Valimised võitnud Reformierakond on käinud välja ambitsioonika plaani saada riigi rahaasjad korda. Eesti eelarvepositsiooni parandamiseks võidakse teha kuni miljardi euro jagu kärpeid. Kärpimiste käigus võivad muu hulgas lahjeneda peretoetused, kaduda tasuta ühistransport ning tõusta maksud või sündida neid juurde. Ammu pole saladus see, et kui ministeeriumid kärbivad, võivad sellega kaasneda uued ja kinni maksmata kohustused omavalitsustele. See võib samas tähendada, et linnade-valdade ja nende kodanike olukord kehveneb veelgi. Kagu-Eesti omavalitsused hindasid LõunaLehe palvel omaenda rahakottides toimuvat ja riigi kärpemõtteid.

„Omavalitsuste finantsseis on muutunud väga raskeks, seda võib võrrelda 2009. aasta majanduskriisiaegse olukorraga,” tõdes Valga vallavanem Monika Rogenbaum. „Rahandusministeerium on koostanud kohalike omavalitsuste finantsolukorra indeksi ja see näitab päris ilmekalt, millisesse seisu on omavalitsused sattunud. Valga valla indeksinumber on näiteks 2019. aastal olnud 4,5, aastal 2022 kukkus see 3,29 peale. Muidugi on omavalitsustest paljud veelgi keerulisemas olukorras, näiteks Rõuge vastav näitaja on 1,29 ja Tõrval 1,71. Valga valla põhiprobleem on see, et enam ei ole võimalik eelarveaasta põhitegevuse tuludega ära katta põhitegevuse kulusid.”

See tähendab Rogenbaumi sõnul, et kõik igapäevakulud on nii hüppeliselt suurenenud, et nendega toimetulekuks tulusid enam ei jagu. Esile tuleb tõsta kütte- ja elektrikulude, samuti teede-tänavate hoolduskulude mitmekordset kasvu, peaaegu kõik hanked on toonud kaasa mitte mõnikümmend protsenti kallimaid hindu, vaid kohati lausa kaks-kolm korda kallinemist. Pangalaenude intresside tõus on tema sõnutsi samuti meeletu. Kui varem tuli vallal maksta aastas umbes 100 000 eurot, siis nüüd on arvestatud selleks 365 000 eurot, aga sellestki ei pruugi jaguda, kui negatiivsed prognoosid realiseeruvad.

„Uuele valitsusele ja riigikogule panen südamele, et omavalitsused ei saa sama rahastusmudeliga enam mitte kuidagi hakkama,” sõnas Valga vallavanem. „Ülesandeid on omavalitsusele antud palju, inimeste ootused valdadele-linnadele suured. Omavalitsused on motiveeritud elukeskkonda arendama ja parendama, heal tasemel avalikke teenuseid pakkuma. Takistuseks on lausa krooniline rahapuudus. Küllap midagi annab veel optimeerida ja efektiivsemaks muuta, aga laias plaanis ei ole võimalik ja jätkusuutlik ega ka elanikkonna ootustele vastav, näiteks spetsialistide koondamine ja omavalitsuste asutuste massiline sulgemine.”

Valga vallas läheb eelarvest 57% palgakuludele, sellest omakorda 69% haridusvaldkonda. Investeeringutest on prioriteediks töös olevate objektide lõpetamine. Eelarves on arvestatud Ernst Enno tn 15 spordihoone, Valga ujula ja Valga avatud noortekeskuse ehitus- ja rekonstrueerimistöödega.
Töös on veel mitmeid projekte, aga vald on suures hädas nõutava omaosaluse leidmisega.

Valga sattus keerulisse olukorda ka seetõttu, et Valga-Valka kaksiklinna keskuse projektis tuli kinni maksta 340 000 euro suurune finantskorrektsioon. „Seda raha kriisiajal tagasi maksta on ikkagi väga valus ning nii suure summa tagasimaksmine tähendab Valga valla arendustöös mitmeks aastaks suurt tagasilööki, lihtsalt vallal enam pole raha teiste projektide omaosaluseks,” tõdes vallavanem Rogenbaum.

„Eesmärk on kriisiaasta üle elada ja olemasolevat asutuste võrku üldjoontes säilitada,” ütles ta lähituleviku plaanide kohta.

