Kauksi kool. Foto: LLi arhiiv

Tänase seisuga heliseb Põlvamaal Kauksi põhikoolis kevadel viimane koolikell ning Võrumaa Rõuge vallas asuvate Mõniste kooli ja Varstu kooli õpilased, nende vanemad ja koolide personal hoiavad ootusärevuses hinge kinni. Arvatavalt jätkavad need koolid sügisel ühendatud ja koondatud koosseisuga, üks ilmselt väiksema klasside arvuga, ning mis edaspidi saab, ei ole veel teada.

Kui LõunaLeht kümme aastat tagasi kirjutas väikekoolide tuleviku kohal lasuvatest tumedatest pilvedest (23 lapsega Himmaste algkooli sulgemise näitel), siis uurisime Põlvamaa Kauksi põhikooli, Valgamaa Pikasilla kooli, Võrumaa Kuldre kooli ning toona Põlva, aga nüüd Võru maakonnas asuva Mikitamäe põhikooli muresid.

Tõrva vallas asuv Pikasilla kool jõudis tegutseda üle 90 aasta, kuid sügisel 2014 seal enam õppetöö ei jätkunud ning vald pani hiljem haridustempli majagi müüki.

Kuldres antakse lasteaed-põhikooli sildi all haridust siiani, õppurite arv püsib sadakonna ringis.

Mikitamäe põhikoolis näib õpilaste arv olevat kümmekonna aastaga isegi mõnevõrra kasvanud ning on praegu 40 ringis.

Kauksi põhikoolis õppis 2013/2014. õppeaastal üle 40, vahepeal isegi üle 50 õpilase, möödunud aastal üle 30 ja praeguseks veelgi vähem õpilasi, ning see tõstis päevakorrale kooli sulgemise. Kauksi kooli toonane juht ütles juba 2013. aasta kevadel ehk kümme aastat tagasi LõunaLehele, et ei julge kooli tulevikku prognoosida isegi tulevale õppeaastale mõeldes.

Läinud aasta lõpus algatas Põlva vallavolikogu haridusvõrgu ümberkorraldamise. 23 õpilasega Kauksi põhikool toodi vastavasisulises eelnõus eraldi välja. Valla väikseima kooli kohta on märgitud, et „õpilaste vähesus ei võimalda hoida keskkonda, mis õpilasi sotsiaalselt arendaks ja tagaks õpetajate töö väärtustamise”. Korraldatud on arutelusid ja kaasamiskoosolekuid, uurimaks, kas oleks mõistlik Kauksi kooli tegevus 1. juulist lõpetada.

Milline on praeguse seisuga Kauksi kooli tulevik – kas seal jätkub tänavu sügisel õppetöö või mitte?

„Seda otsustab [Põlva valla]volikogu kuu aja pärast,” sõnas Põlva haridusvaldkonna abivallavanem Koit Nook.

„Õpilased on ära läinud,” tõi ta lühidalt välja kooli võimaliku sulgemise peamise põhjuse.

Noogi sõnul on hetkel kooli nimekirjas 23 õpilast, neist Põlva valla enda lapsi on 15. Sügisest peale on peetud mitmeid arutelusid ja kaasamiskoosolekuid ning nii kooli personal kui lapsevanemad on abivallavanema sõnul saanud aru, et sulgemine on üsnagi paratamatu.

„Nad on mõistnud. Saanud aru, et sügisest ei tule esimesse klassi ühtegi last. Lõpetab jälle kaks. Kõige suuremas klassis on viis, kuskilt kedagi tulemas ei ole,” tõdes Nook.

Ühesõnaga, suund on sellele, et Kauksi kool lõpetab?

„Selline eelnõu on volikogule üle antud, jah,” kinnitas abivallavanem.

Lõunaleht pakkus välja, et Kauksi kooli pannakse lapsi ilmselt peamiselt sellepärast, et neil oleks hea rahulik õppida, ja päris, millised on kooli sulgemise järel alternatiivid.

Koit Nook tõdes, et kahtleb selles hüpoteesis, ta usub, et peamiselt tuuakse Kauksi kooli lapsi siiski sellepärast, et kool on kohalikule rahvale kõige lähem. Kuid lapsevanematelt on uuritud, kuhu nad oma lapsed Kauksi kooli sulgemise järel viiksid, ning valitud on viit suunda: Mooste, Põlva, Ahja, Räpina valla laste puhul Räpina ja Viluste kool ning üks pere viib lapse Tartusse haridusteed jätkama.

