Kaunis arusaamatu, et ei ole endale selgeks tehtud juba aasta kestnud sõja tegelikke põhjusi ja eesmärke. On jäädud uskuma Venemaa põhjendusi USA süüst ja NATO ohust. NATO-ga on Venemaal piirid koos juba aastaid ja mingit ohtu sellest Venemaale pole olnud. Venemaa versiooni järgi asuvad kõik piiririigid põlistel Vene aladel ja peavad seega kuuluma Venemaa Föderatsiooni koosseisu. Ukraina vallutamise järel tekivad uued piiririigid, mis samuti asuvad põlistel Vene aladel või ohustavad Venemaa julgeolekut muul viisil ja kõik kordub kuni Atlandi ookeanini välja.

Selle pärast ei ole usaldusväärsete ja heanaaberlike suhete loomine Venemaaga võimalik. See, mis meil oli ja tahetakse jälle luua, on Venemaa poolt ainult silmakirjalik diplomaatia. Umbes nii: „Tubli, kutsu ...“, kuni leitakse paras kivi või kaigas. Venemaa puhul paras põhjus või ettekääne. Venemaa jaoks on ainus õige Eesti tegu delegatsiooni saatmine Moskvasse palvega võtta meid vastu Venemaa Föderatsiooni koosseisu.

Venemaa on kahel korral oma jõhkral moel rikkunud Tartu rahulepingut ja korduvalt kahetsenud, et magas maha selle kolmanda võimaluse. Sotsiaalmeedia postituses Kallasele kirjutas Medvedev: „See, et teie vabad olete, ei ole mitte teie teene, vaid meie väike tegemata jätmine”. Just nimelt väikene nedodelka (недоделка).

Kui siia lisada veel, et 1996. aasta lepingu järgi on nii Venemaa kui Valgevene Ukraina sõltumatuse garant, siis oleks ehk parem mitte hakata näitlema ja teatrit tegema, vaid jättagi suhted Venemaaga sellisteks, nagu nad on tänaseks välja kujunenud.

Meie võimalus alles jääda on kaitsevõime igakülgne tugevdamine ja liitlaste tugi – mitte üksi jääda. Vanade roomlaste tõdemus „tahad rahu, valmistu sõjaks” kehtib ka tänapäeval nii riikidevahelistes suhetes kui ka inimeste omavahelistes suhetes. NATO-sse kuulumata oleksime juba olnud Vene föderatsiooni koosseisus ja värvatud Vene armeesse sõdima Ukraina vastu.

Nursipalu rahva praegused etteasted ja laulupeod on ju ka sõnum Venemaale. Ilma harjutamata ei saa palli korvi ega taba paremhaak lõuga. Ainult tugitoolis harjutades pole mõtet lahingusse minna. Meil ei ole Siberi avarusi kusagilt võtta. Tuleb leppida sellega, mis meil on. Kui meie kaitseväe spetsialistid ütlevad, et Nursipalu on parim, siis nii see ka on. Need on elukutselised sõjaväelased ja parimad, kes meil on. Nad ei tule ju põllumehi õpetama, millal külvata või lõigata. Usaldage meie kaitseväge! Ka endine kõrge sõjaväelane Leo Kunnas ütles Vikerraadio saates: Nursipalu laiendamine on hädavajalik ja vältimatu.

Ärge kuulake neid eneseupitajaid ja intrigante, kes on igal alal spetsialistid ja asjatundjad. See on sekkumine meie kaitseväe ettevalmistusse ja kaitsevõime tugevdamisse ja see peaks olema edasi juba kapo rida. Väga kahju, et meie lugupeetud president ei tabanud tuuma ja hakkas kaitseministrile loengut pidama. Enne Ukraina sõda oleks veel võinud leida argumente sellise käitumise õigustamiseks. Aga praegu, sõja ajal, peaks ka pime nägema, missugune oht meid ähvardab.

Jah, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kodusõja teatud perioodil juhtisid lahinguid talupoegade, madruste ja soldatite nõukogud. See kaotati loomulikult ära, kuid nende demoraliseeriv mõju oli väga pikaaegne ja mingisuguses osas võis aidata meil jõuda kiiremini Tartu rahulepinguni.
Ja ka praegu, kui hakata kaitseväge juhtima rahvakoosolekutega, on see sama, kui tõepoolest viia Moskvasse palve meie liitumiseks Venemaaga.

Kaitseväel on ülesanne kaitsta meie riigi sõltumatust ja nad teevad seda parimal võimalikul viisil. Kõik sellest tulenevad ebamugavused ja kitsendused tuleb lihtsalt ära kannatada. Ja kui kedagi milleski süüdistada, siis ainult iseennast: kulus üle 30 aasta, et lõpuks aru saada, missugune oht meie vabadusele varitses meid kogu see aeg meie naabri näol.

Kui kaitseväe juhtkond ütleb, et sellega on kiire, siis see peaks olema aluseks. Selle edasilükkamine või muul moel pidurdamine valimiste pärast või muul põhjusel on sama hea kui kuritegu meie turvalisuse vastu.

Ärge nõudke riigilt hüvitisena seda viimast, mis veel võtta annab. Riik ei müü ega äritse teie maa ja varaga ega saa mingil moel sellest tulu. Kõik see läheb kellegi või millegi arvelt, ka kaitseväe arvelt.

Austage meie riiki ja tema valitsust! Austage meie lugupeetud, NATO ja Venemaa poolt tunnustatud peaministrit! Üks kreeka filosoof – kelle nimi mulle praegu ei meenu – on öelnud: on vaja jumalikku tarkust, et teha õiget asja õigel ajal – aeg on ju pöördumatu! Meie peaminister on seda suutnud.

 

Autor: LEMBIT VUTT, parteitu
Viimati muudetud: 16/02/2023 09:13:49