Antslal järjekordne säästueelarve
„Kui vaadata, kuidas juba viimastel aastatel on kohalike omavalitsuste pealt kokku tõmmatud, siis olukord on paljude omavalitsuste jaoks keeruline juba praegu,” leidis Antsla vallavolikogu esimees Merike Prätz. „Ja seda mitte ainult Kagu-Eestis. Ma väga loodan, et meie uus alustav valitsus ei soovi elu hajaasustusega piirkondades üldse välja suretada. Kindlasti vajavad maapiirkonna omavalitsused üle Eesti lisarahastust, sest praegust üleüldist palgasurvet ja hindade kallinemist on keeruline eelarvesse paigutada.”

Antsla vald on juba teist aastat kavandanud säästueelarve, st majanduskulud jäävad sama suureks. Arvestatud on energiahindade kasvuga, aga õnneks hakkavad need Prätzi sõnul ka juba veidi normaliseeruma.

Investeeringuid on Antsla teinud viimastel aastatel veidi vähem. Tänavune suurim investeering on Antsla gümnaasiumi põhikorpuse renoveerimine.

„Oleme seda pikalt kavandanud ja kahjuks juba tühistanud ka ühe hanke. Loodame, et saame nüüd parema hinna,” nentis volikogu esimees. „Aga kuna eelarve kuludepool on läinud väga pingeliseks ja ka laenuintresside kasv annab oma mõjutuse, siis võib tekkida olukord, kus me ei saagi seda investeeringut teostatud, sest meil ei ole võimalik saada piisavalt lisafinantseerimisvahendeid.
Haridusvaldkond, mis on omavalitsuste üks põhilisemaid kohustusi, peaks saama kindlasti riiklikult täiendavaid investeeringutoetusi.”

Juba eelmisel aastal jäid Antsla vallas teostamata osa teedeinvesteeringuid, sest hanked olid märgatavalt kõrgemate hindadega.

„Meil on valla arengukavas palju investeeringuid, mis peavad ootama paremaid aegu,” märkis Prätz. „Aga ma ei näe seda väga mustades värvides, sest ega ka kodudes ei saa kõike korraga teha. Ikka tuleb teha esmased valikud. Kahjuks ei toeta riiklik poliitika korrapärast planeerimist, sest kui tuleb riigi tasandil mingi järjekordne projekt, mille kaudu on võimalik lisarahastust saada, tõstetakse need objektid ettepoole. Palju lihtsam oleks omavalitsustel toimetada, kui me ei oleks selline projektiriik. Ja jääks ka riiklikult märksa rohkem bürokraatiat vähemaks ja ametnikke samamoodi.”

Kui riik ütleb omavalitsustele, et hoitagu kokku, kärbitagu, säästetagu, siis millised valdkonnad või tegemised kõige esimesena löögi alla satuvad?

„Nagu meediast näha, hakatakse raamatukogusid vähendama ja asutusi ühe juhtimise alla viima, aga tegelikult need erilist eelarve kokkuhoidu ei anna,” leidis Antsla volikogu juht. „Me sulgesime ka kaks raamatukogu, aga mitte sellepärast, et nende ülalpidamine oli kallis, vaid seal käijaid ei olnud enam. Kõige suurema mõju annab koolide sulgemine, aga see on küll viimane asi, mida omavalitsus teha soovib. Kui ühes maapiirkonnas pannakse kinni kool ja lasteaed, siis on see piirkond hukule määratud.”

Prätz märkis, et maapiirkonnas on niigi elamine transpordikulude tõttu palju kallim kui linnas ja kui lapsevanem peab olema justkui taksojuht, siis see hakkab elukohavalikus ikka väga palju määrama. Riik võib tema sõnul ju rääkida, et omavalitsus peab korraldama transpordi kooli, lasteaeda ja huvitegevusse, aga tegelikkuses ei ole seda võimalik kõigile sobivalt teha.

LõunaLeht uuris, kas ja kuivõrd on võetud õppust naabri, Rõuge valla kehva majandusseisu põhjustest. Antslalane loetles omavalitsuste keeruka rahandusliku seisu põhjusi: riiklik tasandusfond on olnud kümme aastat sama suur ning üksikisiku tulumaks ei ole maapiirkondades oluliselt kasvanud, sest meil on tunduvalt väiksem piirkondlik palgatase.

„Me oleme viimaste aastate investeeringuid teinud väga kaalutletult, aga midagi pole teha, Ukraina sõda ja sellest tulenevat meeletut hindade ja eelkõige energiahindade kasvu ei osanud me kuidagi ette näha,” sõnas Prätz. „Lisaks nüüd veel laenuintresside kiire kallinemine. Eks Rõuges olid ju samad tegurid, aga me julgesime eelnevatel aastatel vähem oma unistusi teoks teha. Põhipõhjus on kindlasti ka kooliremondi ettevalmistus, sest oli juba ette teada, et see tuleb meile ülikulukas.”