„Tulenevalt kooli pidaja kohustusest tagada võrdväärselt kooli ülalpidamisega ka kooli areng ja ajakohase kvaliteetse hariduse kättesaadavus kõigile õpilastele kõigis kooliastmetes, seoses õpilaste arvu olulise vähenemisega ning arvestades riigieelarvest kohalikule omavalitsusüksusele makstava hariduskulude toetuse eraldamise põhimõtteid, teeb kooli pidaja otsuse Kauksi põhikooli tegevuse lõpetamise kohta,” on kirjas Põlva vallavolikogule 31. jaanuaril esitatud eelnõus.

Eelnõus tuuakse muu hulgas välja seegi, et prognooside kohaselt kahaneks Kauksi kooli õpilaste arv mõne aastaga 14-le, koolil ei ole väiksuse tõttu logopeedi ja teisi tugispetsialiste ning kooli sulgemine võimaldaks vallale juba kasvõi majandamiskulusid 37 000 euro võrra aastas kokku hoida. Tööjõukulusid säästaks vald veerand miljoni euro ligi.

Mis saab Rõuge valla koolidest?
„Vaadake, Nursipalu taustal käib teinegi sündmus, millest pole sõnakestki mainitud,” laekus LõunaLehele vihje. „Nursipalu laieneb, aga Mõniste kool pannakse kinni, juba on toimunud nn infopäevad, koosolekud, kohtumised jne. Aga miks seda ei kajastata? Pannakse ameteid maha, määratakse omasid ette vastavalt erakonnale jne.”

Tarvitseb vaid piiluda korraks Mõniste kandi kultuurijuhi Kadri G Laube sotsiaalmeedia seinale, kui selgub, et jutul on tõepõhi all – ning kohalikud ei ole sellega päri.

„Rõuge vallas on sõda nii mitmel tasandil, et murest ja võitlemisest on saanud füüsiline valu! Nüüd on ohtu sattunud pisikesed ja tugevad maakoolid. Kuidas saab üldse arutada seda, et sulgeda 300-aastase ajalooga vägagi toimekas ja tugev kool – Mõniste kool?” küsis Laube. „Samuti on ohus Varstu kool.”

Laube, kes on ise kooliealiste laste vanem, märkis, et kõik sellised läbi mõtlemata otsused mõjutavad valla rahvaarvu, sest vanemad soovivad oma lapsi kasvatada piirkonnas, kus lapsed saavad hea hariduse ning on võimalusi tegeleda mitmesuguste huvialadega. Turvaline keskkond ja tugev kogukond nii Mehkamaal kui mujal tõmbavad enda juurde tublisid ja toimekaid inimesi.

„Mehkamaa kultuuri- ja hariduspuud on mehkamaalased kasvatanud 300 aastat!” rõhutas ta kohaliku hariduse andmise traditsiooni pikka ajalugu. „Me ei luba, et inimesed, kes meid ja meie piirkonda ei tunne, lõhuvad vastutustundetult aastasadadega üles ehitatut!”

Rahvaalgatus.ee lehele on juba selle kuu algul üles pandud algatus „Toetan Mõniste kooli jätkamist lasteaia ja 9-klassilise põhikoolina Kuutsi külas”. Ka on kooli töötajad ja lapsevanemad esitanud vallale põhjaliku kaheksaleheküljelise pöördumise, milles muu hulgas tõstetakse esile kooli häid tulemusnäitajaid, kuulumist mitmetesse võrgustikesse, 78 koolilast ja piirkonna laste arvu kasvutrendis prognoosi, omakultuuri õpet, häid õpitulemusi ja paljut muud.

Pöördumine valla poole on delikaatsemalt sõnastatud, kuid Rahvaalgatuse petitsioonis öeldakse karmimalt: „Kooli suhtes tehtavad muudatused toovad kaasa elu hääbumise Mõniste kandis ja süvendavad ääremaastumist. Vallavalitsus peab leidma muid võimalusi raha kokkuhoiuks ja kodulähedase hariduse tagamiseks. Laste ja kogukonna huvidega peab arvestama!”

Teadaolevalt on Rõuge vald seadnud kaalukausile nii Mõniste kui ka Varstu kooli. Teineteisest kümmekonna kilomeetri kaugusel asuvates koolides õpib vastavalt 47 ja 53 last. Lisaks asub Mõnistest umbes sama kaugel Valga valla Hargla kool. Teisisõnu: emma-kumma Rõuge valla kooli sulgemine ei pruugi kokkuhoidu anda.

