Hiljuti Vastseliinas maarahva laadal osaledes ning rahvaga suheldes panin tähele, et inimesed esitasid palju küsimusi maksureformi elluviimise kohta. Tekkinud küsimused on ka mõistetavad, sest maksusüsteemi muudatused olid tõesti suured. Pikalt võimul olnud parempoolse poliitikaga harjunud inimeste pahameel ei tulnud üllatusena, kuid selle valguses jäi tähelepanuta madalamat sissetulekut teenivatele inimestele võimaldatud igakuine rahaline võit.

Suurem sissetulek üle 80 protsendile inimestele

Peaministri Jüri Ratase valitsus sai võimule 2016. aasta lõpus ning koalitsioonilepingut moodustades võeti eesmärgiks, et Eestis oleks võrdsem ühiskond, kus ka madalapalgalised ja pensionärid tunneksid end hästi. Selleks otsustati algatada tulumaksureform, millega pandi alus ühele suurimale reformile, mida taasiseseisvunud Eestis nähtud. Aasta alguses tõusis tulumaksuvaba miinimum 180 eurolt hüppeliselt 500 euroni, et suurendada enam kui poole miljoni inimese senist sissetulekut. Tulumaksureformi tulemusel said kuni 1200-eurose sissetulekuga inimesed igakuiselt juurde 64 eurot ehk 768 lisaeurot aastas. Suurema sissetuleku osaliseks said needki, kelle igakuine sissetulek ulatus 1776 euroni, seega annab maksumuudatus paljudele inimestele aasta lõpuks kolmeteistkümnenda kuupalga. Arvan, et see on Eestile oluline muutus, mis eelkõige näitab solidaarsust meie ühiskonnas. Tänaseks on maksureformist möödas pool aastat ning kuigi enamike inimeste sissetulekud suurenesid on siiski rahvakohtumistel kuulda valitsuse suunas ka kriitikat.

Pahameel on mõistagi nende poolt, kes maksureformi tõttu oma sissetulekus kaotasid, kuid raske oleks ka eeldada, et kõik võidaksid. Senisest enam tuleb panustada neil, kelle igakuine sissetulek on 2100 eurot ja enam, sest alates sellest numbrist tuleb maksta kuni 36 eurot tulumaksu rohkem. Võrdsema ühiskonna huvides on selline panus õigustatud ning samm lähemale, et jõuda muu Euroopaga sarnase üksteisest hooliva väikeriigini.

Teisena tabas maksureform negatiivselt töötavaid pensionäre, keda on kogu Eesti peale kokku  6-7 protsenti. Nende inimeste töötasu ning pension on kokku üle 1 352 euro, kes kahjuks sissetulekus kaotasid. 93 protsenti pensionäridest võitsid sellest reformist või nende sissetulek jäi samaks. Eestis elab ligikaudu 400 000 pensionäri, kellest suurem osa elab suhtelises vaesuses ning väiksemgi sissetuleku tõus on neile suureks abiks. Vastseliinas  eakatega suheldes selgus ka, et kahjuks ei osatud uue maksusüsteemi tulekuga kuhugi pöörduda ning suures segaduses olles langetatud otsused ei pruukinud tuua olukorrale soovitud lahendust.

Lihtsam ning õiglasem astmeline tulumaks

Kindlasti sisaldab tänane maksusüsteem nüansse, mida võiksime tulevikus muuta. Keskerakonna eestvedamisel astuti suuri samme astmelise maksusüsteemi suunas, milleni jõudsid aasta alguses ka head naabrid lätlased.

Samuti näitas maksureform selgelt seda, et mahukad muudatused tekitavad inimestes suurt segadust, mis annab omakorda võimaluse pahatahtliku paanika õhutamiseks. See oli vajalik õppetund, et tulevikus paremini inimesteni jõuda ning selgitada, miks üks või teine otsus riigi toimimise jaoks oluline on. Siinkohal ei saa aga ka jätta mainimata, et paraku jäi poliitilises kempluses kõlama maksumuudatusi materdavate inimeste hääl ning maksureformi positiivse mõju selgitamiseks peame järjepidevalt inimestega suhtlema. Mitmed rahvakohtumised on näidanud, et poole aasta möödudes pole maksureform unustusse vajunud. Jätkuvalt on vaja neil teemadel rääkida ning kindlasti on vaja vaadata ka tulevikku, kuidas välja toodud probleemidele lahendusi leida. Inimestel, kellel on maksureformi kohta  küsimusi, soovitaksin pöörduda kas tööandja või siis sotsiaalkindlustusameti poole, kes on kindlasti nõus selgitusi jagama.

 

Autor: Anneli Ott, riigikogu liige, Keskerakond
Viimati muudetud: 05/07/2018 15:51:30