Foto: Pexels

Eestlased on olnud läbi aegade kinnisvara omamise usku. Oma kodu pakub teatavat turvatunnet, annab võimaluse kujundada eluruumi enda maitse ja soovide järgi ning loomulikult võib kinnisvara näol olla tegemist investeeringuga. Kinnisvara ostmine, müümine ja üürimine võib olla paras väljakutse inimestele, kes sellega esimest korda kokku puutuvad. Seetõttu kutsutakse tihti appi maakler, kuid vähem olulisem pole selle protsessi juures ka kinnisvara hindaja. Kes see kinnisvara hindaja täpsemalt on ja kuidas saab kinnisvara hindajaks õppida?

Kinnisvara hindaja on inimene, kes tegeleb peamiselt varade väärtuste leidmise, hindamisaruannete koostamise ja nende läbivaatamisega. Töö tulemusena valmib eksperthinnang, mida rahva suus kutsutakse ka hindamisaktiks. Viimast läheb tarvis näiteks selleks, et määrata laenutagatise turuväärtus, võtta vastu investeerimisotsuseid või määrata kinnisvara ostu- ja müügihinda. Siinkohal tasub tähelepanu juhtida sellele, et kinnisvara hindaja ja maakler on kaks erinevat ametit. Kinnisvaramaakleri peamine ülesanne on vahendada kinnisvara müügi-, ostu-, rendi- ja üüritehinguid käsundi alusel. Kinnisvara hindaja seevastu tegeleb valdavalt eksperthinnangute koostamisega. Tavaliselt tegutseb hindaja mingis kindlas piirkonnas, näiteks abistab kliente kinnisvara hindamisega Tartus, Tallinnas või Järvamaal.

Kinnisvara hindajana saavad töötada inimesed, kes on omandanud vastava kutse. Kutseliste hindajate juures eristatakse kolme erinevat taset: kinnisvara nooremhindaja (tase 5), kinnisvara hindaja (tase 6) ja vara hindaja (tase 7). Kinnisvara nooremhindaja kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks on tarvis täita mitmeid tingimusi. Taotleja peab omama vähemalt keskharidust, minimaalselt kahe kuu pikkust töökogemust kinnisvara hindamise alal ning läbima EKHÜ (Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing) poolt tunnustatud täiendõppe. Mida kõrgem on tase, seda kõrgemaks muutuvad eeltingimused taotlejale. Näiteks kinnisvara hindaja kutsetaseme saamise eeltingimusteks on bakalaureusekraad, 2-aastane töökogemus kutselise kinnisvara nooremhindajana või kolme aasta pikkune töökogemus hindamisalal ning EKHÜ poolt tunnustatud täiendõppe läbimine. Siinkohal on oluline mainida, et kui taotleja suhtes kehtivad süüdimõistvad kohtuotsused, siis kutse taotlemine pole võimalik.

Eksamiks õppija peaks piisavalt aega võtma erialaste materjalidega tutvumiseks. Muuhulgas tuleb teatud tasemel selgeks teha teemasid majandusteadusest, statistikast, finantsjuhtimisest, ehitistest, ehitustest ning kinnisvarast. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu koduleheküljelt leiab hulgaliselt materjale, mis aitavad kutse taotlemiseks ette valmistuda. Näiteks leiab veebileheküljelt varasemate aastate kirjaliku eksami küsimused koos näidisvastustega ja soovitusi kinnisvaraalaseks kirjanduseks. Kuna kutse andmisega seotud kulud katab kutset taotlev isik, siis on soodsaim variant läbida eksamid esimesel katsel. 2022. aastal tuleb kinnisvara nooremhindaja esmataotlejal kutse eest välja käia 660 eurot ning kinnisvara hindaja ja vara hindaja kutse tasu on 750 eurot. EKHÜ liikmetele kehtib kutse andmisel soodustus ja neil on võimalik tasuda summa kahes osas.

Lisaks põhjalikele erialastele teadmistele võiks kinnisvara hindaja olla keegi, kes naudib erinevate inimestega suhtlemist, sest tööülesannete täitmise raames tuleb vestelda tellijatega ja koguda teavet. Samuti peaks hindaja olema täpne, aus, analüütilise mõtlemisega, kõrge pingetaluvusega ja konkreetne. Kasuks tulevad läbirääkimisoskused, positiivne suhtumine ja meelekindlus. Mõistagi annab konkurentsieelise erinevate võõrkeelte valdamine. Kuna hinnatavad objektid võivad asuda eri piirkondades, siis on ajaliselt otstarbekas omada juhilube ja sõiduautot. Kinnisvara hindajat, kes naudib enda tööd ja peab oluliseks pidevat enesetäiendamist, saadab antud ametikohal kindlasti edu.

Autor:
Viimati muudetud: 28/03/2023 10:37:18