Kaitseliidu Põlva malev ja malevkond kingivad riigi sünnipäevaks ukrainlaste toetajatele riigilipud

Lipuaktsioon aastal 2019. Foto: arhiiv

Täna ehk päev enne Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva kingivad kaitseliidu Põlva malev ja malevkond kaheksale põlvamaalasele riigilipud koos kõigi heiskamiseks vajalike tarvikutega. Tänavu saavad lipud Kaisa Tammoja, Toomas Heering, Jaan Konks, Indrek Käo, Leo Kütt, Raul Lepasson, Heinar Mitt ja Mihkel Peedimaa, kes on andnud hindamatu panuse Ukraina ja ukrainlaste toetamisel.

Kaitseliitlane Jaano Mägi, kelle initsiatiivil lippude kinkimine juba 2019. aastal teoks sai, märkis, et varasematel aastatel on lipud kingitud erinevates Põlvamaa külades elavatele lastega peredele, vabatahtlikele, sädeinimestele ning õpetajatele ja meedikutele.

„Kuna eelmise aasta 24. veebruaril algas Ukrainas täiemahuline sõda, siis polnud kahtlustki, et tänavu tunnustame riigilippude kinkimisega neid põlvamaalasi, kes on võtnud südameasjaks ukraina ja ukrainlaste toetamise,“ sõnas ta.

Põlvamaa arenduskeskuse mittetulundusühenduste konsultant ja naiskodukaitsja Kaisa Tammoja on ukrainlaste toetamist Põlvamaal organiseerinud alates esimeste Ukraina sõjapõgenike saabumisest. Hakatuseks alustati Kaisa eestvedamisel riiete kogumisega abivajajatele. Mullu märtsis asutati Põlvas Ukraina sõjapõgenike abikeskus, kuhu leidsid tee ka mujale Põlvamaale saabunud põgenikud. Kaisa loodud on FB-grupp „Ukraina sõbrad Põlvas” ning lisaks toetab ta ka ukrainlasi eesti keele õppimisel.

Toomas Heering, Jaan Konks, Indrek Käo, Leo Kütt ja Mihkel Peedimaa on mehed, kes pole lisaks rahalisele abile pidanud paljuks Ukrainas kohapeal käimist, et aidata Põlva maakonna sõpruspiirkonnas Kulikivkas elavaid inimesi. Tegemist on meeskondliku panustamisega. Sõja algusest on Kulikivkas käidud kahel korral ning uus reis uue abisaadetisega ootab peagi ees.

Heering, Konks, Käo, Kütt ja Peedimaa panustavad ukrainlaste abistamisel ka Eestis, pakkudes siia saabunud sõjapõgenikele meie piirkonnas tööd. Need mehed on elav eeskuju näitamaks, et sõpru ei jäeta hätta ning head sõprussuhted on olulised. Seda hindavad ka Kulikivka administratsiooni liikmed, kes on toimunut kajastanud ka Kulikivka koduleheküljel ja sotsiaalmeedias, mis annab kinnituse, et osutatud abi on jõudnud õigesse kohta.

Heinar Mitt saatis eelmise aasta 8. märtsil Ukrainasse abikoorma, milles lihakonservid, raadiojaamad, sokid, riided, saapad ja muud vajalikku. Järgmistel nädalatel läksid teele kastiga maasturid, Unimogid, droonid, kuulivestid ja kaitseülikonnad. Esimene saadetis läks Izjumi alla, järgmine Dniprosse. Kuna Heinari tutvusringkond on väga suur, siis on Ukraina võitlejatele remonditud, metsaoludeks kohandatud ja üle värvitud autopark juba parajalt suur ning igakülgne toetamine jätkub.

Mullu augustis tunnustati Heinar Mitti Ukrainale osutatud abi ja toetuse eest Donetski vabatahtlike pataljoni (Pravii sektor) ülema Dmitro Kosjubai tänukirjaga.

Riigilipu pälviv Raul Lepasson on esitajate kirjeldusel suure südamega mees, kes on panustanud ukrainlaste abistamisse nii üksikisikuna kui oma firmaga Sanbruno OÜ. Nii on Raul saatnud Ukrainasse generaatoreid, rindele vajalikku militaarvarustust (riided jne) ning toetanud Ukraina kaitsjaid rahaliselt.

Kaitseliidu Põlva maleva pealik major Kaido Kivilo on uhke, et maleva kaitseliitlastele on tähtis nii Põlva maleva kui sellest tulenevalt kogu Kaitseliidu hea maine. „Loomulikult on kaitseliidu esmane eesmärk riigi sõjalise kaitse ettevalmistamine, kuid sellele lisaks saame me oma tegevuste kaudu oluliselt kaasa aidata isamaaliste väärtuste hoidmisele. Väärib esiletõstmist, et vabariigi sünnipäeva eel juba neljandat aastat toimuv lippude kinkimine on just vabatahtlike kaitseliitlaste algatus. Olen seisukohal, et absoluutselt iga tegevus, millega tugevdatakse eestimaalaste rahvuslikke tundeid ja isamaa-armastust, väärib kõhklematult toetamist,“ sõnas major Kivilo.

Ettevõtmisse on kaasatud kodutütred ja noorkotkad, kes kingivad Ukraina toetajatele lisaks riigilippudele ka suure kringli. „Vastuvõtt on peredes alati olnud väga soe ning sarnaselt eelnevatele aastatele tehakse ettevalmistused lipu heiskamiseks 24. veebruaril ka tänavu otsekohe. Mis saab olla ilusam kui lipuehteis talud vabariigi aastapäeval,“ ütles Jaano Mägi.

 

 

 

Autor: AARE LEPASTE
Viimati muudetud: 23/02/2023 09:10:07