Praegu leiavad Põlvamaal kiiresti töö ehitusinsenerid, logopeedid, meditsiiniõed ja füüsilise töö tegijad, kuid sekretäridel ja raamatupidajatel on raskem tööd leida. Käesoleva nädala esimese tööpäeva seisuga oli Põlvamaal 1022 töötut.

„Sekretäridel ja raamatupidajatel on raskem tööd leida, sest maakonna ettevõtetest enamik on mikro- ja väikeettevõtted, kus töötajad peavad olema mitmekülgsed ja erinevaid töölõike valdama,” ütles Katri Mandel, töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja.

Ta märkis, et kõik muutub ajas: „Praegu näiteks on raske leida rahvusvahelistele vedudele autojuhte, kuid 30 aastat tagasi oli selle töö lisapluss Euroopa nägemine. Nüüdseks on paljud iseseisvalt rännanud ning soovivad õhtu või vähemalt nädalavahetuse oma kodus olla.”

Põlvamaa eripära on seegi, et maakonnas on palju hooldekodusid, sellest tulenevalt on alati puudu ka hooldajatest. Hooldaja töö on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt raske ja neid oodatakse tööle.

Soovijaid napib teistelegi kohtadele, kus tuleb teha rasket füüsilist tööd või on samuti öised vahetused nagu hooldajatelgi. Napib ka spetsialiste, nagu ehitusinsenerid, logopeedid ja meditsiiniõed.

Töökohad, kus koormus ja nõuded on vastavuses tööturu olukorra ehk palgaga, on suures osas hõivatud. „Siin ei saagi ühte kindlat ametigruppi välja tuua, sest erinevates ettevõtetes võivad olla tööülesanded ja tingimused ääretult erinevad,” sõnas Mandel. Ta soovitab tööturul ringi vaatajatel alati tööandjalt küsida, mida viimane töötajalt ootab, mis on see, mida ta pakkuda saab, sest ka tööotsijad on väga erinevad. See, mis ei sobi ühele, on teisele parim.

Kõneldes Ukraina sõjapõgenikest, sõnas Mandel, et kui nad leiavad elukoha, lastele lasteaia- või koolikoha, on nad järgmisena motiveeritud tööle asuma.

„Üks erinevus on neil meie tavaliste töötutega võrreldes veel: nad on äärmisel mobiilsed. Ukrainlased on Põlvamaalt kolinud nii Saaremaale kui ka Tallinnasse ja on tulnud meie maakonda Ida-Virumaalt ja Viljandimaalt. Ukrainlased on see töötute grupp, kes on kõige kiiremini liikunud tööle. 78 protsendil töötuna arvel olnud sõjapõgeniku töötuse lõpetamise põhjuseks on tööle asumine,” märkis ta.

Töötute arv erineb aastati
Aastatega on Mandeli sõnul tööotsijad muutunud teadlikumaks ja nõudlikumaks, kuid ka märgatavalt paindlikumaks. „Kui 2000. aastate alguses oldi valmis vastu võtma ainult tähtajatu töölepinguga tööd, siis nüüd on täiesti normaalne teha tähtajalise lepinguga tööd või leida sobiv töö ja ametikoht tööampsu kasutades. Samuti ollakse teadlikumad oma õigustest näiteks töötingimuste või -aja osas,” rääkis ta.

Mandel lisas, et tööotsija hindab rohkem oma aega ja võimalust olla pereringis. Seetõttu on hilist või öist tööaega või lähetustega seotud töid pakkuvatel tööandjatel tunduvalt raskem töötajaid leida.

Katri Mandel alustas toonase nimega tööturuametis töövahenduskonsultandina 2004. aastal. „Siis läks kõik ülesmäge ja inimesed said kiiresti tööle. Ehitusbuumiga seoses õpiti palju ehituserialasid, kuid paljudel jäid õpingud pooleli, sest õpingute ajal leiti töö,” kõneles ta.

2009. aastal tööturuamet likvideeriti ning töötute register ja teenused läksid töötukassale.

Mandel meenutas, et samasse perioodi sattus ka masu, seetõttu jäid paljud pikaks ajaks töötuks. „Nii palju ettevõtluskoolitusi ei ole me kunagi teinud kui sel ajal. Pöördelised ajad toovad inimesed oma (töö)mugavustsoonist välja. Palju rohkem võetakse vastu otsuseid muuta valdkonda, eriala, hakata tegelema ettevõtlusega. See ei käi ainult masu aja kohta, vaid ka hilisemate kriisiaegade kohta,” arutles Mandel.

