Saesaare pais. Foto: LLi arhiiv

Saesaare paisjärvel ja selle paisu taga tegutseval hüdroelektrijaamal on nii pooldajaid kui vastaseid ning vaidlusi jätkub ilmselt veel aastateks. LõunaLeht püüab eeskätt selgusele jõuda järgmises vastuolus: ühelt poolt elektrikatkestuste eest hoiatav ning taastuvenergiat propageeriv riik tahab teise käega sisuliselt veehoidlal punni eest tõmmata ja 500 korteri voolu tootva hüdroelektrijaama aegade lõpuni kinni panna.

Võtame vähemalt kuus aastat kestnud vaidluse väga lühidalt kokku. Riik keskkonnaameti näol, osa kalasõpru ja puutumatu looduse eelistajaid tahaksid Saesaare paisjärve tammi lammutada, et saaks taastuda Ahja jõgi oma 70 aasta taguses vormis ning et kalad pääseksid nii üles- kui allavoolu liikuma. Vastu on näiteks hüdroelektrijaama pidaja ja harjumuspärase Taevaskoja pooldajad. Mitmesuguseid vaidlusi ja kõikvõimalikus juriidikas näpuga järjeajamist on jätkunud aastateks ja eeldatava kohtuvaidluse pärast jätkub edaspidigi. Keskendume aga energeetikale.

Novembris kirjutas LõunaLeht, et äsja andis keskkonnamet ASile Generaator üle eelnõu, millega keeldutakse Saesaare paisul vee erikasutusloa andmisest.

Keskkonnaamet teatas, et ettevõtte taotlus on perspektiivitu ning veeloa andmisest Ahja jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Saesaare paisul tuleb keelduda, kuna ei esine ülekaalukat avalikku huvi, kavandatava tegevusega ohustataks Natura 2000 võrgustikku ja kavandatav tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise. Senine vee erikasutusluba kehtib aastavahetuseni.

„Saesaare paisul toodetav elektrienergia suurusjärk oleks käesolevate andmete alusel ca 0,04% kogu Eesti taastuvast energiast. Seega ei oleks antud juhul Saesaare paisul toodetav elektrienergia riigi toodangus määrava tähtsusega. Ettevõte ei ole ka kirjeldanud, et Saesaare paisul toodetud elektrienergial oleks kohalikul tasandil oluline roll, mistõttu ei ole Saesaare paisul hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks ülekaalukas avalik huvi,” märkis keskkonnaamet.

„Keskkonnaamet rõhutab, et hüdroenergia kasutamine Saesaare paisul on arendaja erahuvi ega ole avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel vajalik, kuna ei saa väita, et piirkonna elektrienergiaga varustamiseks puuduvad alternatiivid, näiteks muul viisil elektrienergia tootmine,” leiti ameti selgituses. „Piirkonna elektriga varustamiseks on teised võimalused olemas, mistõttu hüdroenergia kasutamine Saesaare paisul ei ole hädavajalik ja asendamatu.”

Põlva lähistel Peri külas registreeritud AS Generaator lubas otsuse vaidlustada.

0,04 protsenti = 500 korterit
Peaminister Kaja Kallas on sügisest saadik kahel korral hoiatanud Eesti rahvast elektrikatkestuste eest ja soovitanud tarbimist vähendada. Eesti elektrivarustuskindluse üks nõrku kohti on pidevalt remonti vajav Auvere elektrijaam.

„Oleme hetkel olukorras, kus kogu Nord Pooli piirkonnas napib elektrit. Põhjuseid on erinevaid. Venemaalt ei tule enam üle 1000 MW elektrit ja sellel on suur mõju meie turule. Lisaks on hetkel rivist väljas mitu olulist elektrijaama, näiteks Rootsi Ringhallsi tuumajaama neljas reaktor ja Oskarshavni tuumajaama kolmas reaktor. Lisaks pole Soomes käivitunud Olkiluoto kolmas reaktor ning ka meie oma Auvere on samuti jälle katki,“ sõnas peaminister selle kuu esimesel päeval.

Ka elektrifirma Elering on teatanud, et varustuskindluse tagamiseks võidakse hakata elektri tarbimist alajaamade kaupa piirama.

Saesaare paisu pooldajad on nende hoiatuste taustal küsinud: miks leiab keskkonnaamet, et taastuvast allikast elektri tootmine Saesaares ei ole ülekaalukas avalik huvi? Ka on esile tõstetud, et Saesaarega samas suurusjärgus elektrit tootev päikeseenergiajaam vajab investeeringuteks ligi miljon eurot, kuid erinevalt hüdrojaamast ööpäev läbi elektrit ei tooda.

