Läinud põuane suvi jättis jälje suviviljade ja kartuli saagikusele, põuast puutumata ei jäänud ka puuviljad.

„Sellist aega, nagu olid lõppeva aasta kevad ja eriti suvi, ma ei mäleta,” ütles Heino Ojaperv, kes on Lasva kandis Võru vallas teravilja kasvatanud ligi 30 aastat. „Kevadel uputas, suvirapsipõld jäi vee alla ning pidin rapsi uuesti külvama,” meenutas ta ja lisas, et peale külvi tuli pikk põud, mille tõttu ei saanud ta tänavu üldse suvirapsisaaki. Talirapsi mees ei kasvata.

„Madalaim talirapsisaak oli tänavu 1,3 tonni, suurim neli tonni hektarilt,” ütles Marika Parv, Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht. Ta täpsustas, et viljelusvõistlustel oli suurim saak 5,7 tonni hektarilt.

Talinisu saagikuse üle Ojaperv ei nurise, kuigi ta sai hektarilt võrreldes mullusega vähem saaki. Kui mullune hektarisaak oli viis ja pool tonni, siis tänavune alla viie tonni.

Parve sõnul aitas just talinisu tänavu põllumehe täbarast seisust välja, kuigi saak oli mullusest tagasihoidlikum, kuid parematelt põldudelt saadi isegi viis-kuus tonni hektarilt. „Hilisemate sortide kvaliteedile tegi vihm veidi liiga,” ütles ta.

Suviljade saak jäi põua tõttu kesisemaks. Mullu sai Ojaperv hektarilt neli ja pool kuni viis tonni kaera, tänavu kolme tonni ringis.

Parv märkis samuti, et suviviljade saagikus oli enamasti nigel: „Varasemad sordid jäid kasvult madalaks ja sellepärast oli neid raske koristada. Hilisemad jäid vihma kätte ja kohati hakkas vili peas kasvama ning sellega oligi saagi kvaliteet läinud.”

Ta lisas, et oma osa saagikusel oli ka külvamisel: kes sai varakult külvatud, sai põldudelt parema saagi; kes aga märja maa tõttu hiljem külvama sai, selle saak jäi tagasihoidlikuks.

„Suvioder andis kohati tonn-poolteist hektarilt,” täpsustas taluliidu tegevjuht.

Maa ettevalmistamine suve lõpul talivilja külviks oli kuiva suve tõttu kohati nii aeganõudev kui ka kulukam. „Mul on savised maad, mis olid sügiskünni eel nii kuivad, et harimisega oli tegu,” märkis Ojaperv. Kui ta varem on peale sügavkobestajaga harimist põllud vaid üks kord randaaliga üle tõmmanud, siis tänavu tuli talivilja alla minevaid põlde kolm korda randaalida.

„Orased on üleval ja õnneks ilusad,” avaldas Ojaperv rahulolu.

Kartulisaak pea 40% väiksem
Kartul, üks eestlaste olulisimaid põllukultuure, ei ole tänavu kaugeltki sellist saaki andnud kui varem.

„Hilistelt sortidelt nagu Laura ja Gala sain 35 kuni 40 protsenti mullusest vähem saaki,” sõnas Ants Muld, kes on Raistes Võrumaal kartulit kasvatanud üle 20 aasta. Neist aastatest ei meenu talle ükski suvi, kus põud oleks kestnud nii pikalt kui tänavu.

Kuumus kestis augusti teise pooleni, kuid selleks ajaks oli kartuli kasvuaeg juba läbi, mis tähendas, et lõppenud suvel ei saanudki kartul normaalselt kasvada. Kevadised ilmad ei olnud kartulile samuti soodsad, sest siis oli märg ja kartul tuli panna märja mulla sisse.

„Saagi sees on suuri kartuleid vähem, kuid pabulaid see-eest kuhjaga,” sõnas Muld. Ta täpsustas, et normaalsel aastal on suure kartuli osakaal saagist 60%, tänavu sellest pea poole väiksem.

Kartulita inimesed ei jää, kuid rahakotti tuleb neil kilo eest küll rohkem kergitada. Pole võimatu, et vastu kevadet võib kodumaise kartuli osakaal poodides väheneda.

Kartuli kasvatamisele Muld tänavuse kuumuse tõttu joont alla tõmmata ei plaani, kuigi kevad tuleb keeruline. „Kartuli väetise hind on poole võrra kerkinud, kuid seda ei ole saadagi, sest väetisetehased seisavad gaasi puudumise tõttu. Kevadel on väetist kõigil kasvatajatel vaja ja seda kuu aja jooksul,” selgitas ta.

