Nii Vanal Võromaal kui ka üle Eesti tähistatakse kuni pühapäevani võru keele nädalat, mille üleskutse on „Kõnõlõ mukka võro kiilt!“. Teemanädala korraldajate teatel on võru keele oskamine superpauer ehk kustumatu vägi.

Võru keele nädala jooksul tegutseb 240 võru keele agenti, kes on eeskujuks võru keele igapäevasel kasutamisel. Algajad võru keele kasutajad saavad end proovile panna mängus „Võrokõsõ välläkutsõ“ lihtsaid ülesandeid täites. Nädala jooksul toimub palju võrukeelseid üritusi ning võru keelt kuuleb tavapärasest rohkem ka üleriigilises meedias.

„Et võru keel on rahvakeel, mitte käputäie asjaarmastajate eralõbu, tõestasid 240 head võru keele oskajat üle Eesti, kes avaldasid soovi võru keele agendina teistele ärgituseks olla,“ rõõmustab agendikampaaniat eest võtnud projektijuht Triin Toom. „Oleme neile südamest tänulikud, et nad kampa lõid, ja julgustame kõiki iga päev oma kodukandi keelt kasutama.“

„Kui teha iga päev üks väike võru keele tegu, kasvab julgus seda keelt ka edaspidi tarvitada. Keel saab kindlamaks vaid siis, kui seda kasutame,“ ütleb teadur Mariko Faster „Võrokõsõ välläkutsõ“ kohta, mis kutsub nii algajaid kui edasijõudnuid võru keele rääkijaid täitma lihtsaid ja lõbusaid ülesandeid.

Need, kes soovivad teistele märku anda oma soovist, et nendega võru keelt räägitaks, saavad seda teha rinnamärgiga „Kõnõlõ mukka võro kiilt!“. „Märgi sõnum sobib kõigile, nii võru keele igapäevastele kasutajatele kui ka neile, kes võru keelt veel ise ei oska. Keeleõppe osa on ju kuulamine,“ kutsub projektijuht Triinu Laan ka algajaid võru keele rääkijaid märki kandma.

Võru keele nädalat peetakse ka Vana Võromaa koolides ja lasteaedades, reedel toimub kultuurimajas Kannel võro keele nädäli iloõdak, lisaks on nii siin kui seal kavas mitmeid temaatilisi üritusi.

Võru keel on vana ja väärikas keel, kuid liigub ajaga kaasas – õigupoolest on see keele jaoks ainuke ellujäämisvõimalus, teatasid korraldajad. Sellele viitab ka sõnum võru keele agendi pusal: „Ma mõista võro kiilt. Miä om su supõrpavvõr (ilmkistumalda vägi)?“ (tõlge eesti keelde: „Ma oskan võru keelt. Mis on sinu superpauer (kustumatu vägi)?“). Sõnum mängib üleilmastumise trendiga, kuid pöördub siis juurte juurde tagasi, tõestades, et elujõulises võru keeles on võimalik kõike väljendada.

Miks võru keele nädalat vaja on?
„Juri Lotman defineeris kunagi kultuuri umbes selliste sõnadega, et kultuur on kõik see, ilma milleta me kah hakkama saame,” vastas sellele LõunaLehe küsimusele Võru instituudi direktor Rainer Kuuba. „Võru keele nädalat ei ole vaja. Samamoodi nagu võru keelt ei ole vaja. Samamoodi nagu eesti keeltki ei ole vaja, sest hakkama on võimalik saada ka ilma eesti keeleta, ilma võru keeleta ja ilma võru keele nädalata. Aga nii nagu eesti keel on eestlase identiteedi osa, nii on ka võru keel võrokesele omane, tema identiteedi osa, üks osa temale pärandatud põlisest kultuurist.”

„Mittevõrokesele on võru keel lihtsalt osa maailma kultuurilisest mitmekesisusest, samamoodi nagu mitte-eestlasele on eesti keel,” jätkas ta. „Mida rohkem keeli inimene oskab, seda rohkem on tal võimalik erinevatest kultuuridest osa ja aru saada. Võru keele nädal on lihtsalt üks abivahend, et seda inimestele meelde tuletada ning julgustada nii võrokesi kui mittevõrokesi võru keelt järjest enam kõnelema ja kirjutama ning seda nii pereringis kui muudes olukordades.”

