Foto: Mari-Anne Leht

Kui Gustav Eduard von Richteri eestvõttel 19. sajandi esimeses pooles Sillapää loss valmis, ei osanud haritud mõisahärra aimatagi, et 170 aastat hiljem kogub maarahvas lossi ligidal tarkust, kuulab muusikat, kaupleb ja veedab mõnusalt aega.

Enamiku aastast vaikne Räpina linnake oli laupäeval kahele suurele üritusele kohaselt rahvarohke: Pargi tänav oli kauplejate ja uudistajate-ostjate päralt, loomemaja vastas oli teiste telkide kõrval ka vallavalitsuse oma, maja aianduskooli poolses küljes peeti palkmajaehitajate kutsevõistlust, lossi lähedal oli kohaliku haigla, töötukassa ja teiste asutuste telk jne. Loomemajas sai osaleda kuues tegevuses.
„Inimesi oli üle ootuste palju, kuulsin ka vene ja läti keelt,” ütles valla elanik Ilmi (perenimi toimetusele teada). Loomemajast jäi talle meelde õpetus, kuidas lastele suupäraseid snäkke teha: „Pirnist lõigatud siilikujule olid asetatud tikkudega viinamarjad nii, et tikkudest moodustus okkakera,” rääkis ta.
Pakutavatest kaupadest imetles naine vene- ja ukrainapärase tikandiga pluuse, kuid ostis hoopis lõunanaabritelt ja ka kodumaistelt müüjatelt. „Lätlastelt ostsin suure ampli ja teisi lilli, sest need olid ilusad ja meie omadest odavamad, eestlastelt aga käsitööjuustu,” märkis Ilmi.
Ka müüjad nautisid laadamelu. Tiia Kivesti sõitis laadale nelja kilomeetri kauguselt Setomaa ehk endisest Mikitamäe vallast. Ta pakkus kuivatatud marjapüreesid ja uudisena viinamarjamahlast marmelaadi.
„Degusteerijad võrdlevad marmelaadi ja kuivatatud püreed ning ostavad enam maitsva toote,” lausus Kivesti. Ta nimetas hea kodu päevi vajalikuks ürituseks, ehkki kauba pakkujana ei saanud ta kuigi palju ringi jalutada.
„Kahju, et samal ajal on ka Põlva valla päevad, seekord jääb sinna minemata, sest Räpina on kodule lähemal,” ütles Kivesti.
Marge Trumsi, hea kodu päevade peakorraldaja, kes juhib Räpina valla kultuurikeskust, märkis, et tänavused päevad on erilised, sest toimus ka puhkpilliorkestrite festival. Selles osales seitse orkestrit, neist üks Pihkvast, teine Gulbenest.
„Iga orkester mängis valla erinevas kohas, täna (laupäev – toim) esinesid orkestrid Sillapää lossi ees ja festivali lõppkontsert on Räpina tuletõrje platsil,” rääkis Trumsi. Ta lisas, et just 26. mail tähistas Räpina puhkpilliorkester 150 aasta juubelit.
Esimest korda tutvustati hea kodu päevadel huvilistele laiemalt, kuidas ohutult kodus toimetada ja turvaliselt liigelda teedel-tänavatel, sest kohal olid politsei-, pääste- ja maanteeameti ning kaitseliidu esindajad.
Soovijad said külastada kodukohvikuid, mida oli Räpinas ja lähemas ümbruses koguni üheksa.
Trumsi märkis, et kauplejaid oli varasemate aastatega võrreldes vähem, sest kevad on olnud soe ja paljudel taimed juba istutatud ning kevadlaatasid on ka mujal.
Kui hea kodu päevad, mis algasid reedel, toimusid kaheksandat korda, siis hea kooli päev oli selle nime all esimene. Räpina aianduskool on aastaid korraldanud avatud uste päeva, kuid tänavusel päeval oli uus nimi ja see korraldati koos valla hea kodu päevadega.

Hea kooli päeval oli pearõhk õpetatavatel erialadel

Üritust peeti aianduskooli kasvuhoones ja selle ees. Nooremaednikuks õppiv Darja Barinova askeldas kasvuhoones. „Mulle lilled väga meeldivad ja alles aianduskoolis sain muu hulgas teada, kuidas nende eest hoolitseda,” ütles Barinova, kes enne aianduskooli tulekut kodus vaid lilli kastis. Lillede haigustest ja muust sai ta alles koolis teada.
„Soovin koolis floristiks õppida, kuid selleks tuleb mul palju tööd teha,” tunnistas ta.
„Tutvustame huvilistele koolis õpetatavaid erialasid ja räägime, kui pikalt ühte või teist eriala tuleb õppida ja millise kutsetaseme lõpetanud saavad,” ütles Urmas Roht, aianduskooli õppemajandi juhataja.
Aianduskool võtab vastu nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetanuid. Siin saab õppida nii statsionaarses vormis kui ka kaugõppes. Integratsiooni õpperühm, milles õppijad omandavad nooremaedniku kutse, on vaid statsionaaris.
Aianduskoolis saab omandada aedniku, maastikuehitaja, floristi, tekstiilkäsitöö tegija ja keskkonnakaitsja kutse.
„Nooremaednikuks õppija saab aastaga teada aedniku töö algtõed ja aedniku kutse omandamise järel võib meie koolis õpinguid jätkata,” tõi Roht näite. Ta lisas, et kui maastikuarhitekt projekteerib haljastuse, siis Räpinas õppinud maastikuehitaja viib arhitekti idee ellu.
Hea kooli päeval oli avatud ka kasvuhoonekohvik, mille sisustamisel selgus õpilaste omavaheline hea koostöö. „Maastikuehitajad sisustasid kohviku sillutise, lava ja muuga, aednikuks õppijad kasvatasid siia toodud taimed, tekstiilkäsitöö õpilased koos Maarja küla õpilastega tegid lipukesed, floristid lilleseaded laudadele,” rääkis Lüüli Kiik, hea kooli päeva peakorraldaja.
Ta lisas, et täna (31. mai) toimub aianduskoolis floristi päev ja nädal hiljem keskkonnapäev. Esimesel saab näha, kuidas teha suvelilledest seadeid ja kimpe, keskkonnapäeval on loeng putukatest ja maastikumäng.
Räpina vallavanem Enel Liin tunnistas laupäeval, et tal oli hommikul hinges väike ärevus, et kuidas ikka kõik kulgeb. „Kõik sujus, sest ürituse korraldajad on väga suure töö ära teinud,” tunnustas ta.
„Oluline on ka, et Räpina ajaloolises südames on paljude asutuste ja organisatsioonide esindajad, kellelt inimesed said end huvitavatele küsimustele vastused,” lisas vallavanem.
Enel Liini sõnul olid hea kodu päevad tänavu esimene suurem üritus, mis aitab liitunud kolme valla inimestes süvendada ühtekuuluvust.
Marge Trumsi sõnul käis päevade üritusil, laadal, kontsertidel ja kodukohvikuis paari tuhande inimese ringis.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 31/05/2018 09:06:56