Võru vald tõstis makse ja võtab laenu
„Varem kokkulepitud riigi kaitsekulutuste tõus 3‒3,5 protsendini SKPst mõjutab kahtlemata kõikide teiste elualade arengut. Lisaks eelöeldule rohepöörde kohustused, pensionite kiire tõus ja tagasihoidlik majanduskasv ei jäta just palju võimalusi kohaliku elu edendamiseks,” kommenteeris riigi rahanduspoliitika plaane Võru vallavolikogu esimees Georg Ruuda.

„Lõplikku koalitsioonikokkulepet sõlmitud veel pole, kuid tõsine kärpimine võib seada ohtu valla teenuste tagamise praegusel kujul, oluliselt suurendada ääremaastumist ning inimeste lahkumist Lõuna-Eestist,” lisas Võru vallavanem Kalmer Puusepp riigi rahanduse ja kärpimise plaanide kohta. „Näitena võiks tuua riikliku huvihariduse rahastuse vähendamise, sellisel juhul vald ise hakkama ei saa, samuti õpilaste pearaha, ukrainlaste toetus jne.”

Ruuda luges ette omavalitsuste põhilised tuluallikad: üksikisiku tulumaks (pool tuludest), toetusfond (põhiliselt õpetajate palgaraha) ja tasandusfond. Maamaks ja ressursimaks hõlmavad alla kahe protsendi valla tuludest. Tulude suurendamiseks tõstis Võru vald põllumaamaksu kaks korda ja lasteaia õppemaksu 50 protsenti.

Ruuda sõnul on Võru valla käesoleva aasta investeeringute kogumaht 5,4 miljonit eurot ja nende tegemiseks võtab vald 4,5 miljonit laenu. Suurimad objektid on Puiga kooli juurdeehitis, Sõmerpalu lasteaia ehitus, Väimela veeprojekti omaosalus, Vastseliina hokiväljaku katus ja Lasva rahvamaja katuse väljavahetamine. Volikogu juhi sõnul on kokkuhoiu eesmärgil külmutatud kõik väiksemad remonditööd ja soetused.

„Eelarves vaadati kriitilise pilguga üle kõik eelarve read,” iseloomustas vallavanem Puusepp raskel ajal sündinud vallaeelarvet. „Olulisemaks muudatuseks oli allasutuste ja uute investeeringute ära jätmine – hangitakse ainult varem kokku lepitud või programmitoetustest raha saavaid projekte ning allasutustes hädavajalikku.”

Kui riik ütleb omavalitsustele, et hoitagu kokku ja kärbitagu, siis millised valdkonnad või tegemised kõige esimesena löögi alla satuvad?

„Esimesena ikka investeeringute vähendamine. Veel kord peab üle vaatama jooksvad kulud. Edasised sammud on struktuuriüksuste ümberkorraldus, riiklikest toetusprogrammidest vallaosaluse vähendamine jne,” hindas Võru vallavanem.

Setomaa: valitsuse säästupoliitika toob majanduslanguse
Setomaa valla poolt kommenteeris olukorda LõunaLehele valla kommunikatsioonispetsialist Rein Järvelill, kes on varem olnud ka mitme valla juht ning rahandusministri nõunik. Spetsialistina parandas ta esmalt möödapaneku terminites: loodav valitsus ei muuda riigi rahanduspoliitikat (see võiks tähendada näiteks eurost loobumist), vaid võib muuta riigi fiskaalpoliitikat. Planeeritavatest muudatustest ja nende mõjust on aga liiga vara rääkida.

„Juhul, kui valitsus otsustab tulevases fiskaalpoliitikas rakendada „säästumeetmeid”, siis peab esiteks valitsus aru saama, et kui valitsussektor hakkab rohkem säästma ja vähem kulutama, siis majanduskasvu tagamiseks peab erasektor hakkama rohkem kulutama, investeerima,” selgitas Järvelill tulevikku vaadates. „Kui puuduvad mingid erasektorit motiveerivad meetmed, siis ilmselt pole lootust, et erasektor hakkaks rohkem kulutama ja valitsuse „säästupoliitika” toob kaasa majanduslanguse. Tegelikkuses, valitsuse sammud säästmise kasvatamises teevad erasektori ettevaatlikuks ja kasvatavad erasektori ettevaatlikkust tuleviku suhtes. Kokkuvõttes on väga suure tõenäosusega valitsuse säästupoliitika mõju kogu Eesti majandusele ja ka omavalitsuste tuludele selgelt negatiivne.”

