SISUTURUNDUS

Olen olnud Kagu-Eestiga seotud kogu oma elu. Sündisin ja käisin koolis Võrumaal, Antsla vallas, peale linnaelu kolisin noore pereinimesena Põlvamaale, kus töötasin Värska kultuurikeskuse juhatajana, juured ajasid mulda Valgamaal, Lüllemäe lähedal, kus ehitasin uuesti üles vana mahajäetud talukoha. Kagu-Eestis elavad mu vanemad ja käivad koolis minu lapsed.

Mu amet viib mind sageli Tallinnasse, kus erinevate poliitikutega suheldes näen, et nad ei mõista meie elulaadi siin Kagu-Eestis. Seda, miks on oluline, et elu oleks elamist väärt igas Eestimaa nurgas. Jääme pealinnast liiga kaugele, meie hääl ei kosta sinna. Tahan seda muuta.

Pool aastat tagasi helistas mulle Parempoolsete esimees Lavly Perling. Järgnevate kuude vältel õppisin tundma meeskonda, mille sarnast pole ma Eesti poliitikas varem näinud – erakonda, millesse kuuluvad targad, kogenud ja töökad inimesed. Parempoolsete ridades ei leidu pea ühtegi elukutselist poliitikut. Seal kohtab ettevõtjaid, teadlasi, haridus- ja kultuuriinimesi - oma ala tippe, keda ühendab see, et nad hoolivad oma riigist. Tahe teha väsimatult tööd selle nimel, millesse nad usuvad. Kuna see kattub ka minu väärtustega, otsustasin kandideerida Parempoolsete nimekirjas.

Täna jagavad erakonnad üksteise võidu lubadusi, toetusi, tasuta asju ja teenuseid. Kust need tulevad, ei tea. Mis saab homme, ei huvita. Häälte eest ollakse valmis lubama mida iganes. Almustena jagatakse inimestele tagasi seda, mille nad ise on riigile kokku teeninud ning seda võimalust, et inimesed võiksid ise rohkem teenida, ei loo praegu keegi. Käes tort ja silmis võim räägitakse valijale sellest, mida arvatakse, et ta kuulda tahab. Või siis lihtsalt hirmutatakse.
Eelarve on tasakaalust väljas, laenu võetakse püsikulude katteks, vajaminevaid otsuseid ei julgeta teha.

Parempoolsed on veendunud, et mitte toetused, vaid just väärikas tasu tehtud töö eest paneb inimesed märkama oma ümbrust ja teisi inimesi ning teeb päeva lõpuks ka õnnelikuks.

Vaesuse ravimiseks tuleb jõukust juurde luua
Elanike vaesus ja võimaluste puudus oma elujärje parandamiseks, on suurim probleem ja väljakutse, millega Eesti riik peab tegelema, et püsida ja olla edukas. Vaesust ei saa ravida toetustega, vaid inimestele võimaluste loomisega. Kõigile raha peo peale ladumine ei ole lahendus, see raha saab kiiresti otsa ning siis ootab tühi pihk jälle täitmist.
Vaesuse ravimiseks tuleb jõukust juurde luua. Sihitu ja valimatult kõikidele toetuste jagamine teeb kokkuvõttes meid kõiki vaesemaks. Esiteks tõstab rahakülv hindu, seda võime iga kord toidupoodi külastades näha. Teiseks kasvab Eesti riigivõlg ja peagi pole seda võimalik teenindada muud moodi kui tõstes makse. See aga tähendab, et igaühel meist, nii palgatöötajal kui väikeettevõtjal jääb isiklikku rahakotti vähem raha. Kolmandaks tähendab raha kõikidele laiali jagamine, et vähem jätkub neile, kes päriselt abi vajavad.

Parempoolsed on täna ainus erakond, kes sellest aru saab ja julgeb ka välja öelda. Näeme vajadust muutuseks ning selleks, et riigikokku jõuaksid uued inimesed, kes toovad kaasa oma valdkonnas kogutud teadmised ja kontakti tegeliku eluga, nii nagu seda Eestimaa erinevates paikades elatakse.

Riigi ülesanne on luua soodne keskkond, kus inimesed ise endaga hästi hakkama saavad ja uut väärtust juurde loovad. See tähendab tugevat majandust, hästitasuvaid töökohti, head haridust, korras taristut ja kiireid ühendusi ning seda, et asjaajamine nii omavalitsuse kui riigiga on kiire ja lihtne.

Vaid jõukas riik ja tugevad vallad suudavad hoolitseda oma abivajajate eest. Selleks tuleb valida tarku ja asjalikke poliitikuid, kes olukorda mõistavad ja ei pelga tööd. Tuleb valida Parempoolseid.

 

Autor: PÕIM KAMA
Viimati muudetud: 23/02/2023 08:54:13