Tartu ülikoolis kevadel valminud piirialauuring tõstab muu hulgas esile, et tosina aastaga võib Kagu-Eesti piirialade rahvastik väheneda veerandi võrra ja see on ohuks siseturvalisusele. Setomaa piirivööndile on iseloomulik suur väljaränne, laste ja noorte vähesus, „pruudipõud“ ning väga suur 50‒65-aastaste vanuserühma üleesindatus.

„Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-majandusliku olukorra, siseturvalisuse, piirijulgeoleku ja kogukonna uuring” valmis Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses Eiki Bergi eestvõttel ning kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi toel.

Uurimus võttis luubi alla seosed piiriturvalisuse ja kogukondliku elujõu vahel. Uurimus korraldati viies Kagu-Eesti piirilõigus 2022. aasta augustis-septembris.

„Antud piirivööndile on iseloomulik suur väljaränne, laste ja noorte vähesus, „pruudipõud“ ning väga suur 50‒65-aastaste vanusegrupi üleesindatus,” kirjutatakse uuringu lühikokkuvõttes. „Üsna mitmetes külades on praeguseks inimasustus kadunud, mõnedes teistes on kohalik elanikkond asendunud piiri tagant tulnutega. Optimistliku stsenaariumi korral püsib 2035. aastal piirivööndi rahvastik 1880 inimese juures ning pessimistliku stsenaariumi korral elab piirivööndis praegusega võrreldes 25% inimestest vähem. Eesti poolt vaadatuna on haavatavamad need piirilõigud, kus puuduvad looduslikud takistused (veekogud, metsa- ja soomassiivid) ja inimasustus ning kus maastikud on „avatud“ juurdepääsule väljastpoolt – sinna ja sealt läbi viivad teed.”

Uuringus tuuakse välja, et siinsete inimeste sissetulekud on 27% alla Eesti keskmise. Tööealistest elanikest on kohati ainult kolmandik tööga hõivatud. Mittetöötavad elanikud on üldjuhul töövõimetuspensioni saajad või seotud varimajandusega või omavad töökohta välismaal. Iseloomulik on pendelränne piirivööndist välja. Võtmeteenuste ehk hariduse, arstiabi, ühistranspordi ja kaubanduse pakkumine on uuringu teatel ebarahuldav. Mobiilside on auklik ning internet aeglane. Valdav osa kasutuses olevatest eluhoonetest on üle 60 aasta vanad, keskpärases seisundis ning ilma ajakohaste mugavusteta.

„Elu piirivööndis peab aga jätkuma,” kirjutavad teadlased. „Selleks tuleb võimaldada seto kultuurilise järjepidevuse edasikestmist. Vaja oleks tegeleda koha turundusega, mis meelitaks noori maale soodsamate laenutingimustega, samuti paremate elu- ja töötingimuste loomisega. Esmajärjekorras peaks riik toetama piirivalvureid, kaitseliitlasi, päästjaid jt kogukonnale ja riigile olulisi aktiviste piiriäärsete elukohtade rajamisel. Strateegiliste investeeringute suunamine elamufondi, parema eluhoonete tehnovarustuse tagamine piirivööndis, nn piirivalvetalude loomine ning avalike teenuste tagamine piiriala koefitsientide rakenduse abil võimaldab säilitada kogukondliku elujõu ning seeläbi panustada piiri turvalisusesse.”

Uuringus märgitakse muu hulgas, et riigi toimimist on üritatud parandada haldusterritoriaalse reformiga. Ent suurem tulubaas, parem juhtimiskompetents ja avalike teenuste kvaliteet ei tee teadlaste sõnul vahemaid olematuks.

„Seda võib teha lairibainternet, aga arstiabi ja kooliharidust saab usutavasti anda kõige paremini ikkagi vahetus kontaktis. Ka inimeste julgeolekut ja turvalisust tagab paremini pärispatrull, mitte kaamerad ja liikumisandurid. Seega ei pruugi teenuse kvaliteet olla määravam kui aeg, mis kulub kiirabil abivajajani jõudmiseks või piiripatrullil „pahalase” kinninabimiseks. Eriti siis, kui teemaks piiriturvalisus seotuna kogukonna elujõuga. Sedapuhku siis 136 km pikkusel maismaapiiril Venemaaga,” lisavad autorid.

