Indrek Kolpakov raiesmikul, millelt raiutud metsa eest nõuab naaber kompensatsiooni. Foto: Ülle Harju

Naabrid sajatavad üksteise suunas, kohtus käimine neelab tuhandeid eurosid – põhjuseks maa-ameti kaardiserverisse valesti kantud kinnistupiirid. Serveris on vigaste piiridega ligi 60% Kagu-Eesti maast, aga maa-amet ei võta sellest tulenevate jamade eest vastutust ega pole nõus ka kahjusid hüvitama.

Maa-amet on üritanud suuremat puslejuppi toppida väiksema pusle auku – sellise piltliku võrdlusega nõustus vandeadvokaat Ain Alvin, kommenteerides käimas olevat kohtuvaidlust, mis on neelanud tema kliendi taskust juba ligi 6000 eurot. Naaberkinnistu omanikud nõuavad Alvini kliendilt maha raiutud metsa eest kahjutasu ligi viis tuhat eurot (pluss intressid). Miks, kui naaber pole rikkunud ühtegi seadust? Ja miks saaks sellesarnaseid kohtuasju algatada veel hulgaliselt?

Kõik käis ametlike dokumentide järgi
Endises Mikitamäe, praeguses Setomaa vallas asuva Saarse kinnistu (8,18 ha metsa) ostis Indrek Kolpakov kümme aastat tagasi. 2014. aastal sai ta keskkonnaametist load lage- ja harvendusraieteks. Kui Kolpakovi tellimisel mets maha võeti, hakkas aga kõrval asuva Kure kinnistu üks omanikest Rein Toe süüdistama teda metsavarguses.
„Keskkonnainspektor Toomas Jalajas väitis töömehele, et too raiuvat Kure kinnistu metsa, töömehe käes olev metsateatis aga tõendas, et raie toimub Saarse kinnistul,” seletas Kolpakov.
Kolpakovile tuli üllatusena, et kinnistutevahelise piiriga on mingi jama: mõlema kinnistu endised omanikud olid omavahelise piiriprotokolli allkirjadega kinnitanud, Rein Toe polnud naaberkinnistut ostes samuti vale piiri üle kaevanud.
„Teadsin, kust jookseb meie kinnistu piir looduses, metsateest ja kraavist, tõesti ei taibanud maa-ameti kaardiserverisse vaadata,” põhjendas Rein Toe seda, miks ta enne metsaraiet lärmi ei tõstnud.
„2003. aastal Saarse kinnistut luues andis OÜ Avek Maa ehk maamõõtja Heino Laar maa-ametile valed andmed, ilmselt ta ei käinudki looduses mõõdistamas,” pahandas Toe, kelle kinnistu mõõtis 1999. aastal ära samuti Avek Maa. „Maa-ameti töötaja Margus Luude ei kontrollinud ka üle – sai petta nagu koolipoiss!”
Kure kinnistu omanikud nõudsid pärast metsaraiet maa-ametilt kinnistute ühise piiri kontrollmõõdistamist, mida amet 2014. aasta novembris tegigi.
„Selgus, et kontrollitud Saarse katastriüksuse neljas piiripunktis ei olnud piirimärgid piiriandmetele vastavates kohtades leitavad ja piiripunktide asukohad ei vastanud piirneva, varem moodustatud Kure katastriüksuse vastavate piiripunktide piiriandmetele ja abrissil esitatud mõõtudele,” selgitasid maa-ameti spetsialistid pressiesindaja Karmen Kaukveri vahendusel. „Saarse katastriüksus on moodustatud kuni 30 m kattumisse Kure katastriüksusega. Mille alusel OÜ Avek Maa piiripunktide asukohad määras, jääb selgusetuks, sest ei ole lähtutud ka tolleaegsest Kure katastriüksuse katastrikandest, mis vastas Kure katastriüksuse plaanile.”

Maa-amet keerutab
Miks maa-amet ise enne Saarse kinnistu naabrite arvelt „vägisi” kaardiserverisse ära toppis ja asjaosalisi probleemist ei teavitanud?
„Maa-amet katastripidajana vastutas maakatastriseaduse kohaselt algdokumentidele vastava kande eest,” kinnitasid maa-ametnikud, pidades silmas hiljem moodustatud Saarse kinnistu dokumente.
Seisukohta toetas keskkonnaministeeriumi (maa-amet on selle alluvuses) õigusosakond: „Kuni 1. juulini 2018 kehtinud maakatastriseaduse järgi puudus maa-ametil õigus muuta esitatud dokumentide andmeid ja teha teistsugune kanne.”
Kuigi selleks tuli kaardiserveris nihutada varem (samuti ju dokumentide põhjal!) moodustatud Kure katastriüksuse piire, see õigus maa-ametil enda meelest aga küll ei puudunud.
„Kuna aerofotogeodeetiline mõõdistusviis (selliselt on mõõdetud Kure katastriüksus) on täppismõõdistamisest ebatäpsem, usaldas katastripidaja Saarse katastriüksuse kannet tehes teoreetiliselt täpsemat ehk Saarse katastriüksuse mõõdistust. Lisaks oli Saarse katastriüksuse piiriprotokollile piiri asukohaga nõustumise märgiks alla kirjutanud ka Kure katastriüksuse omanik,” selgitasid maa-ameti töötajad.