Ta lisas, et me võib-olla ei panegi tähele, kuid ettevõtluses toimuvad kogu aeg muutused. Kui 20 aastat tagasi otsiti pidevalt õmblejaid ja keevitajaid, siis nüüd ei ole Põlvamaal ühtegi suuremat õmblusfirmat.

Töötuse kõrgaeg oli 2010. aasta märtsis, masu ajal, kui Põlvamaal registreeriti üle 1800 töötu. Väikseim registreeritud töötute arv oli 2006. aasta septembris, vaid 366. Käärid viimase 17 aasta väikseima ja suurima töötuse vahel on neljakordsed.

„Hea meel on teada, kuidas kriisidest läbi tulnud ettevõtted suudavad leida lahendusi, minna kaasa uute tehnoloogiatega ning leida uusi turge, nagu Räpina paberivabrik ja Peetri Puit,” rõõmustas Mandel.

Nädala alguse seisuga oli Põlvamaal 1022 töötut, neist naisi 48 ja mehi 52 protsenti. Läinud aasta lõppes maakonnas 958 registreeritud töötuga. See on võrreldav 2020. aasta detsembriga, kui oli 932 töötut, kuid 2021. detsembris oli töötuid vähem – 793. „Covidi-kriis ei tabanud meie maakonda nii valusalt, sest Covidi tõttu enam kannatanud turismisektoris ei tööta meil väga palju inimesi,” sõnas ta.

Ukraina sõjaga alanud energiahindade mitmekordistumine, uute materjalide ja logistikakanalite leidmine ning ümberkorraldus mõjutas Põlvamaal kõiki olulisemaid sektoreid.

Töötukassa rollist ja tööst
Mandel ütles, et töötukassa jälgib, kui suur osa töötutest peale töötukassa korraldatud koolituste lõppu on kuue kuu ja aasta jooksul tööle asunud. Tunamullu läks poole aasta jooksul tööle 54%, aasta jooksul aga 75% töötukassa koolitustel käinutest. Läinud aasta kohta andmeid veel ei ole.
Aastate jooksul on tehtud ka koolitustes muudatusi, näiteks ülemöödunud aastast ei saa töötukassa kaudu enam iluvaldkonna koolitustel osaleda.

Töötukassa hindab kaks korda aastas tööjõu puudu- ja ülejääki tööandja silmade läbi ehk kui kerge või raske on töötajat leida: www.tootukassa.ee/et/baromeeter/kaart.

„See on küll lühiajaline vaade, kuid annab ikkagi ettekujutuse omale (uut) eriala valides, kuhu suunas sammud seada,” täpsustas Mandel. Töötukassa maakonna osakonna juht kordas, et kui Põlvamaalt minna õppima sekretäriks või raamatupidajaks, siis neil erialadel on siinkandis tööd leida väga keeruline, kuid erialapedagoogi-, psühholoogi- ja meditsiiniharidusega inimestel on töökohti valida.

Töötukassa Põlvamaa osakonnas töötab 16 inimest. Millega nad tegelevad?

Mandel märkis, et kui 2016. aastani tegelesid nad ainult töötutega 16. eluaastast pensionieani, siis sealtmaalt on nende tööpõld laienenud.

„Me käime ka koolides, kus aitame õpilasi eriala valimisel. Jagame neile infot ja aitame mõelda, mis õpilastele paremini sobib. Meie töötajad pakuvad teenust nii töötajatele kui ka pensionäridele. Infotehnoloogia lubab töötukassal hajutada üle-eestiliselt koormusi ühtlasemalt. Sõjapõgenike kriis tabas rohkem Harjumaad, aga väiksema koormusega maakonnad said kriisikuudel osa koormust enda kanda võtta. Karjäärinõustajad teevad osaliselt kaugtööd, nõustades Tallinna või ka Ida-Virumaa kliente,” edastas ta.

Töövahenduskonsultant tegeleb nende töötutega, kes võiksid kiiremini tööle tagasi liikuda, st neil on tavaliselt olemas värske töökogemus, nad on ise aktiivsed ja suuremaid takistusi tööle minekuks pole. Tööandjate konsultandi töö on suhelda tööandjatega, on siis küsimus inimeste värbamises, koolitamises, koondamises või tööandjatele suunatud teenustes.

„Suurimad muutused meie töös on tulnud peale kahte viimast reformi, töövõime- ja karjääriteenuste reform,” täpsustas Mandel ja lisas, et töötukassa on pidevas muutuses.

Töötukassas töötajatel peab olema vähemalt rakenduslik kõrgharidus, kuid ootus kõrgharidusele sõltub ametikohast.

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 16/02/2023 09:21:05