Maanteel vanainimese koerale otsa sõitnud kodanik sai tuld ja tõrva kaela, kui teatas sotsiaalmeedias omanikule hukkunud lemmiku asukoha ning ühtlasi soovis, et temaga autole tekitatud kahjude asjus ühendust võetaks. Kui metsloomale otsasõidu korral on asi lihtne – autokahjud kannab kaskokindlustus või autoomanik kirudes ise –, siis inimese peetavate loomade puhul on asi kahtlemata keerukam. Kas tõesti tuleb ula peale läinud lemmiku hukkumise pärast niigi südamepõhjani õnnetul loomapidajal veel kinni maksta kallis autoremont?

„Hea loomaomanik! Teie lemmik lebab Põlva-Himmaste vahelise tee pervel, ehk soovite ta maha matta. Ühtlasi võiksite ühendust võtta kulude kompenseerimise asjus,” kirjutas hiljuti kohalikus sotsiaalmeedia grupis Piret.

Pireti teade pälvis pahast hurjutamist, eeskätt süüdistati teda südametuses. Naine leidis, et tema on õigesti käitunud ja teel hulkuva koera omanik on autole tekitatud kahjude eest vastutav. Tema autol oli kaskokindlustus, mis seesugused kahjud katab, kuid naise enda kanda jäi mitmesaja euro suurune omavastutus. Ning Piret leidis, et tema ei peaks koerapidaja tegevusetuse pärast vastutama.

„Väga viisakas. Auto on rauatükk, aga koer on elusolend ja sõber. Kahju,” kõlas üks neutraalsemaid Piretile vastuseks tehtud postitusi. Teda süüdistati muu hulgas uljas kihutamises.

Piret võttis veebikonstaabli märkuse peale maha surnud koera pildi kui häiriva. Vestlusest selgus, et teadaolevalt oli tegu vanainimese koeraga, kes oli eakas ja kehva nägemisega. Naise väljendatud seisukohast auto remondi kohta jäi kurb mulje, et lemmiku kaotusest niigi hingepõhjani õnnetu inimene peab seaduse kohaselt autoomanikule (ja/või kindlustusfirmale) kinni maksma mitmesaja või vajadusel isegi mitme tuhande euro suuruse remondi.

Kuidas aga seadused sellist asja täpsemalt reguleerivad?
Advokaadibüroo Lextal on looma põhjustatud liiklusõnnetuse hüvitamise teemal pannud kirja pika veebiartikli. Koduloomade kohta märgivad juristid, et võlaõigusseadus sätestab selgelt: loomapidaja vastutab enda looma tekitatud kahju eest. Ning loomapidaja ei pea tingimata olema tema omanik.

„Näiteks kui sinu vanaema hoolitseb sinu puhkuse ajal su koera eest ning koer jookseb vanaema hoovist välja ja põhjustab liiklusõnnetuse, vastutab tekitatud liiklusõnnetuse eest vanaema,” on Lextal märkinud. „Samamoodi võib õnnetuse eest vastutada ka looma talitaja (karjus, lüpsja vms).”

Lextal keskendub oma postituses sellele, et liiklusõnnetuse korral hüvitab kahju kaskokindlustuse pakkuja ning nõuab selle võimaluse korral loomapidajalt tagasi.

Aga mis saab siis, kui autol pole kaskokindlustust? Kas siin võib autoomanikku aidata Eesti Liikluskindlustuse Fond ehk LKF? Paraku mitte. Ning paraku kipub LKFi juhatuse liikme Lauri Potsepa vastus kirjeldatud olukorda veelgi keerulisemaks tegema.

„Liikluskindlustus on vastutuskindlustus. Kindlustatud on sõiduki juhi vastutus kahju eest, mida ta teistele tekitab. Seega saab liikluskindlustuse seltsilt või LKFilt kahju hüvitamist nõuda see, kellele sõidukijuht on kahju tekitanud,” tõstis ta esile.

Potsep lisas: „Kui koer jooksis teele ning auto juhil ei õnnestunud kokkupõrget ära hoida, siis auto juht vastutab koera omanikule tekkinud kahju eest ning koeraomanik auto kahjustuste eest. Üldjuhul vastutab auto kui suurema ohu allika juht oma süüst sõltumata. Seega võib olla nii, et õnnetuse põhjustas koer, aga auto juht vastutab koeraomanikule tekitatud kahju eest ning koera omanik vastutab autole tekkinud kahju eest.”

