Peaproovis pidasid kõik vapralt vastu, nii tolmus kui päikeses. Foto: Ülle Sillamäe

Kagu-Eesti tantsupidu tõi möödunud laupäeval Põlvasse Intsikurmu laululavale kokku särasilmsed ja kergejalgsed tantsijad ning tänu erakordselt ilusale ilmale ka rohkesti publikut.

Tantsupeo pealavastaja Andre Laine naeratab peole järgneval päeval sama säravalt, kuigi väidab, et on pisut väsinud. „Pidu oli äge. Keegi küsis, kui mitu palli ma annaksin kümnest. Annan üheksa või ligi üheksa. Mul on väga hea meel, et kaasa tulid noored liigijuhid, kellest paljud said üldse esimest korda teha nii suurt pidu, olla liigijuht. Nemad võtsid ka veel omakorda assistendid appi. Kõik oli õhinapõhine ja täis tegutsemisrõõmu,” rääkis ta.
Andre Laine: „III Kagu-Eesti tantsupidu eristus teistest selle poolest, et varem olen andnud kätte ülesanded, mida juhid on asunud täitma. Hiljem oleme vaadanud, kas on kõik korras ja kas kõik sobib, oleme teinud siis vastavad muudatused. Seekord ma andsin juhised, mida ja kuidas tahan platsil näha. Kõik liigijuhid tegid täpselt seda, mida vaja. Siis võib ju öelda, et pidu oli minu nägu.“
Kaks kolmandikku nähtud tantsudest on Andre Laine looming. Kuidas sünnib tants? Laine naeratab ja selgitab: „Kuidas vaja on? Ühele meloodiale võin teha kümme varianti, aga paljuski annavad sõnad ette, missugune tants tuleb. See kõik on aastane protsess, mida teen oma põhitöö kõrvalt. Me kõik teeme. Suve lõpus valime lood välja, siis tulevad ülevaatused, enne õpetan tantsud ära.“
Kuidas tantsud üles kirjutatakse? Laine: „Ka tantsud kirjutatakse üles vastavat terminoloogiat kasutades ja jooniseid tehes. Kagupeole me lihtsalt füüsiliselt ei jõudnud, ühe tantsu kirjutamine võtab kaua aega. Seekord õpetasime tantse videote vahendusel. Õpetajad tulevad kokku, õpivad ära ja õpetavad oma rühmadele edasi.“
Millest oli ajendatud peo teema? „Tantsupidu ei olnud ajendatud Eurovisioonil esitatud laulust, kuigi see lugu sobis väga hästi finaali,” selgitab Andre Laine. „Varem toimus tantsupeo ideede kavandi konkurss ja mõtlesin välja ideekavandi. Eelmised peod olid kõik maast ja ilmast. Siis leidsin, et meil on väga palju olmemüra. Kõik kiirustavad kuhugi, üksteist ei kuulata ja ei võeta kuulda. Võtsingi läbivaks motiiviks kuulamise. Tantsupeo pealkiri peab olema lühike, ainult paar sõna. Tegin ideekava „Kuula“, mis konkursil ei võitnud, muidu oleks see olnud varsti Tallinnas. Mõtlesingi, et teen selle Kagu-Eesti tantsupeol, kus ma saan need ideed ära kasutada.“
Andre selgitab veel, et peale Võru-, Põlva- ja Valgamaa oli tantsijaid ka Tartumaalt. Kõik, kes avaldasid soovi osaleda tantsupeol, olid teretulnud. Ei pandud ka mingeid piiranguid tantsijate arvule rühmas. Laval oli ligi kolm tuhat tantsijat ja kõik, kes tahtsid osaleda, olid oodatud.
„Selle peoga tahtsime kuuldavaks teha, mis toimub. Eelmine pidu „Minu inimesed“ lõppes tänavuse peo proloogiga. Teed mööda tuldi koju tagasi sealt, kuhu olud ja elu on inimesi pillutanud. Nüüd jätkasime koju tulekust. Rääkisime perekonnast, kellele tuleb suveks keegi külla, ja sellest, mis peres toimub.
Väga palju toetas tantsulist poolt laval Alle-Saija teatristuudio näitlejate tegevus. Publikust jälgiti nii tantsu kui ka näitlejate tegevust.