Järvelill selgitas põhjalikult, millele omavalitsuste eelarvemured peamiselt taanduvad – probleemiks on riiklik tasandusfond. Selle eesmärk on tagada kõigile omavalitsustele ühtlasemad võimalused avalike teenuste osutamisel ja elukvaliteedi parandamisel. Lisaraha suurus sõltub omavalitsuse tulubaasi suurusest ja sotsiaal-majanduslikust olukorrast. Väiksemate tuludega ja keerulisemas olukorras omavalitsused saavad rohkem rahalist toetust. Tasandusfondi abil peaks saavutama selle, et omavalitsuste ebavõrdsus väheneb ning regionaalne areng tasakaalustub. Kuna aastatega on tasandusfondi osakaal omavalitsuste tuludes drastiliselt langenud, siis praeguseks on Järvelille sõnul käes väga tõsised probleemid kõigi „vaesemate” omavalitsuste toimetulekus ja investeerimisvõimekuses.

Setomaal on planeeritud käesolevaks aastaks investeeringuid ca 1,5 miljonit eurot. Mahtu pidi vähendama Värska gümnaasiumi renoveerimise osas sihtotstarbelise riigieelarvelise toetuse ärajäämise, mitte aga üldise finantsolukorra tõttu. Suurimad tööd on tänavu gümnaasiumi renoveerimine ja Värska laululava ehitus.

Järvelill märkis, et riik ei saa tulla omavalitsustele ütlema, et hoidku nood kokku ja kärpigu, sest Eestis on omavalitsused iseseisvad otsuseid langetama ning riik ei saa neile selliseid korraldusi anda. Valla kulud ja ka võimalikud kärped otsustatakse eelarvestrateegia ja valla eelarve menetluse käigus, kus reastatakse prioriteedid. Nii kehtib Setomaal vastuvõetud eelarve ja pole põhjust arutada mingite valdkondade kulude kärpimist.

Kas või mida on Setomaa vallas ning mujal siinkandis õppida Rõuge valla õnnetust rahandusolukorrast? Kas eeskuju on ka teid mõjutanud ambitsioone maha võtma?

„Rõuge valla eelarve raskused on tingitud eelkõige riigi fiskaalpoliitilistest otsustest ning probleemi lahendus on riikliku omavalitsuste tasandusfondi kahekordistamine,” teatas Setomaa valla esindaja. „See lahendaks nii Rõuge probleemi kui enamiku äärealade omavalitsuste eelarvelised raskused ning järjest halveneva olukorra. Äärealade omavalitsused ei tohi ambitsioone tasandada, sest suuresti sõltub elu maal sellest, kui ambitsioonikas on omavalitsus. Kui vald ei paku häid teid, kvaliteetset sotsiaalteenust, ei paku alus- ja põhiharidust, kaotab kultuuriasutused ja raamatukogud, siis inimesed lahkuvad sinna, kus need teenused on olemas.”

Võru linn lõpetab projekte ja lükkab edasi
Riigikokku siirduv Võru linnapea Anti Allas leidis, et täna on väga vara rääkida, milline saab olema uue valituse programm ja kuidas see hakkab mõjutama Kagu-Eesti omavalitsuste tegevust ja inimeste elu. „Oleme omalt poolt kirjeldanud kitsaskohad ja ootused – läbirääkimised käivad. Jääb vaid loota, et niigi nirus seisus regionaalpoliitika arvelt ei hakata veelgi kärpima. Pigem on täna lootus ja töötame selle nimel, et asjad ikka selles vallas lähevad paremaks,” sõnas ta.

Võru linn pidi suurematest investeeringutest edasi lükkama lasteaedade ehitused ja rekonstrueerimised. Käimas on linnavalitsuse ja hallatavate asutuste majandusteenistuste reform ja optimeerimine. Samuti ei suutnud linn enam sellel aasta huvikoolide õpetajate palga alammäära hoida lasteaiaõpetaja miinimumpalga tasemel.

„Kulud ja ootused kasvavad märgatavalt kiiremini kui tulud,” nentis linnapea.

Tänavu lõpetab linn eelmisel aastal alustatud ehitused: Järve kool, keskraamatukogu rekonstrueerimine, tänavate ja sademeveesüsteemide ehitus. Võib juhtuda, et plaanitud investeeringutest lükkub edasi lasteaedade päikesepaneelide paigaldus. Kui aga riik sunnib omavalitsusi kokkuhoiumeetmetele, siis satuvad Allase hinnangul esimesena löögi alla linnatänavate hooldus, haljastus ja kultuuritegevus.

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 19/03/2023 08:59:03