Varjumispaik. Foto: päästeamet

Äsjase seisuga oli üle riigi tähistatud sadakond ametlikku varjumispaika, kuhu pageda näiteks pommirünnaku eest. Kagu-Eestis oli nädala algul ära märgitud vaid kaks varjendit, mõlemad Põlvas. Päästeamet lohutab, et kohti tähistatakse järjest juurde.

Päästeametil valmis jaanuaris koostöös maa-ameti ja kohalike omavalitsustega avalike varjumiskohtade kaart. Selle nädala alguseks oli tähistatud veidi üle saja koha, Võru- ja Valgamaal aga mitte ühtegi. Võrulastel tulnuks sõja või looduskatastroofi korral varju otsida 25 kilomeetri kaugusel asuvas Põlvas. Valgalaste esimene ametlik varjumispaik asuks 80 kilomeetri kaugusel Viljandis. Põlvas olid ametlike varjumiskohtadena kirjas Metsa tänava lasketiiru kelder ning Roosi kool Lina tänaval.

„Ühesõnaga, sõja korral tuleb võrukatel ja valgakatel Põlvasse kolida, sest seal on, kuhu varjuda,” viskas üks kagueestlane LõunaLehele võllanalja.

„Kagukad, kui tõesti tekib vajadus varjuda, kas põrutame kõik Põlvasse või Tartusse ... Tule taevas appi, kas on ikka aega ja seal jätkub ruumi...!?” küsis sotsiaalmeedias üks Räpina elanik.

Ta sai vastuseks, et ega varjumishäire korral pole nagunii aega kuhugi sõitma hakata, eks tuleb minna oma kodumaja keldrisse.

„Lina ümber ja surnuaia poole jalutama,” visati sel teemal veel võllanalja, illustreerides võimaliku kriisiolukorra lootusetust.

Pääste: varjumiskohad on avalikus ruumis liikujatele
Lõuna päästekeskuse valmisoleku büroo ulatusliku evakuatsiooni nõunik Johannes Komissarov märkis LõunaLehe päringu peale esiteks, et avalikud varjumiskohad on mõeldud pigem inimestele, kes liiguvad varjumisvajaduse ajal avalikus ruumis tänavatel või viibivad varjumiseks sobimatutes ehitistes, nagu näiteks puitmajad või klaasfassaadiga ehitised. Teistel on tema sõnul turvalisem püsida oma kodus ning leida varjumiseks sobivad akendeta ruumid või minna keldrikorrusele.

Aga Komissarovi sõnul oli juba esmaspäeva õhtuks toimunud selles vallas märkimisväärseid arenguid.

„Võrus on välja valitud, hinnatud ja märgistatakse sel nädalal viis avalikku varjumiskohta,” teatas ta. „Valgas on välja valitud kaks kohta, mis märgistatakse samuti lähiajal, tõenäoliselt veebruarikuu jooksul. Valgasse on lootus siiski leida kokku samuti vähemalt viis varjumiskohta. Märtsis alustame tööd ka erasektoriga, et leida ja märgistada nende omanduses olevaid ja avalikuks varjumiskohaks sobivaid ruume.”

Valgas saavad ametlikeks varjenditeks Priimetsa kooli ja muusikakooli kelder.

Evakuatsiooninõunik kinnitas, et varjumispaikade kaardistamine ja märgistamine jätkub nii maakonnakeskustes linnas kui ka teistes suuremates haldusüksustes. Avalikke varjumiskohti tuleb tema sõnul juurde mujalegi suurematesse alevikkudesse. Sobilikuks tunnistatud ja märgistatud kohad lisatakse jooksvalt avalikku kaardirakendusse, millele saab liikuda nii päästeameti kodulehe kui „Ole valmis!“ kodulehe või äpi kaudu.

Ka Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett kinnitas äsja, et oktoobrikuus alanud infovahetus päästeametiga varjumispaikade valimiseks on jõudnud reaalsete tulemusteni. Tema sõnul said esimesed kohad välja valitud, päästeameti poolt üle kontrollitud ning esmaspäeval jõudsid kohale ka tähistavad märgid. Need pandi paika teisipäeval ja vastav info lisati ka kaardirakendusele.

„Koos päästeametiga on nüüdseks välja valitud viis hoonet: teenindusmaja Lembitu 2, Võru lasteaed Sõleke, Võru Kreutzwaldi kool, Tartu 25 hoone, Võru Kesklinna kool,” teatas Mett. „See ei ole kindlasti lõplik nimekiri.”

LõunaLeht päris päästeametilt ka seda, mida peaksid näiteks võrulased või valgalased tegema siis, kui nüüd ja kohe tekib ootamatu varjumisvajadus ning ametlikke varjendeid pole teada.

„Võrus, Valgas ja muudes kohtades ootamatu sündmuse puhul tuleks varjuda siseruumidesse, eemale suurematest akendest,” teatas päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna varjumise nõunik Sten-Patrick Kreek. „Olgu need siis näiteks kaupluste tagumised osad, kortermajade trepikodade alumised korrused jne. Oluline, et oleks kaitse lööklaine ja lenduva prügi eest.”

Milline on Võru linna kriisivalmidus?

LõunaLehe poole pöördus hiljuti üks Võru linnakodanik, kes tundis huvi, kas linn on omalt poolt varunud kodanike aitamiseks mingeid kriisivarusid. Vaevalt Võru linnavalitsus on soetanud kuhugi suurtesse keldritesse 11 000 inimese ülalpidamiseks toitu ja joogivett teadmata pikkusega ajatsükliks. Aga milliseid samme on linn viimastel aastatel kriisivalmiduse suurendamiseks astunud ja kas või milliseid materiaalseid kriisivarusid linnal on?

Vastab Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett:
„Lähtume sellest, et Võru linnal peab alati olema võimalus päriselt hädasolijat aidata. Väikesed toiduvarud hädasolijatele on meil olemas.

Eesti Varude Keskus haldab hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning korraldab vajadusel nende kasutusele võtmise. Kriisi korral töötab kohalik omavalitsus koos riigiga selle väljajagamisel.

Oleme järjepidevalt elanikke teavitanud, et inimesed peaksid kodus hoidma nädala toidu- ja joogivee varu. Koostööd elutähtsate teenuste osutajatega oleme korduvalt läbi harjutanud vee ja kanalisatsiooni ning keskkütte tagamise inimestele kriisi olukorras.

Arvestades 2019. aasta tormiga saadud kogemusi on Võru linn soetanud sidepidamise vahendeid (raadiokäsijaamad, satelliittelefon) tarbeks, kui elektrit ei ole ja meil on vaja abi kutsuda. Samuti on evakuatsioonikeskusele (Võru spordikeskus) ostetud voolugeneraator ja ehitatud välja generaatori ühendusvalmidus.”

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 02/02/2023 09:49:22