Nii teravilja-, kartuli- kui ka köögiviljakasvatajad ütlesid, et pika põuase kevade tagajärjel tuleb saak tänavu väiksem.

Väikemetsa talu peremees Taavi Serv Sõmerpalust ütles, et põuane mai ja pool juunist tegid viljapõldudel oma töö ning selle tagajärjel võib saagikus kuni kolmandiku võrra mullusest väiksem tulla.

Ta sõnas, et sügisel varem külvatud taliviljapõllud on paremas seisus, sest taimed said neil jõulisemaks kasvada. Põllud, kuhu tuli n-ö ülekülv teha, on nigelamas seisus.
„Jaanipäevane vihm andis taimedele jõudu,” sõnas Serv. Ta lisas, et kui vihma veel tuleks, saaksid terad suuremaks kasvada.
Serva sõnul võib kombain põllule minna juuli lõpul, aga kui ilm on külm ja vihmane, siis augusti alguses.

Rõuge valla Koolitare talu perenaine Eva Tuusis ütles, et talinisu varajased sordid on kergematel muldadel kesisemad ja haigestumist esineb rohkem, raskematel muldadel ja hilisemad sordid on keskpärased. „Saagilootus on tagasihoidlik, seda nii mulluse kehva võrsumise kui ka tänavu põua kätte jäänud pealoomise tõttu,” sõnas ta.
Tuusise sõnul tuli kevadel kõigile talirapsipõldudele suviraps külvata. „Külvasime mai teisel poolel põua ajal,” märkis ta ja lisas, et taimik rapsipõldudel on erinevas kasvus, mis mõjutab seemne kvaliteeti.

Suviviljapõldudest on Koolitarel kõige ilusamad suvinisu omad. „Kuna erinevad suviodrad jäid kõik põua kätte, on taimik ja pead lühikesed. Kaer on hõre ja madal,” edastas Tuusis. Ta märkis, et kõigil suviviljapõldudel on kohati umbrohtu.

Tuusise sõnul ei parandanud jaanipäevane vihm enam põldude seisu, sest selleks ajaks olid suviviljadel pea pikkus ja taime tootvate võrsete arv juba olemas. „Nõrk taimik suurte vihmade järel midagi juurde ei tooda,” sõnas ta.

Suured vihmad hakkavad nõrgale taimikule liiga tegema. „Koolitare maadel on kohati odrad lamandunud. Kui vihm peaks veel suure tuulega tulema, jäävad taimed tänavu kaotajaks,” kõneles Tuusis. Nõrk taimestik on ka haigustele vastuvõtlikum, lisas ta.
Lutsu talu peremees Janno Rüütle Põlva vallast märkis, et põua tagajärjel on suviviljade võrsumine kehvem ja kõrs on lühike. Talinisupõldudel pole viga, kuid savistel kohtadel tegi põud viljale liiga.

„Saak võib läinud aastaga võrreldes nigelam tulla, kuid kogu ulatuses ei ole seis kõige hullem,” sõnas Rüütle. Ta lisas, et õige pildi saab siis, kui kombain põllul.
Hernes on Lutsu talu maadel peremehe sõnul suures osas ilus, vaid üksikutel savisematel kohtadel on see kehvem.
Nii Serv kui ka Rüütle ütlesid, et 2016. aasta oli viljakasvatajatele hullem, sest siis olid põllud päris kõrbenud.

Varajase kartuli ja porgandi saak nigel

Ants Muld on Tagakülas Võru vallas kartulit kasvatanud 20 aastat. „ Nii pikka põuda ei mäleta,” ütles ta.
Tal on kartuli all poolsada hektarit, sellest varajase all neli hektarit. „Põud on varajase saagikuse pea poole võrra ära võtnud,” sõnas ta ja täpsustas, et mugulad on tänavu väiksemad.

Jaanipäeva paiku sadas ja see ehk pisut päästis varajase kartuli saagikust, teiste sortide saagikuse kohta ei riskinud Muld veel midagi öelda.
„Kartulile on hea, kui rahulikku vihma tuleks järjest kolm päevagi,” lootis Ants Muld.
Räpina valla Veriora kandi kartulikasvatajal Elmet Koddalal on kartuli all 40 hektarit, sellest viis varajase all.

„Varajane kartul on väga kesine, mugulaid on all vähe all ja needki väikesed,” tunnistas ta. Kuna varajane kartul pannakse enne mulda, jäi see tänavu pikemalt põua kätte.
„Praegu õitsevad nii varajased kui ka hilisemad kartulisordid,” ütles Koddala ja lisas, et just õitsemise ajal on kartulile väga vihma vaja, sest siis loob kartul mugulaid. „Kui vihma lähinädalatel ei tule, võib kartulisaak ikalduda,” vaatas ta kaugemale.
Elmeti vend Lenno Koddala kasvatab naabruses köögivilja juba üle kümne aasta. Erinevate kultuuride all on tal 17 hektarit.

„Kapsas ja kaalikas kasvab hästi, punane peet ei ole küll mõnes kohas üles tulnud,” rääkis OÜ Kagu Köögiviljad juhatuse liige Lenno Koddala. Ta oletas, et punase peedi saak tuleb mullusest nigelam.

Kurb lugu on kolmele hektarile külvatud porgandiga. „Pooled külvatud porgandeist ei ole üles tulnudki, ülejäänud on siin-seal üles tulnud ja needki on väikesed,” kõneles ta.
Lenno Koddala märkis, et pika põua kõrval on asi ka selles, et porgandikülv sattus tal põuasele ajale.
„Aprilli keskel või lõpupoole külvatud porgandiseeme oleks paremini tärganud,” sõnas ta.

 

KOMMENTAAR
Karin Sepp, Põlvamaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees:

Maikuus sadas Põlvamaal vihma ligi 24 millimeetrit, paljude aastate keskmine mais on 42 millimeetrit. See tähendab, et mais oli niiskust tavalisest poole vähem. Põllud on suurte põuakahjustustega ja taimik on hõre. Mullune vihmane sügis vähendas taliviljade osakaalu samuti tublisti.
Heina tuleb normist samuti vähem. Tänavu valmis kõrreline ristikust tunduvalt varem. Mõnel pool kuivatati esimene niide heinaks ja silo tehakse teisest niitest, sest liblikõielised ei olnud esimese niite ajaks veel valmis.
Toetusi ja kompensatsioone ei ole praeguse seisuga määratud. Põud on lisaks Eesti põldudele ka Läti, Leedu, Soome ja Rootsi põldudele liiga teinud.
Tänavune on järjestikku kolmas väga raskete ilmaoludega aasta, kuid põllumeeste suurim risk ongi ilm.
Saakide kindlustamine ei ole Eestis veel levinud, sest ikka loodetakse ajale, mil ilmataat on tootjaga ühes paadis. Praegu loodetakse, et juulis tuleb vihma ja et august tuleks sama ilus kui maikuu, siis saab vähesegi saagi koristatud.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 05/07/2018 15:56:27