Kännud loeti üle
Maa-amet korrigeeris pärast kontrollmõõdistust kaardiserveris Kure kinnistu piire, aga Saarse kinnistu omi mitte – osa maast on nüüd n-ö mõlema kinnistu „oma” ehk kattuvuses.
Rein Toe sai aga kinnitust veendumusele, et temalt on metsa varastatud, ja pöördus politseisse.
„2015. aasta suvel helistati kriminaalpolitseist ja küsiti mu käest asjaolusid, et algatada Rein Toe avalduse põhjal kriminaalasi,” seletas Kolpakov. See jäi aga algatamata, sest midagi kriminaalset polnud – metsa oli raiutud täpselt metsateatise järgi, mille põhjal jäi metsatükk Saarse kinnistu piiresse. „Keskkonnaamet lähtus metsateatiste väljastamisel metsaregistri katastrikaardist,” kommenteeris keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.
Siis otsustas Toe üle lugeda kännud, mis kontrollmõõdistamise tulemusel tema kinnistu piiresse arvati, ja „kadunud” puidu eest kompensatsiooni nõuda.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul kinnitas, et inspektor Jalajas tegi 2015. aasta septembris Rein Toe soovil mõõtmised, st aitas hinnata omaniku kahju. „Kuna tegu oli tsiviilvaidlusega (vargust ega keskkonnakahju ei olnud), siis selle tulemusena läks asi kohtusse ja nii nad seal vaidlevad,” märkis ta.
„Millise seaduse alusel inspektor üldse tohtis „kahju” hinnata, kui ma ühtegi seadust ei rikkunud?” pahandas Indrek Kolpakov.
2017. aasta aprillis esitasid Kure kinnistu omanikud Tartu maakohtule hagi Eve Eerik-Kolpakovi vastu hagejate ja kostja omandis olevate kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks ja maikuus hagi Indrek Kolpakovi vastu nõudega hüvitada „alusetu rikastumise” alusel saadu, andis teada Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm, kelle sõnul on mõlemad kohtuasjad praegu seisukohtade kogumise etapis.

Miks maa-amet kohtu all pole?
Indrek Kolpakov leiab, et kui ongi maad valesti mõõdetud, peaks nõudma kahju välja maa-ametilt, kes on kinnitanud katastripiirid, millest lähtuvad kõik teised institutsioonid.
„Käesolevas asjas esitas naaberkinnistu omanik hagi vale kostja vastu,” selgitas tema esindaja, Eesti ühe kogenuima advokaadibüroo Glikman Alvin vandeadvokaat Ain Alvin. „Minu kliendi tegevus on olnud õiguspärane ja puudub mistahes kaalutlus, miks tuleks hüvitada naabrile kahju, mille tekitamises ta süüdi ei ole. Minu klient tegutses teadmises, et kinnistu piirid on õigesti mõõdetud ja need on kinnistusraamatusse kantud. Metsaraie toimus kehtiva metsaraieloa alusel. Kui hageja usub, et maa mõõtmine on toimunud tema suhtes eksitavalt, tuleks hagejal esitada hagi maamõõtmist läbi viinud äriühingu või kaebuse maakatastri pidaja vastu, kes vastavalt seadusele vastutavad piiride ebaõige mõõdistamise ja selle alusel tehtud kinnistusraamatu kande eest.”
Ain Alvin hindas, et maa-ameti positsioon (vastutuse mittevõtmine – ÜH) ei ole korrektne: „Kahe eraõigusliku isiku vaheline vaidlus on tingitud (või ka otseselt põhjustatud) sellest, et avalik võim on oma avalikke ülesandeid täites olnud hooletu või pealiskaudne vms. See olnuks välditav, kui iga avaliku halduse kandja oleks selles menetluses oma osa õigesti täitnud. Siis ei saaks tekkida kentsakat olukorda, kus kaardi peal on Eesti oluliselt suurem kui looduses või nagu te õigesti märgite, et kuidas suur pusletükk saab mahtuda väiksemasse auku.”

