Lageraie. Foto: RMK

Neljapäeval teatas rahvaliikumine Eesti Metsa Abiks, et mõistab sügavalt hukka riigimetsa majandamise keskuse tehtava põhjaliku metsaraie Nursipalus. Päev hiljem teatas RMK, et peatab lageraied Nursipalu aladel.

„RMK käitumine Võrumaal, Nursipalu harjutusvälja laiendusalal, on lubamatu ja vajaks selget ja ühtlast hukkamõistmist Eesti ühiskonna kui ka poliitikute poolt,” teatas MTÜ Eesti Metsa Abiks.

Kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) taristuprojektide koostöö koordinaator Kaupo Kaasik on MTÜ teatel tõdenud, et Nursipalu harjutusvälja ümber peab jääma püsiva metsakattega müratõkke barjäär, aga RMK oli otsustanud teisi osapooli mitte kaasata ja tegeleda oma äranägemise järgi metsamajandusliku tegevusega, mis „ületab igasugused tavapärased mõõtmed”. Ainuüksi harvendusraie alla oli pandud 550 ha metsamaad.

Loodusväärtuste ekspert Indrek Tammekänd on pidanud kurvastusega tõdema: „Raadamise keskkonnamõjusid pole pärast sellist rüüstamist enam võimalik leevendada.”

„RMK võttis lageraiega sihikule ka kõige suurema tagavaraga metsaosad ja tagajärgede eest, nii kohalikele elanikele kui looduskeskkonnale, ei vastuta mitte keegi, sest RMKl piisab ainult öelda, et tegemist on tavapärase metsamajandamisega ja ongi JOKK,” teatas MTÜ. „Eesti Metsa Abil tekib põhjendatud küsimusi, millist metsakasvatuslikku kompetentsi ja eetilisi norme omavad RMK töötajad?”

MTÜ teatel on teaduslikult paika pandud, et ka männikutes levib harvendusraiete teel Eesti metsale ohtlik seenhaigus juurepess ja seda pehmete talvede korral üliedukalt – nakatunud männid hukkuvad lõpuks seenhaiguse kätte.

„RMK kasutab praegu olukorda ära, kuna seniks pole veel paika pandud, kuidas peaks piirkonna loodusväärtusi kaitsma ja kuhu peaks tulema müratõkked metsana. Olukord on kurb ka seetõttu, et keegi ei tea, milline negatiivne mõju kaasneb sellega piirkonnas asuvatele Natura 2000 aladele. Eesti Metsa Abiks on küll kohtus Natura 2000 küsimusega, et lõpetada alade kahjustamine, aga protsess on aeganõudev ja hetkel ringkonnakohtu menetluses. Kogu seda juriidilist puudujääki on aga RMK hakanud ära kasutama, et teha ulatuslikke raieid teadmata tagajärgedega,” avaldas Eesti Metsa Abiks. „Eesti Metsa Abiks on sügavalt pettunud RMK käitumises, mis on selge viide sellele, et RMK metsamajanduse probleemid pole mitte ainult looduskeskkonda kahjustavad, vaid on ka oma olemuselt pöördunud Eesti rahva vastu.”

MTÜ Eesti Metsa Abiks ootas RMK juhilt Mikk Marranilt selget seisukoha võtmist antud küsimuses. „Oleks igati õige ka vabandada Lõuna-Eestimaa elanike ees, kes niigi on juba kogu Nursipalu protsessist traumeeritud,” märkis ühendus neljapäeval. „Postimees aga kirjutab: „RMK juht Mikk Marran ei leidnud eile aega kommenteerimiseks.” Loodame EMA poolt, et see aeg siiski leitakse ja kiiresti, sest kui RMK juht ei võta küsimuses seisukohta, ei kuuletu peagi ükski RMK töötaja oma juhile ja teevad, mida ise heaks arvavad kogu Eestimaal.”

RMK peatas lageraied Nursipalu aladel
Reedesel RMK ja keskkonnaministeeriumi kohtumisel andis RMK ülevaate oma senistest tegevustest Nursipalus. Kohtumisel teavitas RMK juhatuse esimees Mikk Marran minister Madis Kallast otsusest lõpetada lageraied planeeritava polügooni sisse jäävatel aladel ning peatada kõik metsamajandustööd planeeritaval Nursipalu harjutusvälja puhveraladel.

RMK juhatuse esimehe Mikk Marrani sõnul on riigimets ja riigikaitse olnud omavahel tihedalt seotud ning riigimetsa majandajana soovib RMK igati aidata kaasa riigikaitse edendamisele.

„Otsustasime, et kuni ei ole täpsustunud Nursipalu harjutusvälja vajadused, siis RMK peatab lageraied planeeritavatel polügooni aladel. Ennetavalt peatame ka kõik metsamajandustööd planeeritaval puhveralal, et aidata kaasa kaitseministeeriumi soovitud ligi 500-meetrise puhverala loomisele. RMK ja kaitseministeeriumi vahel on aastaid olnud hea koostöö ja olen kindel, et see jätkub ka edaspidi,“ sõnas Marran RMK ja keskkonnaministeeriumi ühisavalduse teatel.

Keskkonnaminister Madis Kallas oli RMK-ga ühel meelel, et oluline on praegu olukorda rahustada ning osaliselt peatada sealsed käimasolevad tööd. „Leppisime ka kaitseministriga omavahel kokku, et tihendame kahe valitsemisala koostööd seoses Nursipaluga, et kõik küsimused ja mured saaks järgmistel etappidel varakult ja ennetavalt läbi räägitud,” lisas Kallas.

RMK teatel on riigiasutus majandanud Nursipalus metsi nagu kõiki teisi majandusmetsi Eestis. Nursipalu aladel kasvav mets on istutatud 50-60 aastat tagasi pärast nõukogude armee tehtud lageraiet. Nüüdseks on sellest sirgunud ühtlase vanusega keskealine männik. RMK jätkab Nursipalus harvendusraiete tegemist, et tagada metsa edasist kasvamist. Harvendusraie käigus saavad elujõulisemad puud kasvamiseks rohkem vajalikku valgust ja toitaineid.

 

Autor: LL, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 02/02/2023 08:50:58