Karl Puhvel perega Tallinnas 1936. Abikaasa Meta-Elisabet, pojad jaan ja Märt. Foto: erakogu

Karl Puhvel sündis 1894. aastal Helme kihelkonnas. Kaheksa-aastasena läks ta Koorküla vallakooli. Kooli juhatajaks oli kirjamees, luuletaja ja helilooja Karl Ruut. Selle kooli lõpetamise järel läks Puhvel Helme kihelkonnakooli, mille asukoht oli Pokardi lossis. Kooli juhataja oli August Krimm ja õpetajateks preili Roosson ning Jaak Parik. Kihelkonnakooli lõpetamisel siirdus Valga linnakooli ja peale lõpetamist oli Koorküla vallakooli abiõpetaja.

Võimaluse avanemisel sooritas Puhvel eksamid Pihkva maamõõtjate koolis. Ei saanud aga õppima, mille tõttu läks Peterburi nahkasjade kauplusse tööle, säästis kümne kuu jooksul 100 rubla ning läks uuesti 1759. a asutatud Pihkva maamõõtjate kooli. Lõpueksamid sooritas 1916. a.

1917. a astus Puhvel Peterburi sõjatopograafia kooli, kus oli kooliarsti, sanitaarkindral Šilovi lemmikõpilane ja sai ka Šilovi malepartneriks. Septembrist evakueeriti kool Volga äärde Hvalõnski linna, kus 1918. a koolil raha lõppes ja õpilased saadeti koju. Tuli Saksa okupatsioon, Puhvel läks uuesti Venemaale, et saaks õpinguid jätkata. Jõudis Moskvasse, sai kokku koolikaaslase August Evertiga, kes oli seal tööl. Ka Karl võeti tööle ja saadeti Novgorodi kubermangu kaardistama.

Nõukogude kord hakkas aga ohvitsere ja kadette vangistama. Karl Puhvel tahtis põgeneda tagasi Hvalõnski linna, aga see osutus väga raskeks, sest käis kodusõda. Suurte raskustega jõudis ta Omski linna, kus punaarmee staap vajas topograafe. Puhvel sai tuttava Trautmani abiga koolis geodeesialektori koha.

Mai algul 1920 saadeti ta kadettidega kaardistama Altai mägede piirkonda, kust hiljem sai alguse suurtööstus Kuzbass. Septembri lõpul tuli tagasi Omskisse ja alustas teoreetiliste loengutega. Omskis elas ta ringkonna metsaülema korteris, too võttis teda jahile kaasa ja kuna Omskis oli põllumajanduse instituudis metsanduse eriala osakond, hakkas seal loengutel käima.

Novembris teatas insener Kuusner, kes oli Eesti vabariigi opteerimiskomisjoni esimees Siberis, et tahab saata Puhveli kullerina Eestisse. Et Karl Puhvel aga oli punaarmee teenistuses, siis pidi ta vabastust paluma, see õnnestus tänu sõjaminister kindral Sootsile, kes tundis teda ja saatis pitsatiga tunnistuse, et Karl Puhvel on Eesti vabariigi kodanik ja on määratud kulleriks.

Saades vabastuse punaarmee teenistusest, lahkus Omskist 2. märtsil, Tallinna jõudis 15. märtsil 1921.

Kodumaal oli Puhvel mitmel vastutaval töökohal. 1925. aastal abiellus ta Meta-Elisabeth Pärnaga, kellega koos asutasid ka maamõõdubüroo. Muuseas, Meta-Elisabeti vend Magnus-Evald langes õppursõdurina lahingus Landeswehri vastu. Koolis oli ta Johannes Aaviku meelisõpilane Tartus ja sai Albert Kivikase raamatu „Nimed marmortahvlil” ühe tegelase eeskujuks.

Kokkuvõttes tegi Puhvel kodumaal 20 aasta jooksul tohutu töö. Tema juhendamisel kaardistati terve Eesti katastriüksuste järgi, mille alusel pool sajandit hiljem tagastati maavaldused. Puhvel oli ka Eesti-Läti piirilepingu komisjonis. 1938. aastal annetati talle Valgetähe teenetemärk.

Saksa ja Nõukogude Venemaa okupatsioon õnnestus Puhvelil üle elada ning põgeneda kahe poja ja naisega Soome ning Rootsi kaudu 1949. aastal Kanadasse. Sealgi töötas ta oma erialal.

Pensionieas pani ta paberile oma elutee kirjelduse Rootsi jõudmiseni, kirjastus Ilmamaa avaldas selle 2013. aastal raamatuna pealkirjaga „Helmelõimed Elulõngal”. Soovitan lugeda, sest seal on palju õpetlikku ja huvitavat materjali, mis kõlbaks võtta ka kooli ajalooprogrammi.

Karl Puhvel suri 1966. aastal Kanadas Trout Riveri asulas.

 

Karl Puhvel
Talupidaja poeg, Jaan ja Martin Puhveli isa.

Oli 1911–12 Koorküla algkooli õpetaja, 1916 Pihkvas maamõõtja-taksaator, 1918–20 Siberis Koltšaki armees ja punaarmee staabi topograafiaohvitser, 1921–23 EV Põllutööministeeriumi Metsade Peavalitsuse metsakorralduse maamõõtja, 1923 Iisaku metsaülem, 1923–25 Harju maakonna metsaülema abi ja ühtlasi Saku metsaülem, 1925–27 Lääne-Harju metsarevident, 1927–29 Rahandusministeeriumi kinnisvarade hindamise ameti (hilisem katastriamet) kontrolör ja maamõõduosakonna juhataja, 1929–31 inspektor, 1931–40 ja 1941–42 katastriameti juhataja, 1942–44 riigimetsavalitsuse metsainspektor. Ühtlasi oli 1923–32 Nõmme linna maamõõtja ning 1927–33 Tallinna Tehnikumi geodeesia ja metsanduse õpetaja. Omas (aastast 1931) Aegviidus üht Eesti suurimat karusloomafarmi. Läks 1944 Rootsi, kus oli metsakorraldaja ja maamõõtja. Siirdus 1949 Kanadasse, kus töötas peamiselt joonestaja ja maamõõtjana, aastast 1955 farmer.

Teadustöid peamiselt geodeesiast, dendroloogiast ja karusloomakasvatusest. Tema juhtimisel valmis (1934–40) Eesti skemaatiline katastrikaart mõõtkavas 1:10000.

Allikas: Wikimedia Commons

 

Autor: OLEV KASAK
Viimati muudetud: 02/12/2021 09:14:34