LõunaLeht küsis Kagu-Eesti riigikogulastelt: mida kostate automaksu osas maaperele, kel vajadustest lähtuvalt on majapidamises mitu vana "õlipressi" ehk näiteks tossavad diiselautod VW Passat ja Nissan X-Trail?

LõunaLeht uuris värsketelt Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt, kuidas nad suhtuvad uue koalitsiooni soovitud maksutõusudesse ja milline on nende sõnum maaperedele, keda planeeritav automaks kõvasti mõjutab.

Praeguse seisuga on läinud nädalal tööd alustanud riigikogus 12 Võru-, Põlva- ja Valgamaa rahvasaadikut. Reformierakondlane Mait Klaassen, tõsi küll, alles astus sel nädalal peaministriks kinnitatud Kaja Kallase saadikukohale. Pärisime värsketelt riigikogu liikmetelt, millised uue koalitsiooni kärpe- ja maksuplaanid mõjutavad enim nende valijaid ehk Kagu-Eesti inimesi, kuidas nad parlamendi liikmena kavatsevad nendes küsimustes käituda ning kas näevad neile plaanidele ka mingeid alternatiive.

Riigikogulastele sai esitatud ka järgmine näide. Põlvamaal ühe kruusatee ääres elab perekond. Ainus transpordivahend tööle ja kooli jõudmiseks on auto. Pereema kasutuses on sajandi alguse Volkswagen Passat, millega ta viib muu hulgas lapsi kooli ja huviringidesse. Et külatee seisukord on kohati halb, sõidab pereisa tööle (ja viib mõnikord ka lapsi-naist) vana Nissan X-Traili maasturiga. Külatee lõhub autosid ja amortide remont on igakevadine väljaminek. Autod nõuavad kütust, kindlustust, ülevaatust. Väikeste palkade tõttu tuleb pere napilt ots-otsaga kokku. Koalitsiooni automaksuplaan võtab esialgse arvestuse kohaselt pere aastaeelarvest ligi 300 eurot (või autode vanust arvestades rohkem), mis on kas kuu söögiraha või linnas gümnaasiumis õppiva lapse kuu korteriüür. Milline on parlamendiliikme sõnum sellele perekonnale?

Võimaluse olulisi teemasid kommenteerida leidis lehe pakutud tähtajaks 11 riigikogulasest vaid kolmandik.

Anti Haugas Reformierakonnast
... leidis, et maksuplaanides on nii võitjaid kui ka kaotajaid. Tulumaksuvaba miinimumi tõus 700 euroni jätab tema sõnul rohkem raha kätte neile, kelle sissetulek jääb alla 7840 euro kuus. Kuigi tulumaksu protsent tõuseb, tulumaksu osakaal brutosissetulekust väheneb. Käibemaksu tõus tõstab Haugase sõnutsi hindu lihtsaima arvutuse järgi 1,7 protsenti.

„Kui käibe- ja tulumaksumuudatused keskmise kagueestlase ostuvõimet oluliselt ei muuda, siis kindlasti on täiendav kulu seotud aktsiisitõusude ning automaksuga,” tõdes noor riigikogulane. „Positiivne on maksuküüru kaotamine, mis aitab pikas trendis kaasa palgakasvule. Brutotasu tõstmine pärast 1200-eurose palgalävendi ületamist ei kasvata enam hüppeliselt töötaja maksukoormust. Ei teki nii-öelda maksulõksu. Mida aastaid edasi, seda suuremaks kujuneb tulumaksureformi positiivne mõju.”

Haugas lisas veel, et kindlasti suurendab palgakasvu stimuleerimine kohalike omavalitsuste tulubaasi ning tõstab pensione. Nii KOV-i tulubaas kui ka pensionide indekseerimine on seotud vastavalt tulu- ja sotsiaalmaksu laekumisega.

„Toetan kokkulepitud maksuplaani,” kinnitas reformierakondlane. „Paremat lahendust tänases rahanduslikus seisus ei ole. Laenu arvelt elamine ei ole liiga pikalt enam võimalik. Riigivõla intressikulu ületab tuleval aastal ilmselt 70 miljoni euro piiri. See kasvaks tänast viisi jätkates veelgi. See on võlg, mille peab maksumaksja nii ehk naa kinni maksma. Riigi rahandus peab olema korras ega tohi pidurdada tulevasi põlvi ja riigi arengut. Kaitsekulude tõstmine 3%-ni SKT-st on nõndasamuti hädavajalik.”

 

Haugas ei näe koalitsioonilepingus esitatud maksutõusudele alternatiivi: otsused on küll rasked, kuid kaugemale vaadates ei saa me võlgu elamist jätkata.

