Pärast lohaka korstnapühkija lahkumist käis majaomanik ise oma riistadega maja küttekolded üle ja tõmbas veel sama palju tahma välja – pangis on majaomaniku, kilekotis korstnapühkija välja võetud tahm. Foto: erakogu

Käes on kütteperioodi algus ja korstnad-lõõrid-ahjud vajavad üle vaatamist. Seaduse järgi peab neid iga viie aasta tagant puhastama kutseline korstnapühkija, kelle tõendit nõuab näiteks kindlustus. Mida aga teha siis, kui litsentsiga mees teeb oma tööd nii kehvasti, et kõik tuleb pärast ise üle pühkida?

Räpina mees Elmar Erik rääkis, et tema juures käis 20. septembril litsentseeritud korstnapühkija Meelis Raju, kes tegi tööd kehvasti. „Siidikäpp ja soss-sepp!” iseloomustas Elmar kutselist pühkijat „Kohe oli näha, et pühib lohakalt, ripa-rapa! Tegi tööd 45 minutit ja küsis 55 eurot! Kui ära läks, võtsin oma riistad ja pühkisin kõik üle – kaks tundi ja sain veel sama suure pangetäie tuhka, nagu tema sai!”
Elmar lisas, et saunaosas jättis kutseline pühkija korstnajalast tuha üldse võtmata ja katla puhastamata. „Ma poleks teda üldse kutsunud, sest oskan ise ka väga hästi korstnaid puhastada, aga Brüssel nõuab ju!” lisas ta. „See Raju andis jah selle papre, nüüd saan siis päästeametile ette näidata. Aga ega paper korstnaid ei pühi, ikka korstnapühkija! Nüüdsest peale pühin oma korstnaid ainult ise, ühtegi soss-seppa ja päästeametit ei lase uksest sissegi!”
LõunaLeht palus asja kohta kommentaari Meelis Rajult, kellele on tuletõrjeliit väljastanud korstnapühkija 4. taseme kutsetunnistuse, mis kehtib 2022. aastani. „See on puhas jamajutt,” kommenteeris asja korstnapühkija Raju. Tema väitel tekkis vaidlus siis, kui maksmiseks läks. „Kui läks maksmiseks, hakkas ta 10 eurot alla kauplema. Sellest tekkis probleem,” rääkis Raju.
Raju lisas, et kliendi jutt on puhas jama ja midagi rohkem ta täpsustada ei soovi. Mingeid muid probleeme pole tema sõnul olnud.
Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhataja Viljar Schmidt aga ütles, et Meelis Raju töö kohta on avaldatud rahulolematust ka varem ja päästeamet on tema kohta omaltki poolt teinud ettekande Eesti Tuletõrjeliidule. Päästeametile teadaolevalt on tuletõrjeliit rakendanud Meelis Raju suhtes katseaega, mis peaks veel kehtima. Meelis Rajul on kehtiv kutsetunnistus nr 126623, see kehtib 2022. aastani.
Eesti Tuletõrjeliidu juhatuse liige Jaak Laanisto ütles, et tõepoolest on Rajuga seonduvat möödunud aastal menetletud. Kui on uued kaebused, tuleb uus menetlus. Kui korstnapühkija selle peale ei reageeri ja oma tööd ei paranda, siis algab menetlus kutse äravõtmiseks. Kutse äravõtmine lõppeb enamasti kohtus, aga korstnapühkijatega seoses pole seda veel ette tulnud. „Räägime Rajuga,” lubas Laanisto. „Palume lasta tal asjad korda teha. Kui ta ei reageeri ja viga ei paranda, siis vaatame edasi.”
Eesti Korstnapühkijate Koja juhatuse liige Hillimar Heinroos ütles, et on väga kahju, kui kliendid ei ole rahul tellitud teenusega. „Eesti Korstnapühkijate Koda on korstnapühkijaid ühendav organisatsioon ja meie eesmärk on oma liikmetele pakkuda erinevaid koolitusi teenuse kvaliteedi muutmiseks,” märkis Heinroos. Tema väitel aga pole Meelis Raju korstnapühkijate koja liige, mistõttu asutuse käed jäävad lühikeseks, et tema tekitatud probleemiga tegeleda.
Heinroos lisas, et korstnapühkijaid koolitavad kutsekoolid ja juba seal on õpe puudulik, millest koda on teadlik, ja omalt poolt on tehtud märkusi, et koolitused oleksid praktilisemad. Heinroosi väitel väljastab korstnapühkija kutsetunnistusi Eesti Tuletõrjeliit, kus võetakse vastu klientide kaebusi ja lahendatakse neid, et turul valitseks kord.

Mida teha soss-sepast korstnapühkijaga? Kommenteerib Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhataja Viljar Schmidt:
Kui korstnapühkija teeb kliendi arvates halba tööd, tuleb sellest teavitada korstnapühkijate koda. Aga ainult kliendi hinnangust tehtud tööle ei piisa. Selle peab üle vaatama teine korstnapühkija ja seda hinnangut kinnitama. Kindlasti ei ole ühe mehe tehtud halva töö põhjal põhjendatud suhtumine, et kõik teevad halba tööd ja nüüd ma pühin korstnad ise ja kutselist korstnapühkijat seda enam tegema ei kutsu.
Seaduse järgi peab eramajas igal viiendal aastal käima küttesüsteeme kontrollimas ja hooldamas kutseline korstnapühkija ja majaomanikul peab iga viie aasta kohta olema ette näidata kütteseadme puhastamise akt. Seda võib väljastada ainult kutseline korstnapühkija.
Kortermajadel peab kütteseadmeid puhastama kutseline korstnapühkija lausa igal aastal. Kortermajades on küttesüsteemide ebatäieliku puhastamise põhjuseks sageli hoopis see, et süsteem tuleb puhastada terviklikult kogu hoones, ent selle tegemiseks ei pääseta igasse korterisse sisse. Nii võib juhtuda, et osa kortereid laseb puhastada oma küttesüsteemiosa erineval ajal erinevate korstnapühkijate poolt, mis võib tekitada segadusi. Osaline küttesüsteemi puhastamine võib mõjutada ka küttesüsteemi korrektset toimimist.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 27/09/2018 09:46:24