Otepää gümnaasiumi õpetaja Helje Kaskel (varem aktiivselt võidelnud oma eksabikaasa Urmas Alenderi merepõhja viinud Estonia huku põhjuste uurimise eest) süüdistab kooli juhtkonda muu hulgas kiusamises, saamatuses ja ükskõiksuses ning palub probleemide lahendamiseks rahvaesindajate ehk vallavolikogu abi.

Pealkirja „Ebakompetentsus Otepää Gümnaasiumi juhtkonnas" all on sama kooli inglise keele õpetaja Helje Kaskel saatnud Otepää vallavolikogule neli trükilehekülge pika kirja, mille eesmärk on tema sõnutsi „pöörata tähelepanu mõningatele tõsistele probleemidele, mis praeguses kooli juhtkonnas eksisteerivad".

„Olles elanud Otepää Gümnaasiumi sisekliimas 2007. a novembrist, pean ma kurvastusega tunnistama, et õpetajad on kooli juhtkonna ebakompetentsuse ja madalate palkade tõttu demoraliseeritud – nad on pidevalt rahulolematud ning teevad oma tööd sügava tülpimusega," kirjutab Kaskel. „Õppenõukogudes tõstatatud probleemid surutakse direktori ja õppealajuhataja poolt lihtsalt alla, uut hindamisjuhendit tehakse juba mitmendat aastat jne. Juhtkonna töökorralduses peavad olema tugevad puudujäägid, kui terve rida pikaajaliste kogemustega ja kõrgelt kvalifitseeritud õpetajaid on valmis iga hetk koolist lahkuma."

Kaskeli tõsiseimad süüdistused puudutavad kooli õppealajuhatajat (kelle nime väljatoomine leheveergudel ei ole toimetuse hinnangul hetkel põhjendatud – toim). Õpetaja kinnitusel informeerinud ta viimast asjaolust, et hulk pedagooge on valmis koolist lahkuma, too aga vastanud „osavõtmatult ja ükskõikselt": „Siis leitakse teised õpetajad."

Kaskeli teatel võib tühja koha täitjat tõesti leida, kuid kogemustega pedagoogide asendamine, kes „tunnevad ja austavad Otepää Gümnaasiumi traditsioone ja kauaaegseid püüdlusi haridusvallas", on tõsine küsimus.

„[...] taoline uustulnuk paistab sellest kõige vähem hoolivat," süüdistab õpetajanna. „Teda huvitab vaid õppealajuhataja tööst saadud kõrgem palk ja muud juhtkonnale osaks langevad privileegid."

Osa kooli juhtkonnale esitatud süüdistusi on märksa isiklikumat laadi. Kaskel kirjeldab, kuidas kooli direktor Aivo Meema tegi talle 2007. aasta sügisel ettepaneku tulla kooli inglise keelt õpetama. Kaskel selgitanud, et ta ei saa tervisehädade pärast täiskohaga töötada. Õpetaja kuupalgaks sai 10 000 krooni, hiljem lisandus sellele 500 kr kuus sõidukulude katteks.

Möödunud sügisel aga asunud lapseootele jäänud õppealajuhataja Kaskelit survestama, soovides, et too tema inglise keele tunnid üle võtaks. Kaskel polnud aga nõus, lisatundide andmisest keeldus ka kooli teine inglise keele õpetaja.

Tüli õppealajuhataja aga viinud Kaskeli teatel selleni, et hiljuti teatas direktor Meema talle varasemate kokkulepete tühistamisest ning palga kärpimisest kolmandiku võrra. Selgus, et Kaskel on ainus õpetaja, kes sellist palgakärbet peab aktsepteerima. Ettekäändeks toonud koolijuht majanduse rasked ajad.

„35%-ne muutus on selge märguanne sellest, et mind sunnitakse mingil põhjusel töölt lahkuma," oli Kaskel nördinud. „Seda vaatamata minu professionaalsele ettevalmistusele inglise keele õpetajana, metoodiliste materjalide autorina inglise keele õpikute loomisel ja pikaajalisele keelealasele kogemusele välismaal."

Kaskeli sõnutsi on ühe õpetaja eemalepeletamine praegusel momendil koolijuhi poolt äärmiselt vastutustundetu samm, sest uut ei pruugita kohe leida – seda eriti lähenevaid lõpuklasside küpsuseksameid silmas pidades.

„Direktor Aivo Meemat ei paista hirmutavat asjaolu, et sellise drastilise palgakärpe puhul võib ta tõenäoliselt õpetaja kaotada," süüdistab Kaskel. „Samas võib selline samm mõjutada lõpetajate eksamitulemusi ja kogu nende edaspidist edu ja valikuvõimalusi. Enamus minu õpilasi võttis teate minu võimalikust lahkumisest vastu masendustundega. Küsiti, miks selline muutus nüüd, keset õppeaastat, just alanud 3. veerandi alguses?"