Automaks jääb tema andmetel olenevalt sõidukist vahemikku 60–250 eurot aastas. Majanduslikult mõtleva inimesena soovitas ta näite-perekonnal vahetada Nissan X-Trail ökonoomsema sõiduki vastu. Haugas arvutas, et kui X-Trail sõidab aastas 10 000 km ning võtab kütust 12 l / 100 km kohta, siis kulub aastas kütust 1200 liitrit. Kui kütusekulu oleks keskmiselt 8 l / 100 km, kuluks kütust 800 liitrit. Praeguste hindade puhul oleks rahaline võit 650 eurot aastas.

Rain Epler EKRE-st
... märkis, et Kagu-Eesti inimesi ei mõjuta negatiivselt mitte ainult koalitsioonileppes olevad kärpe- ja maksuplaanid, vaid koalitsioonileping tervikuna.

„Näitena olgu toodud planeeritavad seadusemuudatused, mis võimaldavad Nursipalu harjutusvälja laiendamist kiirendatud korras ning kohalike inimeste arvamustest ja huvidest üle sõites,” kritiseeris ta. „Kindlasti ei saa automaksuga valusalt pihta ainult Kagu-Eesti, vaid kogu Eesti maapiirkondades elavad inimesed. Kui maal elada ning siin lapsi kasvatada, siis on peres kahe auto omamine praktiliselt vältimatu. Käibemaksu tõuski lööb valusamalt maainimesi, kelle sissetulekud on sageli väiksemad kui linnainimestel.”

Epler märkis, et peatselt jõuavad parlamenti seaduseelnõud, mis annavad meile lähemat aimu selle kohta, kuidas üht või teist koalitsioonileppes olevat ideed ellu kavatsetakse viia. Omalt poolt plaanib ta kindlasti jagada inimestele infot selle kohta, mis tulemas, et „häma abil tegelikkuse moonutamine avalikkuse ette tuua”. Ka lubas ta pingutada, et takistada Kagu-Eesti suhtes kahjulike või suisa vaenulike seadusemuudatuste elluviimist.

Maksusüsteemi muutmist kommenteerides leidis Rain Epler, et esmalt tuleks ette võtta maksusüsteemi terviklik analüüs ning teha seda, lähtudes kahest eesmärgist: 1. panna Eesti majandus ja meie rahvuslik rikkus kasvama; 2. tagada Eesti ühtlane areng ja pidurdada ääremaastumist.

Vana Passati ja maasturiga pere näite kohta ütles Epler, et teab maal elava inimesena hästi: lastega pere logistika korraldamiseks on vältimatu omada kahte autot. Senise napi info põhjal, mis automaksu kohta teada, võib tema sõnul olla üsna kindel, et perekonna kulud kasvavad.

„Stenbocki majja on asumas valitsus, kes häbenemata tunnistab, et valetas enne valimisi,” teatas EKRE mees. „Seepärast on tänagi raske uskuda, et nende lubadused arvestada automaksu kehtestamisel maal elavate inimeste huve, valeks ei osutu. Oodakem siiski ära automaksu eelnõu ning seejärel saab plaanida edasisi samme.”

Igor Taro Eesti 200-st
... leidis samuti, et tegelikult mõjutavad Kagu-Eesti inimesi kõik koalitsioonilepingu punktid, mitte ainult kärpe- ja maksuplaanid. Tema sõnul on riigi rahanduse korrastamine üks eeldustest, et Eesti saaks hakata panustama haridusse, riigikaitsesse ja regionaalpoliitikasse.

„Praeguse seisuga kasvab riigieelarve miinus iga päevaga 4,6 miljoni euro võrra – see on summa, mille jagu teeme avalikus sektoris rohkem kulutusi, kui on maksutulusid. Nii me pikalt purjetada ei saa,” sõnas Taro. „Kui „teeksime Kreekat”, oleks tulevik mustem, sest tuleks kärpida järsult ja väga palju. Praegu on üritatud teha ikkagi nii, et väiksema ja keskmise lähedal oleva sissetulekuga (kuni 2000 eurot kuus) inimesed saaksid pihta võimalikult vähe või mingis osas isegi võidaksid.”

Taro leidis, et keskmise ja mediaanpalga lähedal teenivate inimeste jaoks peaks tulumaksuvabastuse kehtima hakkamine olema üks leevendusmeetmetest. Tema sõnul on alati maitse, õigemini maailmavaate asi, kuidas üht või teist maksudilemmat lahendada ning praegune koalitsioon jõudis just sellisele kokkuleppele. Keegi ainult oma tahtmist ei saanud ja kõik pidid milleski järele andma, märkis ta.

„Riigi tuleviku seisukohalt on olulisem see, mis juhtub peale nende rahanduslike muudatuste, mis on ju hetkel sisuliselt kiired tulekahju kustutamise meetmed,” teatas Igor Taro. „Palgatõusu jätkamine annab võimaluse õpetajate põuda leevendada, kõrghariduse lisarahastus toetab suures pildis meie majanduse arengut, kaitseväe uued võimekused suurendavad turvatunnet, tuuleenergia arenguks vajalikud seadusemuudatused suurendavad energiakindlust ning lubavad madalamat elektri hinda ja loodussäästlikumat majandamist. Lisaks on omavalitsuste tulubaasi parandamise plaan ja lisaraha kohalike teede ehitusse. Kõigist neist asjadest võidavad ka Kagu-Eesti inimesed.”

