Foto: LõunaLeht

MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige Maarika Niidumaa saatis NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile kirja, kus seisab, et kaunis loodus ja põlisrahvas on pikas vaates väärtuslikumad kui 1000 majutuskohta sõduritele, raadatud metsad ja laastatud maa. Niidumaa sõnul ei toeta Lõuna-Eesti ohvriks toomine riigikaitset ning Nursipalu kaitsjate soov on, et Stoltenberg aitaks nende seisukoha viia NATO otsustajateni.

MTÜ Meie Nursipalu kiri NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile:

Lugupeetud härra Stoltenberg, 

Meil oleks hea meel, kui seda kirja ei peaks kirjutama. Samas kohustab Eesti Põhiseadus riigi kodanikke seisma loodusväärtuste ning eluks kõlbliku keskkonna säilimise eest.  

Jah, me peame seisma oma kodu ja rahu eest. Nii nagu teie teenite maailma rahu NATO eesotsas, nõnda teeb seda iga eestlane oma kodukohas. Nii nagu norrakad, nii armastavad ka eestlased piiritult oma maad just selle väiksuses ja just selle imelise looduse pärast. Me oleme metsarahvas, ütleks väga paljud meie hulgast, kui Te siin kandis kellegagi vestlema satuksite. Eestlased ja norrakad on oma põhiolemuselt väga sarnased ja selle pärast kirjutame me Teile täna oma murest.

Jah, me teame, et vaid kuuludes sellistesse rahvaste ühendustesse nagu NATO ja ELi, on meil võimalik siin maanurgas turvaliselt elada. Sellele vaatamata on väga paljud eestlased, nii mehed kui naised, liitunud vabatahtliku omakaitsega. Me oleme alati teadnud, milline on meie naaberriigi käekiri sõja ajal. Eesti on ehitanud kogu iseseisvuse aja oma riigikaitset vastavalt: oleme nagu siili – iga okas loeb! Meie taktika on selline, mis sobib hajaasutusega maapiirkondade. Suured metsad on pakkunud sõdade ajal kaitset ning talude perenaised on toitnud vabadusvõitlejaid vaatamata ohule kaotada tabamise korral elu. 

Jah, Eestimaa on väike, pindalalt 8 korda väiksem kui Norra. Ometigi on Eesti on ELis ainus riik, mis panustab 3% SKT riigikaitsesse, kuigi meie keskmine brutopalk oli 2022. aastal 17 796 NOK (neto 14 258 NOK) ning mediaanpalk veel palju väiksem. 

Meil on üüratu mure Kagu-Eestisse Nursipalu ümbrusesse plaanitava militaarse harjutusala laienduse pärast. See on ebaseaduslik, protsessis on eiratud demokraatliku ühiskonna põhireegleid ning seda surutakse praegu läbi kiirendatud korras ja ilma igasuguste kohustuslike keskkonna- ja sotsiaal-majandusliku mõju hindamiseta. Piirkonna pikaajalised arengukavad, mis käsitlevad kogu Lõuna-Eestist rekreatsiooni- ja turismialana, on kõrvale heidetud, nagu neid poleks kunagi olnudki.

Ei, selline lähenemine ei sobi sellele piirkonnale. Seda ei tohi teha. Me ei räägi lihtsalt mingist väheasustatud alast, nagu taoliste rajatiste puhul muudest riikidest näeme. Vastupidi, tegemist on kõige asustustihedama piirkonnaga kogu Lõuna-Eestis: harjutusväljaku vahetusse lähedusse ja mõjualasse jääb 55% kogu piirkonna elanikest. Lõuna-Eesti suurim linn Võru on 2,5 km kaugusel laiendusala piirist. Ühes on tegemist Eesti väheste järele jäänud suurte ilusate metsadega, kus veel kuni 1978. aastani varjasid end okupatsioonijõudude eest metsavennad. 