Toome allpool välja mitmeid 151-leheküljelises uuringus esitletud tõdemusi.

Piirivööndi rahvastikutihedus on 7,8 inimest ruutkilomeetri kohta. Eesti maalistes asustuspiirkondades on asustustihedus keskmiselt 9,3 inimest ruutkilomeetri kohta. Kagu-Eesti maismaapiiri osa, mis jätab välja Lüübnitsa piirkonna, iseloomustab põhja-lõunasuunaliselt kahanev rahvastiku- ja hoonestustihedus.

Piirivööndit iseloomustab suur hulk varesid ja vundamente, mis on märgiks piirkonna endisest suuremast elanikkonnast, samuti suuremast talude ja majapidamiste arvust. 2022. aasta ehitusregistri andmete järgi moodustavad vared ja vundamendid 16,7% kogu piirivööndi ehitistest.

2021. aasta seisuga oli 42% tarbimiskohtadest kasutuses püsielukohtadena, 33% tühjad eluhooned, 14% hooajalises kasutuses olevad eluhooned ning 10% tööstushooned. Piirkonniti esineb enim tühje eluhooneid Saatse ja Meremäe piirkonnas. Elektrilevi andmetel tuli aga koroonaajal püsielukohti juurde ja tühje eluhooneid jäi 6% vähemaks.

Setomaa valla rahvastikku iseloomustab kõrgem keskmine vanus ja suurem üle 50-aastaste vanuserühm. See peegeldub ka leibkondade struktuuris, kus alla 18-aastaseid lapsi on vaid 17% juhtudest. Võrreldes ülejäänud Eestiga on siin proportsionaalselt suurem ühe- ja kaheliikmeliste leibkondade arv. Eestis on 16% üheliikmelisi leibkondi, Setomaal 22%; kaheliikmelisi leibkondi on Eestis 23%, Setomaal 26%.

Kagu-Eesti piirivööndis esineb üks tugevamaid rahvastiku vähenemise ja vananemise trende kogu Eesti riigis. Piirkonnas on väike noorte osakaal. Piirkonnas on umbes kaks korda vähem naisi vanuses 25‒35 kui samas vanuses mehi. Piirivööndi vanusestruktuuri iseloomustab väga suur 50‒65-aastaste vanuserühma üleesindatus.

2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas kogu Kagu-Eesti piirivööndis 31% vähem inimesi võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega.

Trend, et piirkonnas kasvab vanemaealiste osakaal, jätkub vähemalt kuni järgmised 15 aastat tulenevalt asjaolust, et piirkonna elanikest kõige olulisema osa moodustavad vanemas tööeas inimesed, kes jõuavad lähima 15 aasta jooksul pensioniikka. Kagu-Eesti piirivöönd on rahvastiku osas üks kõige kiirema vähenemise ja vananemisega piirkondi Eestis.

Kõigi prognoosi stsenaariumite kohaselt rahvaarv piirkonnas väheneb ning nende puhul erineb vaid vähenemise kiirus. Piirkonna rahvastikku kahanemist suudaks pidurdada ning stabiliseerida vaid optimistliku stsenaariumi sisseränne 16,5 inimese võrra aastas. Optimistliku stsenaariumi korral püsiks piirivööndi rahvastik 1880 inimese juures (miinus 4%), baasstsenaariumi korral langeks see 1692 peale (- 14%) ning pessimistliku stsenaariumi korral elaks aastaks 2035 piirivööndis vaid 1486 inimest (- 25%).

Praeguste trendide jätkudes puudutab tõenäoliselt rahvastiku vähenemine ja väljaränne tugevamalt Meremäe ja Luhamaa piirivööndi lõike.

Eestis on keskmiselt 6,5%-l inimestest bakalaureuseharidus, maapiirkonnas 5,1%-l ja Setomaa vallas samuti 5,1%-l. Piirivööndis elavad kõrgharitud elanikud teevad suures osa kaugtööd või pendeldavad regulaarselt suuremasse keskusse, Värskasse või Võrru.

