Aasta ringi jalgpallitrenni võimaldavate vutihallide rajamise riiklik projekt on suuremas osas Eestist aktiivselt käimas ja mitmel pool edukalt lõppenudki. Kagu-Eestis tuleb aga katusega jalgpallistaadioneid veel oodata.

Riik hakkas kultuuriministeeriumi kaudu 2020. aastal toetama piirkondlike jalgpallihallide ehitamist. Eelmise aasta lõpuks oli jalgpallihallide rajamiseks eraldatud toetust 12 omavalitsusele, igaühele 1,5 miljonit ehk kokku 18 miljonit eurot.

Idee oli selline, et Eestisse kerkib 15 jalgpallihalli, vähemasti enamjaolt maakonnakeskustesse. Esmalt anti 2020. aastal kuus miljonit eurot Tartule, Haapsalule, Viljandile ja Raplale, 2021. aasta eelarvest said raha Jõhvi, Pärnu, Rakvere ja Kuressaare. Edasi pidi järg jõudma Kagu-Eesti kolme maakonnani.

Kuid 2022. aastal said jalgpalli pneumohallide ehitamise toetust hoopis Narva, Viimsi, Paide ja Jõgeva.

Nüüdseks on Viljandi, Haapsalu, Tartu ja Rapla jalgpallihallid avatud, kuid teised omavalitsused on kallinenud ehitushindade tõttu jäänud ehitusega mõnevõrra jänni. Kuressaare, Rakvere, Paide ja Pärnu jalgpallihallid vajasid läinud aasta lõpu seisuga lisaraha ning Jõhvi loobus ettevõtmisest.
Kagu-Eestis valiti Valgas juba 2020. aastal välja jalgpallihalli võimalik asukoht ning ka Võrus asuti kohaliku FC Heliose eestvedamisel aastaringset vutitrenni võimaldava halli projektiga tegelema.

Käes on aga 2023. aasta esimene pool ning riigi toetusest ega Kagu-Eesti jalgpallihallidest pole kuulda kippu ega kõppu.

„Halli projekti eskiis on meil olemas ja ootasimegi eelmisel aastal riikliku rahastamise otsust, kuna järg oli jõudnud viimase ringini, kus pidid Võru-, Valga-, Põlva- ja Hiiumaa saama oma jalgpallihallidele rahastuse,” kommenteeris LõunaLehele Heliose tegevjuht Jaanus Vislapuu. „Kahjuks tuli eelmisel aastal otsus, et viimast ringi sel aastal ei rahastata. Ootame nüüd sellel aastal otsust, et võimalusel 2024. aastal alustada ehitustöid. Probleemiks on muidugi muutunud paisunud kütte- ja elektrihinnad, aga tahaks loota, et ehk hinnad tulevikus siiski normaliseeruvad ja koos omavalitsustega saame kulud kaetud.”

Milline on seis Võru-, Põlva- ja Valgamaale jalgpallihallide rajamisega? Mis on seda ettevõtmist pidurdanud ning millal on hallide kerkimiseks lootust? Miks on nii, et kogu selles projektis näib Kagu-Eesti olevat jäänud vaeslapse ossa?

Kultuuriminister Piret Hartman kordas LõunaLehele üle, et 2020. aastast on 12 kohalikku omavalitsust saanud jalgpallihallide rajamiseks kokku 18 miljonit eurot ning ehitushindade tõusu tõttu anti mullu aasta lõpus neljale omavalitsusele lisaraha.

„Soovisime eelkõige viia hallide ehitamise lõpule nendes omavalitsustes, kus sellega juba alustatud oli, ning uusi objekte mitte töösse võtta,” selgitas ta. „Samuti pikendati toetuse kasutamise võimalust 2024. aasta lõpuni.”

Hartman kinnitas samas: ministeeriumil on selge soov leida ka teistele omavalitsustele hallide rajamiseks vahendeid 2024. aasta riigieelarvest.

„Meie hinnangul on jätkuvalt optimaalne rajada jalgpallihall igasse maakonda, kui riigieelarve seda võimaldab ning kui kohalikul omavalitsusel on valmisolek ja võimekus selline investeering teha,” sõnas kultuuriminister.

Minister tajus Kagu-Eesti vutihallide vaeslapse ossa jätmise küsimust selgelt etteheitena ning tõi enda õigustuseks välja edukuse sporditöötajate palkade vallas – et ta saavutas riigieelarve läbirääkimistel nii kultuuritöötajate kui ka treenerite vääriliseks tasustamiseks olulise tulemuse.

„Raskel ajal, kui oleme silmitsi energiakriisi ning ülikiire hinnakasvuga, oli minu jaoks esimene prioriteet riigieelarve kõneluste tulemusel tagada ennekõike inimeste toimetulek ja kindlustunne,” sõnas Hartman.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 23/02/2023 09:13:44