Arvestades küttepuudeks mineva toorme tihumeetri hinda – 65 euro ringis –, ei olegi küttepuude hind taevas. Oma metsast tehtud puud ei too tegijale enam erilist võitu, kui nad enda töö rahaks arvestavad. Kuigi pelletitega kütta on mugav, on siingi hinnatõus märgatav.

Mida lühemad halud, seda kõrgem ruumimeetri hind. Kui kolm aastat tagasi sai ostja ruumimeetri sõltuvalt halu pikkusest kätte keskmiselt 40 euroga, siis nüüd kaks korda kallimalt.

Kanepi vallas elav Mait tegeleb küttepuudega juba 2010. aastast. Maidu sõnul maksab 30 cm pikkuse toore küttepuu ruumimeeter koos kojuveoga 78 eurot, 40 cm ruumimeeter on 75 eurot ja 50 cm pikkadel 70 eurot.

„Ruumimeeter ei ole kallis, sest tihumeeter tooret maksab juba 65 eurot, kuid oli aeg, kus tihumeeter maksis vaid 25 eurot,” rääkis Mait, kes ostab tooret metsaomanikelt.

Sama hinda küsib tihumeetri eest ka Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK Valgamaa metsaülem Risto Sepp kinnitas, et neilt ostes maksab tihumeeter samuti pea 65 eurot. Hind on kõrge, sest tooret napib. Hind hakkas järsult tõusma aasta tagasi.

Eestis on Sepa sõnul üle 30% riigimetsa sihtkaitse all ja neis metsades ei tehta kunagi raiet. „Metskondadest saab kolme meetri pikkusi puid osta alates kümnest tihust. Toome tellijale ise puud kohale, tellida saab kas 10 või 24 tihumeetrit,” selgitas metsaülem ja toonitas, et ostja ise ei saa puudele järele minna.

Ühest tihumeetrist, kui see ei ole väga hõre, saab 1,4 ruumimeetrit halupuud.

Mait märkis, et toormaterjali hind hakkas muutuma juba ülemöödunud aastal. Venemaalt ei tule enam puitu, elektri ja kütte hinnad on kerkinud ning graanulitehased võtavad oma.

Selles, kas tarbijatele küttepuude hind lähiajal langeb või kerkib, on seisukohad vastakad. Mait arvas, et kui metsas hakkab linnurahu kehtima, tõstetakse ka hinda, sest tooret ei tule.

„Praeguseks on enamik tooret kokku ostetud ja hind võib hoopis langeda, kuid sügisel võib see kerkida,” sõnas metsaülem. Linnurahu algab metsades 15. aprillil.

Võrus tegutseva ASi Kristeni Kütused juhataja Kalle Paal hakkab küttepuude tarvis tooret ostma tuleval kuul. „Olen kuulnud 55‒60-eurosest hinnast tihumeetri eest, mis tähendab, et halupuude ruumimeetri hind võib tõesti veidi langeda, kuid eks aeg näita,” sõnas ta.

Metsaomanik võidab, kui oma tööd rahaks ei arvesta
Hooajaline küttepuude kulu sõltub majas või korteris olevate küttekollete arvust ja ilmast. Tuti talu majapidamises Sõmerpalu kandis on viis küttekollet, mis kokku võivad sügisest kevadesoojani neelata 15‒20 ruumimeetrit erineva pikkusega puid.

„Teen küttepuud oma metsast, praeguseks on ületuleva aasta puude tegemine lõpukorral,” ütles peremees Ilmar Käär.

Ta ei ole jälginud, kui palju on ühe ruumimeetri tegemiseks aega ja kütust läinud. Selge, et peenemate puudega ei saa nii ruttu tihumeetrit täis ning aega ja kütust kulub ka enam.

„Vean puud traktoriga koduõue, kus tükeldan ja lõhkumismasinaga lõhun,” kõneles Käär. Praeguste küttehindade juures kulub tal hooajal ligi 20 ruumi puude tegemiseks vähemalt 300 euro eest kütust. Lõhkumismasin töötab elektriga.

„Kui võtta ruumimeetri keskmiseks hinnaks 75 eurot, tuleks mul 20 ruumi eest müüjale maksta 1500 euro ringis. Arvestades ka oma tööd, ei tule ise küttepuude tegemisel rahaline võit enam kuigi suur, kuid see-eest olen metsas ja õues töötades värskes õhus,” arutles Käär.

Pelletiga kütja võidab praegu mugavuses
Pelletitega kütmisel peab olema vaid sellele materjalile ette nähtud ahi, mille hinnad algavad enam kui tuhandest ja lõpevad viie tuhande piires.

„Meil on neljandat aastat pelletiküte, on küll mugav, kuid rahaliselt me enam ei võida,” ütles Tamara Raiesmaa. Kui varem maksis 15-kilone kott pelleteid alla nelja euro, siis praegu juba üheksa eurot. „Nüüd tuleb see meile puudega kütmisest kallim, kuid pelletiahju puudega kütta ei saa,” kõneles ta. Raiesmaa lisas, et kui õues on väga külm, kütavad nad ahju kaks korda päevas.

Varem müüs AS Kristeni Kütused ka turbabriketti, kuid peale tootmise lõpetamist Sanglas mõni aasta tagasi on firma briketi ostmise-müümise lõpetanud.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 10/02/2023 08:20:01