Ilmselt ei tule see suurematest asulatest kaugemal elavatele kagueestlastele üllatusena, et kui vaja on kiirabi abi, siis ei saa kindel olla, et see eluohtlikul juhul ettenähtud 14 minutiga kohale jõuab.

„Kiirabi kättesaadavusega on juba probleeme Hiiu, Rapla ja Võru maakonnas. Neis piirkondades ei pruugi brigaad alati jõuda eluohtlikus seisundis oleva abivajaja juurde ettenähtud 15 minuti jooksul. Kannatanu jaoks, keda on tabanud südame äkksurm, on oluline kiirabi kiire kohalejõudmine. Kohalejõudmise ajast oleneb otseselt kannatanu ellujäämine või siis elukvaliteet,“ kirjutas päästja, kiirabiõde ja esmaabikoolitaja Meelis Lindpere Maalehes ilmunud arvamusloos.

Lindpere toetus oma väidetes hiljuti Tartu ülikoolis valminud inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsile. Dokument käsitleb erakorralise abi probleeme laiemalt, kuid maainimeste igapäevaelu seisukohast on maapiirkondades kiirabi võime muret tekitav. Maainimene peab ka raske trauma või lähedase äkksurma korral arvestama, et ellujäämine on tema enda kätes, märkis Delfi. Lühidalt: kui õnnetus juhtub maal või suisa metsas, peab arvestama, et kiirabi tuleb oodata kauem kui veerand tundi.

2021. aasta andmed näitavad, et kõige enam aega kulus kiirabil abivajaja juurde jõudmiseks Hiiu, Saare, Põlva ja Rapla maakonnas, kus jõuti kuni 30 minuti jooksul vähem kui poolte abivajajateni. See hõlmab kõiki väljakutseprioriteete ehk ka kergemate tervisehädadega inimesi, kellel võib kiirabi oodates küll valus olla, kuid kelle elu pole ohus.

Probleemist annab tõsisema pildi deltakutsete statistika: häirekeskus määrab kiirabibrigaadile deltaprioriteedi siis, kui inimene on eluohtlikus seisundis. Maal peab kiirabi deltakutse peale 75% juhtudel kohale jõudma 14 minutiga. Võrumaal jõuab abi patsiendi juurde nõutud aja jooksul 61% juhtudel.

Lühidalt: ei Põlva- ega Võrumaal pole olukord justkui kiita. Kiirabi pidajad nendivad, et see on hajaasustuses paratamatus.

Tartu kiirabi pakub kiirabiteenust Põlvamaal, kaks brigaadi asuvad Põlvas ja üks Räpinas. Tartu kiirabi juhatuse liige Tuuli Paju esitas andmeid selle kohta, kuidas need kõige kiirema prioriteediga ehk deltaväljakutsetele on suutnud reageerida.

„Eelmise aasta analüüsi alusel jõudis Põlva üks brigaad selle aja sisse (maal 14 min – toim) 67,15% juhtudest ja teine 64,21% juhtudest. Räpina brigaad jõudis sellistele kutsetele 14 minutiga 76,68% juhtudes, mis ületab indikaatori eesmärgiks seatud 75% kutsetest,” kirjeldas ta.

Paju tõdes, et abi jõudmise kiirus abivajajani sõltub abivajaja elukoha kaugusest kiirabibaasist, kuid mitte ainult.

„Põlvast Saatsesse pole mitte mingil moel võimalik jõuda 14 minutiga,” nentis Põlvamaa kiirabi pidaja esindaja. „Kui kiirabi on viimas patsienti maakonnast väljas asuvasse haiglasse (näiteks TÜ kliinikum või ka Lõuna-Eesti haigla), siis võib vastav piirkond jääda pikemaks ajaks kiirelt reageeriva kiirabibrigaadita ning kiirele kutsele tuleb saata järgmine lähim vaba brigaad (nt Räpina puhul võib see olla brigaad Põlvast või ka Võrust) või võimalusel katkestada lähima kiirabibrigaadi madalama prioriteediga kutse ning saata kõrgema prioriteediga kutsele.”

Kui on vaja anda elupäästvat kiiret abi, aga kiirabi on hõivatud tegelikult kiirabilist abi mitte vajava patsiendiga, siis kannatab Paju sõnul elupäästvat abi vajav inimene. Ka brigaadi eelmisest kutsest vabastamine võtab aega ning reaalselt hädas olev inimene kaotab väärtuslikke minuteid.

Tartu kiirabi esindaja sõnul teeb otsused brigaadi kutsele saatmise kohta häirekeskus. Nemad otsustavad, kas näiteks Maaritsassse sõidab kiirabiauto Põlvast või hoopis Tartust.

Ka Võrumaa kuulub ülaltoodud andmete kohaselt kolme maakonna hulka, kus kiirabi ei pruugi 15 minutiga abivajaja juurde jõuda. Lõuna-Eesti haigla, mis siinmail kiirabi tööd korraldab, tunnistab seda.

„Selle väite vastu vaielda ei saa. Tegemist on ikkagi hajaasustuse piirkonnaga,” tõdes haigla kommunikatsioonijuht Ave Abel. „Lõuna-Eesti haigla kiirabibaasid – Antsla ja Võru – on paigutatud nii, et hajaasustusega maakonnas võimalikult kiiresti abivajajani jõuda. Kuna vahemaad on pikad, siis on selge, et 15 minutiga päris igale poole kohale jõuda ei õnnestu. Mida kaugemal abivajaja sel hetkel lähimal asuvast kiirabiautost asub, seda kauem võtab abi jõudmine temani ka aega.”

Abel märkis samas ülalviidatud artiklis väljatoodule: Võrumaal jõuab kiirabi abivajaja juurde kiiremini kui Raplamaal.

„Seega polegi meie piirkonnas olukord kõige halvem,” leidis ta.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 01/06/2023 08:54:02