Praeguse seisuga ei ole vallavolikogu haridusreformi osas kokkuleppele jõudnud ning kuigi räägitud on ka näiteks koolide viimisest ühtse juhtimise alla, seisab otsuste tegemine alles ees.

Volikogu on lõhki
Milline tänane seis on – kas Rõuge vallas suletakse sügisest mõni kool või mitte?

„Praeguse seisuga mitte. Ütlen ausalt ära, et volikogu selles suhtes on lõhki ja tõenäoliselt täiesti sulgemist ei tule. Praegu on õhus seda, et üks kool võib-olla jääb kuueklassilisena tegutsema, aga see ka ei ole veel sada protsenti kindel,” tunnistas Rõuge vallavolikogu esimees Mati Kuklane LõunaLehele.

Kas põhikooli viimased kolm klassi võiksid kaduda Mõniste või Varstu koolist, ei ole samuti otsustatud.

Rõuge valla haridusreformi ja koolide sulgemise päevakorda tuleku peamiseks põhjuseks on mõistagi Rõuge valla pingeline rahanduslik olukord.

„Jah, nii ta on. Sest, et ... kuidas seda ütelda ... need kaasa saadud asjad ja suur võlg ja Euribori tõus ja energiahindade tõus ja see finantskorrektsioon, mis me saime (300 000 eurot Haanja suusaradade projektist – toim), kõik need mõjutavad,” tõdes volikogu esimees. „Meil on 6,2 miljonit võlga, iga protsent Euribori tähendab, et 62 000 jälle automaatselt läheb valla eelarvest minema. Praegu on see tõusnud 2,5 protsenti ... Kõik need asjad kokku on viinud meid sellisesse seisu.”

Rõuge valla volikogu fraktsioonides ja koalitsioonis peetakse Kuklase sõnul palavaid läbirääkimisi selle üle, kuidas võiks ühe kokkuhoiumeetmena viia koole ühtse juhtimise alla. Vastav eelnõu võiks volikogu ette jõuda märtsis. Esialgu on lahtine seegi, kas ühe juhi alla võiks viia kaks kooli või lausa neli.

Juhtimise arvelt esimesel aastal kokkuhoidu ei saaks, sest juba kasvõi koolidirektorite koondamine nõuab raha. Kui aga koolijuhtide arvu vähendada ja väikese koormusega õpetajaid paremini jaotada, siis võiks vald volikogu juhi sõnul edaspidi säästa aastas mitmeid sadu tuhandeid eurosid.

Mati Kuklane kinnitas, et tema kui volikogu esimehe prognoosi kohaselt sügisel nii Mõniste kui Varstu kool jätkavad. „Aga kuidas, seda veel ei tea,” täpsustas ta.

Haridus- ja teadusministeeriumist (HTM) öeldi LõunaLehele, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt teavitavad koolipidajad HTM-i oma halduses olevate koolide ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust ehk hiljemalt 1. aprilliks. Võru, Põlva ja Valga maakonna omavalitsustest HTM-i teatel selle nädala alguse seisuga ametlikke otsuseid tulnud ei ole.

Võru vald arutab koolireformi
Üleeile toimus Orava koolis Võru valla haridusvaldkonna arengukava aastateks 2023–2030 esimene kaasamiskoosolek, kus piirkonna elanikud tutvusid arengukavaga, said küsida küsimusi ja esitada ettepanekuid.

Arengukavas märgitakse muuhulgas, et õpilaste arv valla koolides langeb ning ka sündide arv on langustrendis, samas läheneb üle poole õpetajest pensionieale, koolide tööjõu- ja majandamiskulud kasvavad. Haridusasutuste hooned vajavad kaasaegse õppe läbiviimiseks kaasajastamist, vahendeid selleks on aga vaid väga piiratud mahus.

Arengukavas märgitakse muuhulgas, et „... pole pikaajaliselt jätkusuutlik vallas tavapärases vormis Parksepas ja Vastseliinas gümnaasiumiharidust jätkata ning tuleb leida lahendused selle ümberkorraldamiseks”. Ühe lahendusvariandina pakutakse, et mõlemad gümnaasiumid korraldatakse ümber põhikoolideks.

Orava põhikoolis on õpilaste arv langenud üheksa aastaga enam kui kaks korda ning lisaks on kukkunud märkimisväärselt ka õpetajate vastamine kvalifikatsiooninõuetele. Ühe lahendusena nähakse põhikooli muutmist lasteaed-algkooliks. Ka on üks variante Orava kooli ühendamine Kääpa kooliga ning korraldamine Kääpa põhikooli Orava õppekohaks.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 20/02/2023 08:31:54