Generaatori juht Jan Niilo ütles LõunaLehele, et keskkonnaameti viidatud 0,04% Eesti taastuvast energiast tähendab reaalsuses seda, et Saesaare hüdroelektrijaamas toodetakse miljon kilovatt-tundi aastas, sellega saab oma aastase tarbimise kaetud umbes 500 korterit või 170 eramut.

Ära ei maksa unustada sedagi tõika, et riigi nägemuse kohaselt peaks taastuvenergia maht märgatavalt kasvama ning 2030. aastaks Eestis tarbitama 30% elektrienergiast taastuvenergiallikatest. Ning mõistagi seda, mida tegid nappiva elektrienergia tingimustes elektrihinnad börsil. Seega, kas Eesti jaoks on olulisemad elektri varustuskindlus ja energiajulgeolek – või mink ja võldas?

Amet vastuolusid ei näe
Niisiis, keskkonnaamet põhjendas veeloa andmisest keeldumise otsust muu hulgas sellega, et puuduvat ülekaalukas avalik huvi. Samas juhivad paisjärve pooldajad tähelepanu, et järve säilimise toetuseks on väidetavalt kogutud 4000 allkirja. Milline siis võiks olla ülekaalukas avalik huvi?

„Veeseaduse seletuskiri nimetab ülekaaluka avaliku huvina elutähtsa teenuse osutamise, nagu seda on joogiveega varustamine. Ülekaaluka avaliku huvina võib seega käsitleda kõiki elutähtsaid teenuseid, mis on nimetatud hädaolukorra seaduses,” vastas keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius. „Elektriga varustamine on hädaolukorra seaduses loetletud kui elutähtis teenus ning elutähtsa teenuse osutaja on tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW. Saesaare paisu hüdroelektrijaama kasutades ei kvalifitseeru see eespool nimetatud kriteeriumitele vastavalt elutähtsa teenuse osutajaks, seega Saesaare paisul elektritootmise puhul ei ole tegemist ülekaaluka avaliku huviga.”

Keskkonnaamet leiab tema sõnul, et soov säilitada kohalike elanike jaoks harjumuspärane elukeskkond võib olla avalik huvi, kuid mitte veeseaduse tähenduses ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üle looduskaitse eesmärgid.

Mis puudutab energiajulgeolekut ja Saesaare hüdroelektrijaama suutlikkust toota 500 korteri elektrit, siis ütles Kosenkranius, et Generaator ei ole menetluse käigus kirjeldanud ega tõendanud, et Saesaare paisul toodetud elektrienergial oleks kohalikul tasandil oluline roll.

„Seetõttu ei ole Saesaare paisul hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmine, mida saaks käsitleda ülekaaluka avaliku huvina, mis kaalub üle riigi poolt võetud looduskaitselised kohustused,” sõnas ta. „Näiteks tagada kalade vaba liikumine ning nende elupaikade soodne seisund.”

Riigi nägemuse kohaselt peaks 2030. aastaks Eestis tarbitama 30% elektrienergiast taastuvenergiallikatest. Kas te ei näe siin olukorda, kus keskkonnaamet riigiasutusena töötab hüdroelektrijaama tegevust lõpetades Eesti riigi eesmärkidele vastu?

„Eesti taastuvenergia potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruval elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias ning rohegaasi ehk biometaani tootmises. Hüdroenergiat loetakse küll taastuvenergiaks, kuid mitte roheenergiaks just selle märkimisväärse negatiivse keskkonnamõju tõttu,” teatas Kosenkranius. „Hüdroenergia kasutamise edasist arengut elektri tootmise eesmärgil ei nähta ette Euroopa Liidu energeetika strateegiates. Saesaarel toodetava energia hulk oleks asendatav vähem kui poole tänapäevase võimsusega tuulegeneraatori või mõõduka päikesepargiga, mille keskkonnamõju oleks märkimisväärselt väiksem.”

Keskkonnaameti esindaja juhtis tähelepanu Eleringi värskele varustuskindluse aruandele. Selle kohaselt on tema sõnul Eestis nii vähe installeeritud hüdroenergia võimsust, et varustuskindluse planeerimisel seda arvesse ei võeta. Lisaks on aruandes märgitud, et kui arvestada Eesti hüdroenergia tootmise piiratust, siis Eesti hüdroenergiat ei loeta ka kindlate tootmisvõimsuste hulka.

AS Generaator on paisu lammutamise asendusvariandina välja pakkunud kalade kruvipääsu rajamist. Kosenkranius ütles eksperthinnangule viidates, et see oleks poolik lahendus.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/12/2022 09:18:43