Noored tänavusel Rene retkel ülesannet lahendamas. Foto: KLi Võrumaa malev

Tänasel lastekaitsepäeval aitavad omavalitsuste lastekaitsespetsialistid, nagu tavaliselt, hätta sattunud lapsi ja peresid. LõunaLeht uuris Võru linnavalitsusest, milliseid probleeme tuleb lastekaitsetöötajatel lahendada ja mis neile muret teeb. Võru maakonna kodutütred ja noorkotkad veedavad päeva Värska lähedal.

Omavalitsustes hätta sattunud laste probleemidega tegelevate spetsialistide tööpõld tundub eemalseisjale nii lai, et neist olulist esile tõsta on raske, sest kõik hätta sattunud laste aitamisega seotu on oluline.

Merike Aasmäe on laste abistanud ligi seitse aastat, kuus viimast on ta Võru linnavalitsuses lastekaitsespetsialist. Ta sõnas, et lastekaitsjate töövaldkond on tõesti lai. „Rõõmu teeb, kui me saame hätta sattunud laste elu paremaks muutmisel midagi ära teha,” märkis valdkonna töötaja.

Aasmäe sõnul on kõige raskemad olukorrad, kus vanem või vanemad on lapse hooletusse jätnud. Ühe põhjusena, miks laps satub hätta, nimetas ta vanemate või vanema puudulikud või nõrgad oskused laste kasvatamisel, kuid just vanemate eeskuju on laste kasvamisel väga oluline. Eeskuju peab Aasmäe sõnul algama juba beebieas, mil vanematel tuleb luua lapsega kiindumus- ja usaldussuhe, sest nende suhete alusel on lapsele lihtsam reegleid õpetada.

Kui reeglid õpetatud, ei ütle ta ühel päeval, et ei soovi näiteks lasteaeda minna. „Kui lapsel lasteaiaeas ei kujune sinna mineku harjumust, siis jalutab ta kooliealisena koolimajast mööda, suuremaks saades läheb kooli ühest uksest sisse, seejärel kõnnib teisest välja,” rääkis Aasmäe ja täpsustas, et nii teevad ka Võrus mõned lapsed. Kui koolis sisse-välja käidud, minnakse hulkuma.

Võrus on hulkuvate laste lemmikpaigad nii Kagukeskus kui ka Maksimarket. Kui nad näevad lastekaitsespetsialisti, jooksevad kohe ära, kuid vahel on usutletaval õnnestunud nende lastega ka hulkumiskohas jutule saada.

Kui ema-isa teed lähevad ühel hetkel eri suunas, on see ka nende omavahelise igakülgse kokkuleppe korral lapsele valus, kõnelemata olukorrast, kus kokkulepet ei saavutata.

Kui vanemad lähevad lahku
... ja nad ei ole suutnud omavahel kokku leppida ei edaspidises lapse hooldusõiguses ega aegades, mil laps saab kokku teise vanemaga, aitab lastekaitsetöötaja neid kitsaskohti lahendada. Kui ka siis ei suudeta kokku leppida, pöördutakse kohtusse, mis on lapsele traumeeriv, sest kohus kaasab ka lapse.

„Kui vanemad on lahkumineku eel probleemid lahti rääkinud, ei jää kummassegi kiusu sisse ja laps saab vähem kannatada,” ütles Aasmäe ja lisas, et paraku on lahkuläinud vanemate omavahelise kokkuleppe puudumisest tulenevaid kohtulugusid palju.

Töö raskeimaks lõiguks on lastekaitsetöötajale lapse eraldamine peredest, kus vanemad ei saa alkoholismist võitu ja selle tagajärjel on lapsed hooletusse jäänud. Nende perede lapsed tuleb paigutada kas asenduskodusse või hooldusperedesse.

Helgem töölõik on kokkusaamised asenduskodudes ja hooldusperedes elavate lastega, kus igal sammul on tunda laste sooja suhtumist. Oli ju lastekaitsetöötaja neile esimene turvalisust pakkunud täiskasvanu.

Paraku ei saa nad kõikidest katkistest peredest teada ja nii on mõnedki lapsed võtnud omaks vanemate pahed. „Meil on olnud juhus, kus 12-aastane poiss on viinajoomise järel pargipingil maganud,” tõi ta näite. Kraadiga jooke juuakse kambas, täna ostab pudeli üks, järgmine kord teine laps. Kuidas nad pudeli kangemat kätte saavad, võib vaid aimata.

Murekohti on teisigi: nutisõltuvusest vigastamiseni
Linnas näeb ikka aeg-ajalt vankris olevaid lapsi, kellel käes nutiseade. See kinnitab, et mõnes peres algab nutika kasutamine sõna otseses mõttes vankrieast. „Saame nutisõltlastest laste vanemaid nõustada, mismoodi tuleb sõltlastest lastega tegeleda ja neid spetsialisti juurde suunata,” rääkis Aasmäe.

Pidevale nutiseadme kasutamisele järgneb lapse puudulik emakeeleoskus, sest aastate lisandudes vaadatakse nutikast enamasti võõrkeelseid filme, mille sisu on lapsele konarliku võõrkeeleoskuse tõttu aimatav.

„Kuna vanem ei ole lapsega tegelenud, võib laps koolis emakeelegagi hätta jääda, selle tõttu on niigi vähestele logopeedidele lisasurve,” lisas spetsialist.

