Korstnate puhastamise hädavajalikkusest räägitakse igal küttehooajal söögi alla ja peale, kuid miks siis ometi juhtub ikka veel selliseid õnnetusi nagu hiljuti Võrumaal Antsla vallas?

2. veebruaril said päästjad teate, et Antsla vallas põleb maja. Tulekahju hävitas hoone katuse ning kõvasti said kahjustada alumised ruumid. Loole lisab musti noote tõsiasi, et põleng sai tegelikult alguse juba paar päeva varem, kui korstnas süttis tahm.

Sellest süttis hoone vahelagi, kuid kuna see oli väga hermeetiline (laepealne oli kaetud saviga), siis vindus tuli seal pikalt, enne kui murdis konstruktsioonidest läbi ja sai piisavalt õhku, et suure hooga majas edasi liikuda. Päästeameti kinnitusel polnud majaomanikul ette näidata akti, et korstnapühkija on käinud.

Õnnelikumalt läks märtsi algul hommikul Pärnumaal Saarde vallas, kus ühes külas oli maja korstnas näha leeke. Kui päästjad kohale jõudsid, oli tulekahju korstnas kustunud. Päästjad eemaldasid soemüürist hõõguva tahma, kontrollisid küttesüsteemi üle ning nõustasid majaelanikke. Pole teada, kas korstent oli puhastatud, nii nagu peab.

Kuidas ja kui tihti korstnat puhastada?
Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo peainspektor Aivar Kukk ütleb, et eramaja korstent peaks puhastama vähemalt korra viie aasta jooksul. Korter-, paaris- ja ridaelamus tuleb seda teha igal aastal.

On oluline teada, et ehkki eramaja küttesüsteeme võib neli aastat järjest ka ise puhastada, soovitab päästeamet kutsuda siiski aastas korra ka korstnapühkija. „Ise korstna pühkimine eeldab spetsiifiliste vahendite ning vastavate teadmiste ja oskuste olemasolu. Korstnapühkija puhastab küttesüsteeme ning hindab ka küttesüsteemide ohutust ja nõuetele vastavust,” märkis Kukk.

Korstnapühkijal peab kindlasti olema kutsetunnistus. Tehtud tööde kohta väljastab ta akti, mis kinnitab maja küttesüsteemi tehnilist korrasolekut – see tuleks kindlasti alles hoida.

Väike vidin, mis peab igas kodus olema
Aga isegi, kui korstnapühkija on käinud ja turvatunne justkui olemas, siis üks liigutus tuleb veel teha.

Lisaks suitsuandurile on 2021. aastast kohustuslik ka vingugaasiandur. See peab olema paigaldatud tahkekütteseadmega hoonetes, kus on näiteks ahi, pliit või kamin. Vingugaas on ülimürgine, lõhnatu ja nähtamatu ning inimene ei saa aru, kui ta seda sisse hingab. Suitsuandur vingugaasi ei tuvasta.

G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala toob näite, kui salakavala vaenlasega on tegu. Pärjala sõnul on inimesed tihti kurtnud, et andur annab kogu aeg häiret, aga toas pole nagu midagi tavatut tunda. Ja mis on selgunud: mitte andur pole rikkis, vaid tubades ongi vingugaas. „Just selliste olukordade vältimiseks tulekski kutsuda vähemalt aastas korra korstnapühkija, kes vaataks üle küttekehad või kütmisviisid. Väikese CO kontsentratsiooni puhul ei pruugi inimene kohe ennast halvasti tunda, kuid pikemaajaliselt on see tervisele ikkagi kahjulik,” märgib ta.

 

Tahmapõlengust alguse saanud tulekahjude statistika:
* 2021. aastal oli 6 hoonetulekahju, mis said alguse tahmapõlengust.
* 2021. aastal oli 166 väljakutset, mil korstnas või muus küttesüsteemi osas süttis tahm/pigi, kuid hoone ei süttinud.
* 2022. aastal oli 3 hoonetulekahju, mis said alguse tahmapõlengust.
* 2022. aastal oli 141 väljakutset, mil korstnas või muus küttesüsteemi osas süttis tahma/pigi, kuid hoone ei süttinud.

Eelpool mainitud väljakutsetest suuremal osal oli korstnapühkija käinud viimati kaks ja rohkem aastat tagasi. Vaid ligi 20 protsenti korstnatest olid nõutud aja jooksul puhastatud. Umbes 30 protsenti korstnaid olid sellised, mida polnud korstnapühkija üldse puhastanud.

Allikas: Põhja päästekeskus

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 13/04/2023 08:22:25