„Olen arvamusel, et Meema tegutseb nii selleks, et mind ebaõiglaselt ja väljateenimatult karistada, kuna olen pööranud tähelepanu tema lemmiku [...] ja kooli juhtkonda puudutavatele probleemidele, mis nõuaksid juhtkonnapoolset paindlikkust ja professionaalset lähenemist, millest neil jääb selgelt puudu," kirjutab nördinud õpetaja.

Probleemid, millele Kaskel enda sõnul tähelepanu on juhtinud, on tema teatel järgmised: õppealajuhataja inimliku suhtlemisoskuse puudumine ning ükskõiksus ja võimetus õpilaste-õpetajate võimaluste-soovidega arvestada, juhtkonna võimetus taunida ja ennetada koolikiusamist, õpetajatepoolne enesekehtestamine õpilaste suhtes, õppealajuhataja ebaprofessionaalne käitumine tema kui alluva suhtes. Ning muu hulgas ka järgnev: „Direktor Aivo Meema sekkumatus ja ükskõiksus kõikide eelpoolmainitud probleemide lahendamisel, eriti, mis puudutab [...] ahistamiskatseid minu kui alluva suhtes."

Kaskel usub, et õppealajuhataja on edastanud direktorile tema kohta anonüümseid süüdistusi ning palgakärpe taga ongi just õppealajuhataja isik.

Vähemalt üks LõunaLehe poole pöördunud sama kooliga seotud inimene on mitmeid Kaskeli esitatud süüdistusi kinnitanud.

Meema: kiri tuli mulle üllatusena

„Oleme Helje Kaskeliga korduvalt vestelnud töö- ja koolielu teemadel ning nende vestluste käigus pole ma täheldanud neid meeleolusid, mida mainitud kirjas väljendatakse," märkis Otepää gümnaasiumi juht Aivo Meema, et Kaskeli kiri tuli talle üllatusena. „Mis puudutab Helje Kaskeli töötasu, siis võrreldes 2008. aastaga ei ole Otepää gümnaasiumis õpetajate palgad ei tõusnud ega ka langenud, vaid on püsinud kõigil samal tasemel. Ka ei ole minuni jõudnud teadet sellest, et Helje Kaskel kavatseb koolist lahkuda."

Meema nentis, et ka õppealajuhataja pihta suunatud kriitika on talle uudiseks. Koolijuhi hinnangul on õppealajuhataja kohelnud kõiki õpetajaid ausalt ja erapooletult.

Meema sooviks enda sõnul kaebakirja koostajaga kohtuda, et kirjas esitatud süüdistusi arutada, kuid hetkel on see paraku võimatu, kuna Kaskel on haiguslehel.

Avaldust uuritakse

Helje Kaskel palub oma kirjas, et volikogu tõstatatud probleeme ning juhtkonna kompetentsust (või selle puudumist) gümnaasiumi haldamise osas uuriks.

„Otepää volikogu esimees Jaanus Raidal on Helje Kaskeli avaldusega kursis," vahendas valla kommunikatsioonijuht Monika Otrokova. „Otepää gümnaasiumi direktoriga on toimunud tõsised jutuajamised Helje Kaskeli avaldusega seoses. Arvestades antud teemat, on Helje Kaskeli kiri asja uurimiseks edasi suunatud vallavanemale ja volikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni."

Helje Kaskel ja Estonia hukk

Helje Kaskel on legendaarse laulja, 1994. aastal Estoniaga hukkunud Urmas Alenderi viimane abikaasa. Alender ja Kaskel olid oma abielu lahutanud vaid mõni aasta enne mehe surma Läänemere ühes suurimas laevanduskatastroofis. Kaskel elas aastaid Ameerikas, mõne aasta eest kolis ta koos lastega tagasi Eestisse, kus asus tööle Otepää gümnaasiumi inglise keele õpetajana.

Kaskel on aktiivselt võidelnud selle nimel, et kogu Estoniaga juhtunu lõplikult ja põhjalikult välja selgitataks, ta on siiani Estonia Protsessi Ühingu eestvedaja ning leiab, et laevahuku põhjuste uurimine tuleks taasavada.

Estonia hukk oli traagiline sündmus sadadele peredele, teiste seas viis laev merepõhja Võru linna 15-liikmelise esinduse eesotsas linnapea Jaak Otiga.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 12/02/2009 12:14:26