Setomaa inimeste sissetulekud jäävad 2021. aasta seisuga 298 eurot ehk 27% alla Eesti keskmise. Teisalt on ka palgakasvu tempo möödunud viie aasta jooksul olnud Setomaal 6% võrra aeglasem kui kogu riigi peale kokku.

Registreeritud töötute arv Setomaa vallas tõusis suurel määral 2020. aastal COVID-19 piirangute kehtestamise järel ning on selle järel püsinud varasemast kõrgemal tasemel. Siiski jääb registreeritud töötuse määr Setomaal alla 5% tööealisest elanikkonnast, mis on madalam kui Võru maakonna (7,3%) ja Eesti keskmine töötuse määr (7,5%).

Kagu-Eesti piirivööndi suurimad tööandjad on Värska sanatoorium (100 töötajat), Setomaa vallavalitsus (83) ja Värska Originaal (73). Piirivööndi 25 suurima tööandja seas on üheksa valitsus- ja riigiasutust ning 16 äriühingut. Suurimate tööandjate statistikas ei kajastu politsei- ja piirivalveamet.

Perioodil 2020–2022 oktoober Setomaal müüdud elamud on keskmiselt pea poole väiksemad kui Eestis keskmiselt ning müüdud poole väiksema hinna eest ruutmeetri kohta võrreldes Lõuna-Eesti keskmisega ja vaid kolmandiku eest kogu Eesti keskmisega võrreldes. Selle põhjuseks on eeldatavasti kahanevast rahvastikust tulenev väike nõudlus piirkonna kinnisvara järele.

Valdav osa Setomaal paiknevatest eluhoonetest ja seega ka eluruumidest on vanemad kui 60 aastat. Taasiseseisvuse perioodil on kogu Eestis ehitatud 21% tavaeluruumidest, Võru maakonnas 6% ning Setomaa vallas vaid 4%.

Valdavas osas jäävad piirkonna lasteaiad, koolid ja toidupoed 25-minutilise autosõidu kaugusele, mis tähendab piirkonna elanikele märkimisväärset aja ja kütusekulu, et enda ja oma laste igapäevased kohustused ja vajadused täita.

Piirivööndit iseloomustab tulenevalt väga väikesest asustustihedusest tulenevalt hõre ühistranspordi võrgustik ning elanike tugev sõltuvus isiklikust mootorsõidukist. Küsitletud elanike seas kasutab ühistransporti tööle liikumiseks vaid 5% inimestest.

Usaldus piirivalve tegevuse ja selle institutsiooni suhtes on väga suur. Turvatunne väljendub hirmu puudumises kuritegude suhtes – vastajad kirjeldavad, et rahurikkujaid pole ning lukustamata julgetakse jätta nii hoonete uksed kui ka tehnika. Samuti pole hirmu jätta pikemaks ajaks kodu järelevalveta.

Küsitletute seas nähakse, et piirkonna elujõu säilimiseks ja parandamiseks peetakse vajalikuks erinevate meetmete rakendamist, nagu näiteks töökohtade säilitamist ja loomist eraettevõtluse tekke ning põllumajanduse toetamise toel. Ettevõtluse arendamist puhul nähakse, et kui mitte kohalikul tasandil ei õnnestu ettevõtlust arendada, siis vähemalt Võru linnas, kuna sealt kandub see ka piirialadele.

Tulenevalt asjaolust, et piirkonna elanikud sõltuvad väga tugevalt autost ning sõidavad regulaarselt läbi pikki distantse, on ka piirkonna üks olulisimaid vajadusi teedevõrgustiku parendamine (kergliiklusteede arendamine, kõvakate teedel, teeäärte nähtavus, aastaajast sõltuvalt on teede läbitavus kehv).

Piirkonnas nähakse suurt puudujääki ka vajalikest spetsialistidest, keda tuleks juurde meelitada, näiteks õpetajad, arstid ning omavalitsuse spetsialistid. Tulenevalt piirkonna väiksest rahvaarvust ja suurest hajutatusest on raske tagada arstiabi kodulähedast osutamist ning perearstidele piisavalt suurt nimistut, et nende töötasu oleks konkurentsivõimeline.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 01/06/2023 09:02:49