Ei, me ei tohi lasta hävitada elusaid külasid ja põlistalusid, mis on just taas üles ehitatud (1990. aastatel tagastati omanikele vägivaldselt võõrandatud kodud). Ükski demokraatlik riik ei tohiks panna oma kodanikke sellisesse olukorda! Oma kodutalust tahetakse välja tõsta 21 peret. Lisaks peavad 217 maaomanikku loobuma oma põllu- ja metsamaast ning ca 450 elamut jääks vahetult laieneva harjutusvälja piiri äärde, kus on „võimalus“ 250 päeval aastas kuulda ja TUNDA sõja häält ning vibratsioone. Kui täna on harjutuste müra kuulda 25 km kaugusele (ulatub ca 22 000 inimeseni), siis pärast kolmekordset laiendamist (10 000 ha) ja ajaliselt paralleelseid õppusi on müra ilmselt kuulda kogu Lõuna-Eestis ja ka Põhja-Lätis (hinnanguliselt 32 000 inimest). Meenutame, et Eesti elanikke on 1,3 miljonit, kellest 400 000 elab Tallinnas ja viies suuremas linnas kokku 680 000.

Ei, Võro kultuuriruumi südames ei tohi võtta inimestelt vaikust, loodust ja võimalust oma kultuuri elada/praktiseerida. Laienduse alale jääb kaks looduskaitseala haruldaste liikidega, mida mujal Eestis ei leidu, sh Natura 2000 alad ning suured ilusad metsad, mida pole Eestisse enam palju jäänud. UNESCO kultuuripärandi nimekirja on kantud Lõuna-Eesti suitsusauna traditsioon, mida kandvaid saunu jääks laienduse alale ja vahetusse lähedusse umbes 100. 

Üks suur harjutusala ei kaitse Eestit agressiooni korral, seda teevad inimesed. Kui inimesed põgenevad, pole ei kaitsjaid ega ka kedagi, keda kaitsta.

Meie sõnum on: erakordselt kaunis loodus ja põlisrahvas võrokesed on pikas vaates ilma igasuguse kahtluseta väga palju väärtuslikumad kui 1000 majutuskohta sõduritele mugavas kauguses, raadatud metsad ja laastatud maa, kus täna elab rohkelt metsloomi ja on puhas põhjavesi.

Lõuna-Eesti ohvriks toomine ei toeta laiapindset riigikaitset. Kui taoline laienemine aset leiab, lahkuvad paljud. Ainuüksi turismiga tegelevaid ettevõtteid on Võrumaa maakonnas mitusada, enamusel neist tuleb tegevusala muuta või lõpetada, sest mürareostus 250 päeval aastas ei võimalda inimestele puhkust pakkuda.

Meie soov on: palun aidake meie seisukohavõtul levida NATO otsustajateni. Me usume koostöösse. Õppusi annab organiseerida koostöös liitlastega: ei saa mainimata jätta, et isegi äsja NATOga liitunud Soomel on suured harjutusväljakud. Samuti võib Baltimaid vaadata tervikuna ja mitte suruda igasse riiki eraldi ebaproportsionaalselt suuri harjutusväljakuid.

Kolm küsimust, millele palume vastust:

1) Kui tõenäoliseks hindate võimaliku sõjalise konflikti korral võimalust, et vaenlane võtab sihikule just suured militaarrajatised (isegi siis, kui vahetus läheduses on linn koos haigla ja tsiviilisikutega)?

2) Kuivõrd oluliseks peate Lõuna-Eesti mägisel ja metsasel maastikul kohalike elanike rolli, sh nii hajakaitset ning kohalike elanike integreeritud kaitsesse? 

3) Milline roll on Teie hinnangul militaarobjektide laiendamisel Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide 2017. aasta suvel sõlmitud eraldi koostöökokkuleppel arvestades seda, et USA on niigi NATO liikmesriik?

Oleksime erakordselt tänulikud, kui oleks võimalik saada vastus selle nädala jooksul. Samuti on oluline öelda, et meie eesmärk ei olnud kuhjata sellesse kirja infot senise protsessi, täpsemate häiringute ja muude spetsiifiliste murekohtade kohta. Saadame need aga meeleldi, kui annate sellest märku.

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/05/2023 08:05:42