Aasmäe sõnul on suureks murekohaks kujunenud laste vaimne tervis. „Üheks teguriks on surve, mille tõttu osa lapsi tunneb, et peab kõiges tubli olema. Surve algab ühiskonnast, mis avaldab survet vanematele, viimased survestavad lapsi kõiges tubli olema, kuid kõik lapsed ei ole tugevad,” rääkis ta.

Osa noorte seas on vaimse pinge maandamiseks populaarne enda vigastamine, mis on lõikujate meelest äge. „Ma ei oska öelda, kas lõigutakse kambavaimu, tähelepanu saamise või muul põhjusel, igatahes näitavad nad pilte oma lõigutud kohtadest teistele sotsiaalmeedias,” muretses lastekaitsetöötaja.

Paraku napib Võrus ja Võrumaal psühholooge ja psühhiaatreid, kes võtaksid lapsi regulaarselt vastu. On küll võimalus koos vanematega minna Lõuna-Eesti haigla vaimse tervise kabinetti, kuid sinna on pikk järjekord.

Tarkust vajavad ka vanemad
Eestis on ilmunud palju raamatuid sellest, kuidas lastele reegleid õpetada, mis tähendab, et vanematel on, vastavalt lapse eale, valikuvõimalus.

Väike laps omandab reegleid paremini mängude ja piltide kaudu. Aasmäe tõi näiteks piltidest koosneva päevaplaani, millelt vanem näitab lapsele järgmisest tegevusest pilti, samal ajal kõneleb sellest lapsele.

„Kui lapsele öelda, et enne peseme hambad, siis alles hakkame putru sööma või enne paneme riidesse, siis lähme õue, ja talle neist tegevustest pilte näidata, jäävad need enam meelde, sest väikestele lastele on mängulisus oluline,” soovitas spetsialist.

Aasmäe paneb vanematele südamele, et need ei teeks kõike lapse soovide järgi, sest selle tagajärjeks võib olla, et peagi istub laps neile pähe. „Laps võib öelda, et ei taha lasteaeda minna, vanematel võib temast kahju hakata ega saadagi teda sinna, kuid lasteaed on nende arengus väga oluline,” sõnas ta.

Koos Tervise Arengu Instituudiga osaleb ka Võru linn programmis „Imelised aastad”, mille raames käib 14-liikmeline vanemate rühm koos 16 korda, iga kord kaks tundi.

„Vanemad või vanem võib koolitusele lapsed kaasa võtta. Kui nad loenguid kuulavad, hoitakse nende lapsi. Vanemad õpivad, kuidas lapsega mängida, kuidas reegleid kehtestada, kuidas last arendada. Samuti konfliktide lahendamist, laste kiitmist ja julgustamist ning ka karistusmetoodikat,” tutvustas Aasmäe. Õnneks on vanemad sellest koolitusest väga huvitatud.

Ta märkis, et kõigile lapsi planeerivatele vanematele tuleb vanemlike oskuste õppimise koolitus kasuks, eriti neile, kellel on minevikust kaasas halb kogemus, nagu tema enda peale karjumine või tema suhtes ebameeldiv käitumine.

Võru linna lastekaitsetöötajad tegelevad aastas keskmiselt 200 eri juhtumiga.

Ligi 800 Võrumaa noort on kaitseliidu noorteorganisatsioonides
Kaitseliidu Võrumaa maleva noorteinstruktor Eve Täht ütles, et maleva kodutütred ja noorkotkad on tänavu lastekaitsepäeval Värska lähedal kindral Reegi majas koos Värska gümnaasiumi noortega.

„Reegi maja ümbruses on mehitatud tegevuspunktid, kus tutvustatakse kaitseliidu noorteorganisatsioone, lastakse õhupüssist, pakitakse matkakotti, lahendatakse kompleksülesannet, kus muu hulgas tuleb Eesti kaart kokku panna, ning naiskodukaitse liikmed tutvustavad äppi „Ole valmis!”,” loetles ta tänase päeva olulisimaid tegevusi.

Võrumaa kodutütarde ja noorkotkaste seas on populaarseimad üritused malevkondade laagrid, välilaagrid, matkad, õppekäigud ja õppepäevad. „Laagrites kohtuvad õpilased teiste rühmade noortega ja saavad juurde sõpru-tuttavaid,” lausus Täht. Ta lisas, et jalgsimatkade kõrval matkavad nad ka tõukeratastega.

Õppekäikudel ja -päevadel saavad noored teadmisi erinevatest paikadest ja asutustest. Kõige populaarsemad on noorte seas spordimuuseum Tartus ja talvisel ajal suusakuurort Kütiorus.

„Enamik kodutütarde ja noorkotkaste üritusi on aastate jooksul suures osas samaks jäänud ja kõik meie üritused on tasuta,” märkis Täht. Ta lisas, et tänu isamaalise hariduse projekti rahale on viimastel aastatel kohapealsete rühmade tegevus mitmekesistunud ja hoogustunud.

Tema sõnul on organisatsioonides ülekaalus maal elavad noored. Praegu on Võrumaa malevas 378 kodutütart ja 394 noorkotkast, varasemate aastatega võrreldes on liikmete arv suures osas sama.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 01/06/2023 08:42:43