Pooleliitriline veepudel lihtsustas brokoli kaalu määramist. Foto: Mari-Anne Leht

Kuu esimesel kolmapäeval panid Räpina aianduskoolis õppivad tulevased aednikud oma teadmised-oskused proovile tosina ülesande täitmisega.

Mitte ainult aednikel, vaid ka kõigil koduaias askeldajatel on kasulik teada nii oma keha, jala, käsivarre, peopesa kui isegi sõrmede pikkust, sest aias ei pruugi alati mõõdulinti käepärast olla.
Kui on kiiresti midagi vaja mõõta, saab käsivarrele, jalale või sõrmele nööri või puupulga panna ja pikkus ongi teada.
Aednike päeva ühe ülesandena tuligi võistlejatel viis meetrit nööri kehaosa pikkuse järgi mõõta, eksida oli lubatud kuni 20 sentimeetrit.
Ülesanne tundub lihtne, kuid oma keha tundmata on eksimisvõimalus üsna suur. Üle poole võistlejatest jäi lubatud eksimise piiridesse. Nooremaedniku võistluse võitja Jegor Dejev mõõtis nööri sentimeetri täpsusega. Oli ka neid, kellel jäi paar sentimeetrit puudu või läks paar sentimeetrit üle.
Muidugi on hea, kui ligikaudugi oskad kättevõetava tükikauba kaalu määrata.
„Laual olev õun ja kaalikas on pea ühesuurused, kuid kaalu vahe on ligi 200 grammi,” ütles aineõpetajast kohtunik Irma Samoldina ja lisas, et brokoli kaalu määramisel eksiti grammidega vähem.
Pakutav salat koosnes hindaja rollis oleva Külli Nõmmistu sõnul kümnest komponendist, kuivatatud jõhvikatest tomatini.
„Suvikõrvits ja värske kurk aeti sassi, salatis ei olnud üldse värsket kurki ning kuivatatud jõhvikate asemel pakuti rosinaid, mida salatis ei olnud,” rääkis Nõmmistu. Ta lisas, et till, kapsas, õun, tomat ja teised koostisosad tunti ära.

Taimed, tööriistad ja pookimine

Üks raskeimatest ülesannetest oli puude, põõsaste ja taimede tundmine. Esimeste ja teiste liik tuli määrata laual oleva oksa järgi. „Õuna-, kirsi- ja ploomipuud tunti ära, samuti sõstrad ja vaarikas,” ütles kutseõpetaja Andres Vaasa.
Tema sõnul on osal õpilastel raskusi veel võõrliikide, näiteks serbia kuuse äratundmisega. „Harilik lepp aeti sanglepaga segamini,” lisas ta.
Vaasa märkis, et kui maikellukese, sinilille ja kukeharja suhtes ei tekkinud ühelgi õpilasel kahtlust, siis harilikku metspipart kõik ära ei tundnud. Mõni nimetas kaalikataime asemel kapsataime ja vastupidi.
Tööriistade tundmise ruumis oli laudadel nii tänapäevaseid kui ka vanu tööriistu ja maal vajalikke esemeid.
„Sirbi ja luisu tundsid kõik ära, kuid vanaaegset mutilõksu ja tihumeetri mõõtjat mitte, kuigi viimase kohta ütlesid õpilased, et sellega saab midagi mõõta,” ütles õpetaja Ülle Viksi.
Ühes klassiruumis tuli õpilastel õunapuuokste peal pookimisoskust demonstreerida. „Hindame oksa tagasilõikamist, lõiget ja sidumist,” ütles puuviljanduse õpetaja Sirje Tooding. Ta lisas, et istikute kasvatamisel peab oskama pookida ning sidumisel peavad lõiked olema ühesuguse jämedusega.
Õpetaja sõnul tegi Pavel Krõlov kõik kiiresti ja ka hästi. „Jäin ise rahule,” hindas integratsioonirühmas õppiv Krõlov.
Teise kursuse õpilane Priit Kaasik ei tahtnud kaalumise ülesannet meenutada. „Ülesanne, kus tuli istutuskasti pandava mulla kogus arvutada, ja samuti seemnete külvamine mulle sobisid,” sõnas Kaasik.
„Paljud ülesanded olid aja peale, kuid mõne juures oleks rohkem tahtnud mõelda,” sõnas tema kursusekaaslane Arje Dubrovenski.
Kaasik lisas, et tänavu oli aedniku päev paremini korraldatud ja ülesanded hästi jaotatud.

Aednikueetikast

Ülesannete lahendamise järel kirjutasid õpilased aednikueetika tähtsamad punktid. Teise kursuse õpilased märkisid esimeseks: muld on püha, sest ta on hinnaline maavara. „Muld on pea taastumatu maavara, kuna taastub abistamisel ja aeglaselt,” täpsustas aianduse valdkonna juhtõpetaja Anu Käär.
Teise punktina oli neil kirjas, et „looduses ei ole midagi ebavajalikku, kõigil ja kõigel on eesmärk”.
Eetikast lugupidav aednik tunneb kella, hoolitseb tööriistade eest ega jäta prügi koristamata.
Nooremaednike koolisisesel võistlusel selgusid neli tublimat, kes esindavad Räpina aianduskooli Eesti nooremaednike meistrivõistlustel.
Aednike päeva korraldanud õpetaja Käär lausus, et koolis on nooremaednike päeva juba üle 20 aasta korraldatud ning igal aastal lisatakse midagi uut. „Mullu oli kaheksa, tänavu tosin võistlusala,” täpsustas ta ja lisas, et see võistlus on õpilastele üks ettevalmistus kevadiseks kutseeksamiks.
Osales 24 õpilast, kellest esindavad kooli nooremaednike võistlustel Jegor Dejev, Paula Lenk (III kursus), Kaisa Valk ja Arje Dubrovenski (II kursus).
Kooli direktor Kalle Toom ütles, et aedniku päevast osavõtt pakub õpilastele vaheldust ja põnevust ning nad saavad sellel oma osavust ja teadmisi demonstreerida.
„Vanade aiatöövahendite nägemine andis õpilastele teavet, millega vanasti töötati,” lisas direktor. Tema sõnul pakkus osa ülesandeid, nagu kaalu määramine, puude ja taimede tundmine jne, eluks vajalikke oskusi.
Maikuu lõpus toimub Räpinas ühel ajal nii üleeuroopaline nooremaednike meistrivõistlus kui ka Eesti meistrivõistlus.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 11/04/2019 09:15:53