Kannatad kahju ja saab veel võllanalja ka!
Miks Kure kinnistu omanikud ei nõua kahju välja maa-ametilt ega OÜ-lt Avek Maa? „Ega nemad võtnud metsa maha!” selgitas Rein Toe, olles enda sõnul aru saanud, et ka seadused ei võimalda seda. „Maa-amet ütles ka otse, et ei saa midagi teha, isegi mitte Saarse kinnistu piire muuta! Nüüd siis pean mina kohtu kaudu oma õigust välja ostma: advokaadikulu on juba 4000 eurot, koos metsaga kahju ligi 10 000!”
Saarse kinnistu vanad piirid püsivad siiani. 2016. aasta lõpus saatis keskkonnaministeerium Kolpakovile kaitsekohustuse teatise 1. kategooria kaitsealuse linnuliigi – merikotka – püsielupaiga kohta. Teatise juures oli Saarse kinnistu kaart endistes piirides.
Võllanali on seejuures, et kui mets oleks siiani püsti ja antaks Kure kinnistule, ei tohiks selle omanikud ise seda maha võtta, sest metsamaa jääb merikotka territooriumile, kus keskkonnaministeerium metsaraie ära keelas.

Kes ikkagi vastutab?
Kes vastutab maa-ameti katastrikaardile kantud valede kinnistupiiride tõttu tekkinud kahju eest? "Kui isik n.ö kannatab maamõõtja ebakvaliteetse töö tõttu, siis saab isikult (ettevõttelt, kui see on alles) nõuda n.ö lepingu mittekohasest täitmisest tulevat kahju hüvitamist," vastas maa-amet. OÜ-lt Avek Maa pole maaomanikud aga hakanud kahju välja nõudma, sest seda pole lootust kätte saada: ettevõttel pole äriregistri andmeil juba aastaid mitte mingisugust käivet.
„Avek Maa tegevuslitsentsi on maa-amet tühistanud, seega seadusest tulenevalt ebakvaliteetse töö parandamist (kontrollmõõdistamist) maa-amet sellelt ettevõttelt nõuda ei saa,” vastasid maa-ametnikud küsimusele, miks nad pärast Kure kinnistu kontrollmõõdistamist Saarse kinnistuga sama ei teinud. 1. juulist on nende sõnul see teisel viisil võimalik: „Kui piiriandmed on vastuolulised või piiri asukoht on ebaselge, on võimalus osapooltel tellida piiri kindlakstegemine (maakorralduseadus § 15). Kui vaidlus piiri asukoha üle on kohtus, saab piiri määrata ka kohtuotsuse alusel.”
Vaatamata tekkinud õigusele pole maa-amet tänini teinud mitte midagi selle heaks, et kohtu asemel ise piir kindlaks määrata. Miks, sellele küsimusele jätsid maa-ametnikud vastamata.

Lõhnab juba uue kohtuasja järele
Kardetavasti võib kohtusse jõuda veel mitmeid käsitletu sarnaseid maavaidlusi. Kolpakovilgi on üks seesugune kaelas. Suve hakul potsatas nende postkasti kutse ühe teise katastriüksuse piiride maastikul kindlaksmääramisele ja uute piiriprotokollide allkirjastamisele. Setomaa vallas Karisilla külas asuvate Vahemetsa KÜ ja Kure KÜ (kuulub Kolpakovile) ühiseks piiriks on vanade piiriprotokollide alusel kraavi telg. Kinnistud on algselt mõõdistanud sama kurikuulus Avek Maa, kontrollmõõdistas maamõõdubüroo OÜ Elker RMT. „Mõõdistamise käigus selgus, et kraavi telje koordinaadid ei vasta varem määratud koordinaatidega (on plaaniline nihe kuni 3,5 m),” andis Elker RMT teada.
„Meie seda piiriprotokolli ei allkirjastanud – kui kinnitaksime, et piir asub teises kohas, kui on kirjas maa-ameti kaardiserveris, siis äkki naabrid esitavad jällegi meie vastu hagi kahjunõudega?” pahandas Indrek Kolpakov. Põhjust poleks tarvis kaugelt otsida: sealtki on Kolpakov metsa vastavalt seaduslikele, katastrikaardil põhinevatele kinnistupiiridele maha võtnud. Aluseks on olnud korrektne metsateatis keskkonnaametilt.
Maa-ameti seisukoht on, et kui kraavi asukoht pärast mõõtmist muutunud ei ole, tuleb piiri kindlakstegemisel lähtuda tegelikust kraavi telje asukohast, mitte valesti määratud koordinaatidest. Selle juhtumi puhul väidab maa-amet, et piiriprotokoll kinnitatakse maakorraldusseaduse § 15 järgi ka ilma Kolpakovi allkirjata ära.

