Riigikogu riigikaitsekomisjon teatas, et hakkab Nursipalu teemalist pöördumist arutama pärast valimisi, sest ei suuda seda allesjäänud tööaja jooksul piisavalt põhjalikult käsitleda.

Riigikaitsekomisjon arutas jaanuari teisel poolel Nursipalu harjutusvälja laiendamise teemalise kollektiivse pöördumise edasist menetlust ning leidis, et 11 590 inimese allkirja kogunud pöördumine väärib sisulist ja põhjalikku käsitlust, mida riigikogu praeguse koosseisu allesjäänud mõne töönädala jooksul pole tõenäoliselt võimalik tagada, seetõttu otsustas komisjon kõigi riigikogus esindatud erakondade esindajate nõusolekul, et pöördumise arutelu on mõistlikum alustada pärast märtsi algul toimuvaid parlamendivalimisi.

„Venemaa Föderatsiooni vahetus naabruses elades ei saa me tänases julgeolekuolukorras kuidagi eirata või kaugesse tulevikku lükata vajadust tagada Eesti kaitseväe üksuste ja NATO idatiiva kaitseks siia lähetatavate liitlasriikide kaitsevägede üksuste väljaõppeks vajalikud tingimused. Nende vägede usutavat heidutus- ja kaitsevõimet vajab kogu Eesti ja sealhulgas kindlasti ka Lõuna-Eesti,“ märkis riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid pöördumise esitajatele saadetud kirjas.

Kaljulaidi sõnul on riigikaitsekomisjon seisukohal, et kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine on Eesti riigikaitse jaoks oluline ja vajalik. Samas peab laiendusega seotud väljakutsed lahendama tema sõnul mõjutatud osapoolte, eelkõige kohalike elanike seisukohast õiglaselt ja koostöös kohaliku kogukonnaga. „Oleme seisukohal, et Nursipalu harjutusvälja laiendamise teema vajab põhjalikku arutelu ja riigikaitsekomisjon peab selle käigus käsitlema riigikaitselisi, õiguslikke ja majanduslikke asjaolusid. Komisjon peab kuulama ära kõik seotud osapooled ning kaasama arutellu rahvaalgatuse esindajad, kohalikud omavalitsused ja teemaga seotud riigiasutused,“ kirjutas ta.

Kaljulaidi sõnul oldi riigikaitsekomisjoni arutelus konsensuslikult arvamusel, et Nursipalu kogukonnal ning pöördumisele allakirjutanutel peab edasises menetluses olema kindlus, et harjutusvälja laiendamisest mõjutatute huvid on kaitstud ja ühiste arutelude käigus tuleb saavutada inimestele õiglasena tajutav lahend. Komisjon leidis, et kui arutelude käigus ilmneb, et kehtivad seadused ei taga mõjutatud isikute õiglast kohtlemist, siis tuleb vajadusel teha ettepanekud vastavate seaduste muutmiseks.

Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt on komisjonidel rahvaalgatuste arutamiseks aega kuni kolm kuud ja otsuse langetamiseks kuni kuus kuud. „Antud rahvaalgatuse menetlemisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et riigikogu XIV koosseisu volitused lõppevad peagi ning valitakse uus riigikogu koosseis, mis mõistagi tähendab ka seda, et tuleb uus riigikaitsekomisjoni koosseis ning määratakse uued komisjoni liikmed ja valitakse juhid,“ nentis Kaljulaid. „Alustades pöördumise menetlust vahetult enne valimisi, on täiesti selge, et parimal juhul jõuab komisjoni praegune koosseis harjutusvälja laiendamise asjaoludega osaliselt tutvuda ning kuulata ära pöördumise algatajate seisukohad – otsuse langetamiseni tõenäoliselt praegune komisjon ei jõua. See aga tähendab, et pöördumise osas hakkab seisukohta kujundama uus komisjoni koosseis, mis aga ei ole saanud osaleda pöördumisega seotud asjaolude varasemas arutelus.”

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 07/02/2023 08:10:44