Oletan ja eeldan, et võru keelt võib rääkida ka siis, kui temaatiline nädal on läbi?

„Jah, muidugi!” kinnitas Võru instituudi juht. „Võru keelt võib ja saab rääkida iga päev igas olukorras. Oleme teinud katseid ja võin kinnitada, et võru keelt saab kasutada igas eluvaldkonnas ja alati, peaasi et teine inimene ka võru keelt oskaks. Aga võru keelt saab kasutada ka üksi olles. Võru keeles saab teha teadust, võru keeles saab kirjutada jutte ja luuletusi, võru keeles saab laulda, võru keeles saab lastele õpetada loodusõpetust ja matemaatikat, võru keeles saab teha teatrietendusi ja multifilme jne, jne. Kiä mõist, kõnõlgu egä nätäl võro kiilt!”

Setole kuuluv ajaleht unustas kuus korda kõnelduma võru keele olemasolu?

Eelmisel nädalal kirjutati (Setomaal sündinud kodukohafännile Margus Linnamäele kuuluva) Postimehe loos pikalt uurali keelkonna keeltest. Läänemeresoome keelte all oli eesti, soome, liivi, vadja, vepsa ja isuri keele kõrval eraldi keelena ka ära märgitud seto keel. Õigemini oli see 12 000 kõnelejaga märgitud eesti keele eraldi haruks. Võru keelest ei olnud juttugi. Võru instituudi juht Rainer Kuuba, kuidas kommenteerite?
„Hea, et vähemalt seto keel oma 12 000 oskajaga ära märgiti. Juba tsaariaja lõpul võeti kasutusele teadlik keelepoliitika, et kui on üks rahvas, siis peab olema ka üks keel ja kõik ülejäänud on lihtsalt eesti keele murded ehk mittetäielikud keeled. Tolleaegset riiklikku venestamispoliitikat arvestades on see mõistetav. See „üks rahvas, üks keel“ suhtumine oli ka Eesti Vabariigi ajal ning see jätkus läbi kogu nõukogude perioodi. Nüüdseks on keeleteadlased juba päris pikka aega kirjutanud, et lõunaeesti ja põhjaeesti hõimukeeltel on algusest peale olnud eraldi kujunemislugu.

Sealjuures on lõunaeesti keel umbes 1000 aastat vanem kui põhjaeesti keel, sest Lõuna-Eestisse jõudsid soomeugrilased varem ja teist teed mööda kui Põhja-Eestisse. Forseliuse aabitsast tehti 17. sajandi lõpul kordustrükke eraldi nii lõuna- kui põhjaeesti keeles. 19. sajandi teisel poolel kirjutas keeleteadlane Wiedemann, et Eestis räägitakse kahte dialekti, millest suuremal alal levinumat nimetas ta tallinnaeesti dialektiks (Revalehstnischen Dialekt) ja väiksemal alal levinut võrueesti dialektiks (Werroehstnischen Dialekt), mida varem olla enamasti tartu keeleks nimetatud.

Kuid seniajani räägitakse Eestis, enamasti vanast harjumusest ja põlvkondi väldanud koolitamise tõttu, et meil on ametlikult üksainuke eesti keel ja kõik eesti keelest piirkonniti erinevad keeled on eesti keele murded. Kuigi mujal maailmas on keelepuudele joonistatud teiste soome-ugri keelte hulka eesti keele kõrvale eraldi ka võru keel.

See seto keele 12 000 oskajat selgus 2011. aasta rahvaloendusel. Samal loendusel selgus, et võru keele oskajaid on ligi 75 000, nii et loomulikult oleks võinud Postimehe graafiku juures võru keele kah eraldi välja tuua. Ja niisama nagu võru ja seto keel on ka mulgi ja tartu keel omaaegse lõunaeesti hõimukeele järeltulijad, mille oskajate andmed võinuks samamoodi samasse graafikusse panna, sest ka need andmed saadi samast rahvaloendusest. Aga veel kord, hea, et seto keelgi eesti keele kõrval välja toodi.”

 

Autor: JANAR KODASK
Viimati muudetud: 05/11/2020 10:09:34