Tülid löövad lõkkele
Pomm võib plahvatada veel paljudes teisteski kohtades: valeandmete katastrikaardile kandmise tagajärjel on paljud piirinaabrid juba tülli pööranud.
Näiteks peavad kaks Võru vallas elavat naabrit kinnistute piiril kasvavat metsatukka mõlemad enda omaks. Üks seetõttu, et tema katastriüksuse plaani järgi on piir põllu ja metsa vahel (mets tema poolel). Teine lähtub oma katastriüksuse plaanil kirjas olevast pindalast, mida toetab piirijoon maa-ameti kaardiserveris.
„Katastriüksused on moodustatud kaardimaterjali alusel, nendevahelist piiri looduses tähistatud pole,” märkisid maa-ametnikud kommentaariks. „Piiri kirjeldus on võrdlemisi ebatäpne ja üheselt kirjeldatud piiri loodusesse märkida ei ole võimalik.”
Kui üks naabritest otsustaks maa-ameti kaardil põhineva metsaregistri andmete põhjal metsateatise võtta ja metsa maha raiuda, lõhnaks asi jälle kohtu järele.
Kuna mõlema katastriüksuse plaanil on piiri kulgemist kujutatud mööda põllu piiri, soovitab maa-amet „piiri asukoha kindlakstegemiseks püüda põllu serv looduses tuvastada”. Kes ja kuidas seda algatama peaks, kui naabrid isegi enam ei räägi teineteisega? „Kui kas või üks piirinaabritest alustaks nö piiride kindlakstegemise menetlust, siis tuleks maakorralduse läbiviijal kaasata ka teine piirinaaber,” vastas maa-amet.

Suurem osa maa-ameti kaardist on surra-murra?!
Maa-ameti andmeil on ebatäpsete piiridega katastriüksusi Kagu-Eestis ehmatavalt palju: pindalalt Põlva maakonnas 62%, Valga maakonnas 53% ja Võru maakonnas 59%.
Maa-ameti spetsialistid selgitasid, et Kagu-Eesti eripäraks on see, et enamiku katastriüksuste pindala on moodustatud ebatäpsel viisil: mõõdistatud aerofotogeodeetilisel meetodil või plaani- ja kaardimaterjali alusel (st üldse ilma mõõdistamist tegemata, üldjuhul ei ole maastikul ka piirimärke paigaldatud). „Mõlema moodustamisviisi puhul ei ole piiripunktidele ja piirimärkidele koordinaate kunagi määratud, mille tõttu sellisel viisil moodustatud katastriüksuste piiride asukoht katastrikaardil ei ole tänapäeva mõistes täpne,” ütlesid nad.
Lisaks on Võru, Valga ja Põlva maastik üsna reljeefne, mis omakorda võib mõjutada ebatäpsete aerofotogeodeetiliselt mõõdistatud ning plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste piiride asukoha täpsust katastrikaardil.
„On juhtumeid, kus maamõõtja on piiripunktide asukohtade määramiseks kasutanud maa-ameti avalikus teenuses kuvatava katastrikaardi andmeid ja on paigaldatud topelt piirimärgid ning maastikul olevad algsed piirimärgid jätnud üles otsimata ja arvestamata,” tõid maa-ametnikud välja eksimusi. „Sageli ei ole mõõdistatud maastikuobjektil (nt jõe või oja teljel) kulgevat piiri ja piiriandmed on määratud aluskaardi põhjal, mis ei ole olnud maastikul oleva situatsiooniga kooskõlas.” Lisaks süüdistavad maa-ametnikud ka maaomanikke, kes pole piirimärke paigaldanud, on neid nihutanud või hävitanud.

Pole ime, et vaidlusi on palju
Maa-amet tunnistab, et ebatäpsed piiriandmed on tekitanud palju vaidlusi, täpset arvestust nende üle aga ei peeta. Küll on amet asunud juulist saadud suuremate õiguste tuules tulevasi piiriprobleeme ennetama.
Kinnistusraamatu esimesse jakku kantavate ja samuti maa-ameti geoportaalis kuvatavate märgetega informeeritakse, kas katastriüksuse piiri asukoht maastikul vajab kindlakstegemist või piiriandmed katastris korrastamist.
„Maa-amet on välja töötanud tõhusa mitmetasandilise kvaliteedifiltri, hõlmates endas maa-ameti poolt pidevaid välikontrolle tegevmaamõõtjate töö üle ja põhjalikumat süstemaatilist kontrolli dokumentide üle,” ütlesid maa-ametnikud.
Kui tekib piirivaidlus, pannakse nende sõnul piir paika maakorraldusseaduse järgi. Piiri teeb kindlaks maakorralduse tegija, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb ja töö kinni maksab. Piiri asukoht tehakse kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ja piirimärkide alusel. Kui see pole võimalik, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui ka see pole võimalik, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa.

 

 

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 05/01/2019 14:52:00