüsilise ettevalmistuse, ujumisoskuse või tervisega inimesed peaksid vältima ujumist kaldast kaugel ja tugeva lainetuse või kiire vooluga oludes. Ujuma minna on alati turvalisem selleks ettenähtud ja valvega rannas. Ebaühtlase põhjareljeefiga ja järsumate kallastega kohas on vette minek ning sealt välja tulek tõeline väljakutse ning libastumisoht suur. Järsult kaldalt vette sattudes võib lihtsasti silmist kaduda veest välja saamise koht. Lisaks võivad tundmatus kohas ujujat vee all varitseda ehitusjäätmed, puutoikad, pudelikillud või muu praht, mille vastu vette hüppamise või kukkumise tagajärjeks on tõsine vigastus.
Ujume koos!
Ujuma on alati ohutum minna koos pereliikmete või sõpradega. Koos saab teineteisel silma peal hoida ja vajadusel kohe aidata või abi kutsuda. Eriti oluline on see üleskutse lapsevanematele, kes lapsi valvama peavad. Pisipõnnide kõrval ei oska ka suuremad lapsed ohte tajuda ja võivad kriitilisse olukorda sattudes kiiresti abi vajada.
Mitmel pool on omavalitsuste toel ujumiskohtadesse paigaldatud veeohutusstendid. Nendel olevate päästevahendite ja õpetuste toel saab igaüks hätta sattunud inimese elu päästmiseks parima anda. Stendile riputatud päästevahendite kasutamise infoga tasub juba varakult tutvuda. Igal stendil on oma number, mille järgi häirekeskus saab abi kiiresti õigesse kohta saata.
Päästeamet soovitab suve eel oma ujumisoskust parandada, täiendada teadmisi veeohutusest ning soovib ohutut suve ja turvalisi veerõõme!
Lisainfot veeohutuse kohta: veeohutus.ee.
Autor: ELARI KLIIMAN, Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo ennetuspartner
Viimati muudetud: 08/06/2023 08:22:40