Alle-Saija teatritalu lavastaja Ingrid Ulst sõnab, et laval oli samasugune lugu nagu tantsudes – ühe Eesti pere lugu. „Olid kodurahvas ja külalised, igapäevatoimetused, argielu, väike pidu ja pillerkaar ka. Lõppes see kõik sellise tõsise, kõiki kuulama paneva ja eestlastele korda mineva teemaga. Jõudsime esivanemate juurteni tagasi,“ selgitab näitejuht. „Kogu stsenaarium sündis tantsude kondikava põhjal, sellest lähtuvalt lavastasime oma loo. Olid teatud juhised, mida üldlavastaja tahtis näha laval, ja selle raami sees lavastasime oma tegevusi. Sõnalise osa kirjutas Tähte Tagel ja meie näitlejad kandsid selle ka ette, mis ühtlasi toetas omakorda lavalist tegevust. Ka meie kõige nooremad näitlejad olid sama vanad kui tantsijate noorimad rühmad. Lapsed on hämmastavalt tublid.“
Põlva vallavanem Georg Pelisaar võtab muljed peost hakatuseks kokku ühe sõnaga – vägev. „Meeletult üllatav, et nii palju tantsijaid oli väljas,” tunnustab ta. „Põlva oli sel nädalalõpul noortest pulbitsev. Ideaalis oleks, kui meil oleks igal nädalavahetusel nii palju noori liikumas. Kui peost rääkida, siis tase oli väga kõrge, tantsud olid väga huvitavad. Väidetavalt oli enamik originaaltantsud.”
Pelisaar märgib, et talle jäi silma, kuidas inimesed omavahel arutasid, mida laval või väljakul kujutatakse. „Arvamused ei olnud ühesed, aga seda põnevam – fantaasial lasti natuke lennata,” räägib ta. „Ka mehed olid pandud väga hästi tantsima. Sellega oleme juba harjunud, et naistantsijaid on rohkem, aga see ei tulnud siin kuidagi välja. Mehed särasid.”
Andre Laine kohta sõnab vallavanem tunnustavalt, et ise on noor mees, aga oskab väga hästi nakatada väga paljusid tantsijaid. „Noored liigijuhid said ka suure peo juhtimise kogemuse. Kus siis veel, kui mitte kodukandis,” lisab ta. „Andre ise on saanud proovida suure peo maitset juhendamisel ja liigijuhina. Ma olen kindel, et siit tuleb tulevasi suuri tantsujuhte küll ja küll.”
Kagu-Eesti tantsupidu on Pelisaare sõnul kujunenud üheks Põlva kaubamärgiks. „Peale selle, et meil on väga vahva käsipalliseltskond, meil on väga vahva lõõtsaseltskond, meil on lauljaid, keelpilliorkester, nüüd võime vabalt öelda, et meil on ka väga vahva tantsuseltskond. Kõik on tunnistus sellest, et Põlvas on väga aktiivsed ja kultuurilembesed inimesed.”
Peo finaal oli Pelisaare hinnangul fantastiline. „Kujutasin seda vaadates ette, et kui selle loo ajal olnuks kohal ka Ott Lepland, loo autor ja esitaja, usun, et ta oleks olnud ka väga liigutatud.”
Küsimusele, kas rahvast kuulatakse, vastab vallavanem: „Mitte alati. Küsigem ka sedapidi, et kas me ise ka kuulame kõiki lõpuni. Ei kipu eriti. Ja kui suuname selle küsimuse meie juhtidele, siis ega nad ei tule ka ju kuskilt mujalt, ikka rahva hulgast.“
Liina Sauk, tantsupeo pealavastaja assistent, on enda sõnul peoga väga rahul. „Kodune, soe, südamlik ja kuulama panev pidu oli. See emotsioon, mis lapsed, noored, täiskasvanud said, tuleb lainena tagasi alles järgmistel nädalatel. Sellises kollektiivis tööd teha on lust. Midagi oli kõigile, kogu aeg toimus mingi tegevus. Meile oli see lugu tuttav, aga nüüd saab tagasisidet pealtvaataja käest, kuidas tema sellest aru sai.“
Pihlapuu lasteaia Sipsiku rühma mudilaste rahvatantsurühm oli küll väga tantsuline ja elav.
Rahvatantsu õpetab neile õpetaja Nele Risttee. Lapsed olid esimest korda esinejatena nii suurel laval. Nele Risttee liigijuhina selgitab, et kuna peo lugu räägib perest, kus on ka lapsed, siis kaasati tantsima mudilased, et juba maast madalast kasvatada huvi rahvatantsu vastu. Pihlapuu lasteaias õpetatakse ka pärimuskultuuri.
Järgmine Kagu-Eesti tantsupidu tuleb kindlasti. Kas sama lavastajaga, on veel lahtine. Igatahes jääme kuulmiseni.

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 31/05/2018 09:04:13