Puuviljade õitsemisele ei olnud kuumus hea
„Tänavune aasta mõjutas viinamarjade kasvamist omamoodi,” ütles Lija Kaska, Pruuli-Kaska viinamarjatalu perenaine. Ta on Sõmerpalu kandis üle 35 aasta viinamarju kasvatanud.

„Varajaste viinamarjasortide õitsemisele ei olnud kuumus hea, sest nad õitsesid liiga kiiresti ära ning peale õitsemist oli ilm väga kuum, mis ei soodustanud marjade kasvamist,” selgitas Kaska. Ta lisas, et jahedam ilm olnuks marjade kasvamisele soodsam.

Perenaise sõnul käituvad erinevad viinamarjasordid erinevalt, ja kuna talus on üle 200 sordi, on tal raske nimetada, millised sordid andsid tänavu head saaki ja millistel jäi saak tagasihoidlikumaks. „Mõni sort andis hea saagi, mõni tagasihoidlikuma,” sõnas ta.

Talus ei ole saagikoristusele joont alla tõmmatud. Praegu nopitakse veel hiliseid sorte nende valmimise järjekorras, selleks kulub paar nädalat. Pruuli-Kaskal kasvanud viinamarjade kilohind on ostjatele sama mis mullugi.

Kuumusest ei jäänud puutumata ka õunakasvatajad. Asuva õunaaed asub Põlva vallas. Peremees Ain Ootsing ütles, et tänavu tuli õunapuid ohtralt kasta, muidu oleks kuivus puudele liiga teinud.

„Suveõunad jäid väiksemaks, sest nad jäid ikkagi kuivuse kätte,” sõnas peremees. Ta täpsustas, et kuna kevad oli jahedam, ei saanud puud hästi tolmelda, sest mesilinnud ei lennanud. Ootsingu sõnul oli läinud suvi soodsaim hilisematele õunasortidele, sest siis said puud juba vihma.

Oma tarbeks kasvatajad jäid rahule
Kui ühed oma tarbeks tomateid kasvatanud ütlesid, et jaheda kevade tõttu ei saanud tomatid kasvuhoones vajalikul määral tolmelda ning seetõttu jäi saak tagasihoidlikuks, siis teised jäid saagiga rahule.

„Olen tomateid kasvatanud 30 aastat ja alati olen korraliku saagi saanud,” ütles Anneli Treumuth, Jahumäe talu perenaine Võrumaalt. Ta lisas, et oma kasvatatud tomateid jagub tal jõuludeni.

Sügisest kevadeni viib ta kasvuhoonesse tuhka, sest usub, et tuhk hävitab kahjurid ja on ka väetiseks. „Istutasin taimed kasvuhoonesse 9. mai paiku ning juuni teise pooleni kastsin tomatitaimi kanakaka ja nõgese leotisega, mis on lämmastik,” rääkis Treumuth ja täpsustas, et sel ajal kastab ta kord nädalas ja korralikult, kuna tomatitaime juured ulatuvad sügavale.

Kasvu teisel perioodil lämmastikku anda ei tohi, sest see tekitab tomatil mädanikku. „Kasvu teisel perioodil annan neile kaaliumi ehk kastan varemerohupealsete leotisega,” märkis ta ja lisas, et vahel kastab ta augustis, kuid septembris enam mitte.

Võrulannal Maril on Kose suvilarajoonis asuva suvila kõrval väike peenramaa, kus ta kasvatab enda tarbeks pisut juurvilja. „Pere otsustas tänavu punast peeti rohkem tarbida, panime seemned kümnesentimeetriste vahedega mulda, taimed tärkasid ilusti ja põua ajal kastsime normaalselt,” rääkis Mari. Ta lisas, et peenralt korjasid nad keskmise suuresega peedid. Porgandisaak jäi tagasihoidlikuks, võib-olla ka sellepärast, et need jäid harvendamata.

„Sibulasaak jäi küll tänavu varasemate aastatega võrreldes nigelaks,” tunnistas ta.

Marika Parv nimetas lõppevat aastat põllumeestele omanäoliseks: mai algas liigse niiskusega, seejärel korraks külmetas ning siis tuli kaks kuud kestnud kuumus. „Kuna mullad on erinevad ja vihma sadas samuti erinevalt, tuli ka saak seinast seina,” sõnas taluliidu tegevjuht.

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 28/10/2021 10:14:57