Maja voodrilaudade vahel on leidnud elupaiga poolsada nahkhiirt. Foto: Urmas Kivirand

Kanepi vallas asuva Kooraste mõisamaja voodrilaudade vahelt tuli välja poolesajapealine nahkhiirte koloonia.
Kooraste külavanem Urmas Kivirand rääkis, kuidas ta oma elamisest nahkhiirekoloonia avastas: tema abikaasa kuulnud häälitsusi, koos läksid nad hämaras lambiga vaatama ning nägid maja voodrilaudade vahel umbes viitkümmet nahkhiirt. "Neljakümne peal läks lugemine sassi," sõnas ta. Külavanema sõnul varjuvad nahkhiired päeval voodrilaudade taga, öösel lendavad ringi ja hommikuks tulevad tagasi.
Eestimaa Looduse Fondi nahkhiirte ekspert Lauri Lutsar ütles, et nahkhiired otsivad väga tihti peavarju inimeste ehitatud hoonetest ja see, kas juhtum on harukordne, oleneb sellest, millise nahkhiireliigiga on tegu.
Suvel kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, kus neid võib olla mitusada. Nahkhiired inimese lõhna ei pelga ja tema eest ei põgene ning tihti leiavad nad hoonetest endale sobivad varjepaigad.
Eestist on seni leitud 14 liiki nahkhiiri, kellest 12 on looduskaitse all ja kaks kõige hiljem registreeritud liiki kaitse alla võtmisel.
Tavaliselt sünnib emasloomal üks poeg aastas, mõnel liigil ka kaks, ning pojad on alguses üsna abitud, paljad ja pimedad. Vastsündinud poeg klammerdub kohe ema nisa külge ja emasloom lendab öösel vastsündinud pojaga ringi.
Lauri Lutsari sõnul võib juhtuda, et mõni väike poeg kukub siiski ema küljest maha, kui teda mingi haigus või arenguhäire kimbutab. Kindlasti tuleks hukkunud nahkhiirtest teada anda nahkhiireuurijatele, keskkonnaametile või keskkonnainspektsioonile (lühinumber 1313). Koloonia avastamise korral võiks samuti sellest asjatundjatele teada anda. Leitud kolooniat ei tohi häirida. Lutsari sõnul on suvine poegimisperiood lühike ning rändliigid lahkuvad Eestist juba augustis.

 

Autor: Kelli Aia
Viimati muudetud: 26/07/2018 08:44:16