Foto: muinsuskaitseamet

Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas kultuurimälestiseks Põlvamaal asuva Moorimäe ristimetsa.

Kagu-Eesti ristimetsad, sealhulgas Põlvamaal asuv Moorimäe ristimets, on vähestena säilinud kunagi palju laiemalt levinud matusekombestikust teha matuste käigus tee kõrval kasvavale puule rist. Ristilõikamise traditsiooni on esmakordselt Eestis kirjeldatud 17. sajandil. Ristipuud ja -metsad pole olulised mitte ainult matuste ajal, vaid need on kohad, kus surnut meenutatakse ja mälestatakse ka hiljem. Moorimäe ristipuudel on vanemaid ja uuemaid riste, vastavalt matuste toimumise ajale. Eriaegsete ristide kooseksisteerimine näitab traditsiooni elujõulisust. 

Veel võeti kaitse alla Lääne-Virumaal asuvad Varudi-Altküla hiiekivi ja Varudi hiis ning Põhjasõja-aegne kalmistu Tartus Supilinnas.

„Kaitse alla võetud mälestised on väärtuslikud ajalooallikad, mis aitavad õppida tundma meie minevikku ja traditsioone. Põhjasõja-aegne kalmistu annab ainulaadse sissevaate konkreetsesse ajaloosündmusse, samas kui ajaloolised looduslikud pühapaigad on olulised piirkondliku identiteedi hoidjad. Pühapaikasid iseloomustavad põlvest põlve kantud tavad ja pärimus, kuid need on ka meie pärandi üheks ohustatumaks osaks. Pühapaikade füüsilise keskkonna kaitsmine aitab kesta sajandite pikkustel traditsioonidel,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman.  

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/02/2023 08:23:07