Niisiis, kui õnnetuses on vastutav autojuht, siis peaks põhimõtteliselt tema kindlustusandja koeraomanikule kahju hüvitama. Koeraomanikul ei saa Potsepa sõnul mõistagi koera suhtes olla liikluskindlustust, seega koera tekitatud kahju liikluskindlustuse süsteemist nõuda kuidagi ei saa. Küll võib koeraomanikul olla vabatahtlik vastutuskindlustus.

Niisiis läks olukord veelgi segasemaks. Kuna ülalkirjeldatud juhtum toimus Põlva vallas, siis püüdsime saada kommentaari omavalitsuselt, täpsemalt vallasekretärilt, kes peaks juriidilisi nüansse jagama. Vallast tuli aga esmalt vastus, et kohalik omavalitsus ei kommenteeri eraisikutevahelisi juriidilisi vaidlusi. Hiljem aga lisati: kui liiklusõnnetuses tekib kahju (kõnealusel juhul ju tekkis nii koera omanikule kui auto omanikule), tuleb teavitada politseid. Sealt siis algab ka menetlus.

Politsei: loomaomanik vastutab, vajadusel aitab kohus
Küsisime nõu politseilt. Muu hulgas tundsime huvi, kas politsei üldse sellise juhtumi peale kohale sõidab ja kas politsei aitab ka loomaomanikku kindlaks teha.

Tartu politseijaoskonna teabegrupi juhi Taivo Rosi sõnul sätestab liiklusseadus, et liiklusõnnetusse sattunud juht peab teavitama politseid, kui varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel.

„Seetõttu on politsei kohustatud ka seesuguseid sündmusi lahendama. Politsei igal juhul reageerib ja teeb endast kõik, et aidata looma omanik välja selgitada,” sõnas Rosi.

Kui tegemist on kariloomaga, siis nende puhul on Rosi sõnul tuvastamine enamasti lihtne, sest enamik neist on põllumajandus- ja toiduametis arvel ning kannavad identifitseerimist võimaldavat märgistust kõrvas. Lisaks pole kariloomad eriti rännuhimulised, mistõttu leiab politsei tavapäraselt nende omanikud lähikondsetest taludest hõlpsasti üles. Loomaomanikku saab karistada loomapidamise nõuete rikkumise eest rahatrahviga ning sõiduki kahjud saab sõidukijuht/omanik loomaomanikult välja nõuda. Kui loomapidaja vabatahtlikult hüvitamisega ei nõustu, saab kahju saaja politsei teatel oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.

„Lemmikloomad ehk kassid ja koerad peavad enamjaolt olema kiibistatud ning sellisel juhul saab politsei koostöös kohaliku omavalitsuse või veterinaarasutusega looma omaniku väljaselgitamisel abiks olla,” kinnitas politsei esindaja. „Kui omanik on tuvastatud, saab politsei pooled omavahel kokku viia, et leitaks ühiselt ka lahendus tekkinud kahjude hüvitamiseks. Taaskord, kui omanik vabatahtlikult tekkinud kahjusid kinni maksta ei soovi, on kahju saajal võimalik pöörduda kohtu poole.”

Ta lisas, et pooli rahuldavaid variante on veel mitmeid. Näiteks, kui sõidukil on kaskokindlustus, siis võib juhtuda, et looma omanik maksab vaid kasko omavastutuse, või kui loomal on väikelooma kindlustuskaitse, siis võib lemmiklooma kindlustanud firma maksta kahjud ise täies ulatuses kinni. Viimase osas tasuks uurida eelkõige tuntud kindlustusseltsidelt.

„Lõpetuseks siis aga sellest, et kui liiklusõnnetuse tagajärjel saab tõsiselt viga või hukkub inimene, alustab politsei kindlasti kriminaalmenetlust, ja pole üldsegi välistatud, et kriminaalvastutus võib raske tervisekahjustuse või surma põhjustamise eest langeda ka loomaomanikule,” tõi Taivo Rosi välja, et koera hulkuma laskmine võib lõppeda väga raskete tagajärgedega.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 16/02/2023 09:27:55