Näide kobraste laastamistööst Põlva järve rannas. Foto: Annely Eesmaa

Põlva vallavalitsus andis elanikkonna ohutuse ja Põlva järve äärse heakorra eesmärgil loa piirata Põlva linnas elutsevate kobraste arvukust. See tähendab, et jahimehed üritavad järve ääres elutsevat koprakolooniat terve selle aasta jooksul harvendada nii palju, kui võimalik.
„Kuna tiheasustusalale sattunud uluki surmamist ei loeta jahipidamiseks, siis ei kehti seal ka jahieeskirjaga kehtestatud jahiajad,” selgitas Põlva vallavalitsuse avalike suhete juht Annely Eesmaa. „Koprale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või koprapüüki, järgida tuleb väljakujunenud eetilisi tavasid (vanaloomi ei püüta ega kütita poegimisajal, et ära hoida pesas olevate poegade hukkumine jne). Tulirelva kasutada ei ole lubatud ning jahimeestel tuleb tagada eelkõige ohutus inimestele ja teistele elusolenditele.”
Põlva valla keskkonnaspetsialist Reelika Raig selgitas, et Põlva linnas Põlva järve ümbruses on kobraste populatsioon taas kasvanud, mille tulemusel on intensiivistunud kobraste elutegevus. Järveäärsel alal on tekkinud koprakahjustused – langetatud puud, kahjustatud puutüved ning tammidega tõkestatud sissevoolud. Kobraste tegevuse tulemusena on piirkond muutunud inimestele ohtlikuks kopraurgude näol, tekkinud on liigvesi, mõjutatud on maastikuilme.
„See oli nii ka eelmisel aastal, kus ka andsime koprapüügiks loa, kuid kahjutekitajat kätte ei saanudki,” nentis Annely Eesmaa. Koprad on vallavalitsusele juba rohkem kui pinnuks silmas -
Põlva järve ranna-alal on atraktsioonid lastele, välitreeningpingid, palliväljakud ning seal on tihti kodanikke neid kasutamas või jalutamas. 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 13/02/2020 09:06:42