Parlamendisaadikuna lubas Taro käituda üldiselt nii, nagu koalitsioonipartneritega kokku lepitakse. Vaidlusi tuleb tema sõnul kindlasti, sest kõiki detaile pole jõutud kiirete läbirääkimiste käigus üksipulgi läbi kirjutada.

„Vaidluste üks osa on ka läbirääkimised huvigruppidega, mida koalitsioonikõnelustel ei jõuta enamasti teha. Enda valdkonnas püüan kindlasti huvitatud osapooli ära kuulata ja mõelda, kuidas saaks paremini,” lubas Eesti 200 liige.

Koalitsiooni plaanide kohta ütles Taro, et osa neist on liiga toored või veel välja töötamata, et saaks neile alternatiive mõelda. Näiteks majutusettevõtete käibemaksumuudatuste elluviimisel tuleks tema sõnul arvestada mõjuga sektori konkurentsivõimele ja võimaluse korral tugevdada selles mõnd teist komponenti.

„Eraisikuid puudutava automaksu puhul on praegu väga palju alternatiive valikus, sest midagi pole kokku lepitud – mille järgi maksustamine toimub ja milliste lisakriteeriumidega saab seda diferentseerida,” sõnas Taro. „Maapiirkondade elanike erisus on olnud kõneks, sest hajaasustuses pole auto tõepoolest vabatahtlik valik, vaid ikkagi igapäevaelust tulenev sund. Selle eest ei saa inimesi karistada, et nad elavad seal, kus muid valikuid pole. Ma näen siin võimalust korraliku erisuse tegemiseks.”

Näiteks toodud maapere puhul meenutas Taro, et praegu on vara täpsematest summadest kõnelda.

„Ma ikkagi väga loodan, et läbirääkimiste laua taga välja öeldud põhimõte maapiirkondade elanike säästmisest pädeb ka hilisema menetluse käigus,” sõnas ta. „Lõppeesmärk peaks ju olema, et teed saaksid paremini sõidetavaks, mitte võimalikult suurte autode ülalpidamine. Selles suhtes on näha koalitsioonipartnerite mõistmist, kuna kohalikesse teedesse lisaraha planeerimine on valitsusliidu leppes sees.”

Ester Karuse Keskerakonnast
... tõdes, et kuna Kagu-Eesti inimeste sissetulek jääb alla Eesti keskmise, siis avaldab igasugune maksutõus toimetulekule tuntavat mõju.

„Käibemaksu tõus mõjub kõikide inimeste igapäevakulutustele, tulumaksu kergitamine vähendab tööinimeste igakuist sissetulekut, automaks on järjekordne viis inimestelt raha kätte saada ning kui lisada siia ka tasuta ühistranspordi kaotamine, siis suurenevad igakuised kulutused märgatavalt,” ütles Karuse. „Kurb on ka see, et kavandatav maksureform soosib jõukamaid elanikke ja jätab neile aastas kuni 1200 eurot rohkem kätte. Samuti kardan, et kogu tõde maksude kohta ei ole me veel teada saanud ja valitsusel on varuks „üllatusi”.”

Ta nentis, et „aukude lappimise aeg” tuleb väga valus. Opositsioonis olles lubas ta kavandatavatele muudatustele aga igati avalikkuse tähelepanu juhtida ning eriala katusorganisatsioone kaasates üritada ka valitsuse suhtumist muuta.

Koalitsiooni plaanidele alternatiive otsides nimetas keskerakondlane, et tema kodupartei tuli enne valimisi välja konkreetse astmelise tulumaksu plaaniga ja rääkis hoolduskindlustusmaksu kehtestamisest. Samuti peab Keskerakond tema sõnul õigeks, et sõidujagamisplatvormidel töötajad maksavad makse sarnaselt nn tavatöötajatega ja pangad loovutavad osa euribori tõusust saadud hõlptulust riigikassasse. Keskerakond on Karuse teatel seisukohal, et sidusa ühiskonna nimel peavad jõukamad inimesed rohkem panustama.

LõunaLehe kahe autoga maapere näite kohta sõnas Ester Karuse, et see näitab ilmekalt, kui eluvõõras on ametisse astunud valitsus. „Sama kindlalt kui maksutõusude eest, tegutseb uus valitsus maaelu väljasuretamise nimel. Suures üksmeeles tõmmati maha neljarajaliste maanteede ehitamine, Rohuküla raudtee rajamine ja üürimajade programm ning maakoolidele vajalikku tuge ette nähtud ei ole. Sõnum on selge – väljaspool kuldset ringi olevad inimesed vaadaku ise, kuidas hakkama saavad,” kritiseeris opositsionäär.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 24/04/2023 08:44:09