Rabarber. Foto: Pixabay

Kevade algus toob kaasa sagenevad taimemürgistuse juhtumid, sest eestlased on vilkad taimekorjajad ja kevadel tärkavad esimesed rohelised võrsed jõuavad kiiresti toidulauale. Sarnased võrsed ja lehed ajavad inimesi segadusse ning nii korjatakse toiduks ka taimi, mis tegelikult söömiseks ei sobi.

Karulauku aetakse segamini mürgise piibelehe ja sügislille lehtedega. Aiast korjatakse rabarberivarsi, kuid kahjuks jõuavad vahel toidu sisse ka mürgised rabarberilehed.

„Igal kevadel tasub endale meelde tuletada, et kõik roheline, mis maa seest võrsub, ei ole söödav. Kui karulaugu asemel korjatud piibelehte süüa, siis tekib pikaks ajaks ebamugav seedetraktiärritus; sügislille mürgistus viib aga haiglasse. Õnnetuse vältimiseks tasub meeles pidada karulaugu erilist omadust – kui seda sõrmede vahel mudida, siis on tunda küüslaugu või sibula lõhna. Lillede lehed niimoodi ei lõhna,“ selgitab mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Õnnetusi on ette tulnud ka rabarberiga. „Vahel kiputakse ära unustama, et rabarberist sobivad söömiseks ainult noored varred. Nii on näiteks smuutit tehes ära kasutatud ka rabarberi lehed ja sel moel endale liiga tehtud. Rabarberi lehed ent ka vanad varred sisaldavad mürgiseid aineid, mistõttu need söömiseks ei kõlba,“ peab Mare Oder oluliseks meelde tuletada.

Mürgistusteabekeskus hoiatab ka putke võrsete söömise eest. Esimesed karuputke mürgistusjuhtumid toimuvad juba hiliskevadel, kui taimed võrsuma hakkavad. Noori karuputke võrseid on kerge segamini ajada varsselleri, peterselli või rabarberiga. Ent putkedega puutuvad inimesed Eestimaal kokku pigem looduses liikudes, kas jalgsi käies või ATVga sõites. Mürgistuste vältimiseks soovitab mürgistusteabekeskus looduses liikudes olla tähelepanelik ning ka korjata toiduks vaid neid taimi, mida kindlasti tuntakse.

Mare Oderi sõnul on eestlased aktiivsed looduses liikujad, ka vilkad taimekorjajad ning eriti kevadeti on taimedest tingitud mürgistusküsimustega ka sagedamini pöördutud mürgistusinfoliinile.

Eestis kasvab mitut liiki putkesid, millest ohtlikuim on laialt levinud võõrliik Sosnovski karuputk. Taime suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Karuputke mahl sisaldab psoraleeni, mis ärritab nahka ja limaskesti ning mille kahjustusi võimendab päikesevalgus.

„Suvisel ajal on karuputk täiskasvanute hulgas üks suurimaid taimemürgistuste põhjustajaid. Putkedega puututakse kokku nii trimmerdades, ATV-ga sõites kui ka looduses uidates. Seetõttu on äärmiselt oluline putkede ohtlikkus üle korrata ning meenutada esmaabi,“ rõhutab Mare Oder.

Kui putkemahl satub nahale, tuleb nahka kohe jaheda veega pesta ning vähemalt 48 tundi päikesevalguse käest hoiduda. Naha pesemisel hoiduda selle hõõrumisest ning kindlasti ei tohi kasutada seepi. Kuna psoraleenist tingitud põletus tekitab valu, aitab jahutavate mähiste kasutamine. Konsulteeri perearstiga ja vajadusel küsi apteegist hormoonsalvi.

Putke söömisel tuleb suust eemaldada taime jäägid ning loputada suu jaheda veega. Kannatanule tuleb anda väikeste lonksudega jahedat vett juua, aga mitte üle ühe klaasitäie ning jälgida, kas inimene saab neelata. Võimalikku turset aitab leevendada mahlapulk või midagi muud külma. Vajadusel kutsuda kiirabi.

Karuputke tõrjetööde ohutusjuhendi leiab keskkonnaameti kodulehelt ning ka karuputke kolooniate leiukohtadest tuleks kindlasti teada anda keskkonnaametile. Parim strateegia karuputkede leviku peatamiseks on tõrjuda taimi nende varases kasvufaasis. Putkede hävitamisel tuleb kasutada kaitsevarustust (kindad kätte ja näokaitse ette) ning hoiduda otsese päikesekiirguse eest.

Mürgistuse või selle kahtluse korral helista mürgistusinfoliinile 16662 (välisriigist helistades +372 794 3794). Infoliini spetsialistilt saadud juhiseid järgides piisab taimemürgistuste puhul enamasti kodusest ravist ja jälgimisest ning puudub vajadus haiglasse pöörduda. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga. Telefoninumber tasub telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiirelt leitav.

„Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega,“ julgustab Mare Oder infoliini kasutama.
 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 30/03/2023 08:55:16