Pruuli-Kaska viinamarjatalu perenaine Lija Kaska tutvustab eri viinamarjasorte ja neist tehtud veine laatadel. Foto: Ülle Harju

Kuigi Eesti väikepruulijate liit ootab aprilli kolmanda laupäevani eestimaalaste kodudes valminud veine ja siidreid konkursile, eelistavad kagunurga tootjad tagasihoidlikumaid või rahvusvahelisi võistlusi.

Võrumaal Sõmerpalu kandis asuva Pruuli-Kaska viinamarjatalu perenaine Lija Kaska ütles, et kuna talus tehakse viinamarjaveine vaid enda ja tuttavate tarvis, siis nad konkursile ei lähe. Talu on oma toodetega osalenud varem mõnel väiksemal, nagu Maalehe korraldatud koduveinide võistlusel.
Talus kasvab ligi 200 viinamarjasorti, millest pererahvas teeb ligi 40 erinevat veini. „Meil on peamiselt seguveinid,” täpsustas perenaine.
Kaska sõnul oli ka Eestis mullune aasta väga jahe ning selle tõttu oli viinamarjade maitse varasemate aastatega võrreldes tagasihoidlikum.
„Oleme pea 30 aastat veine teinud, kuid läinud suvi oli siin vaat et 30 aasta külmim ning me ei saa sellele rõhuda, et ka lõuna pool oli jahe, seda enam, et oleme ju veel põhja pool,” ei ole Lija Kaska nõus sellega, et kui mujal oli halb viinamarjaaasta, siis läheb meie toodangul paremini.
Mullu tõi turule oma teise toote Uue-Saaluse veinitalu Rõuge vallas. Talu peremees Mati Kivistik ütles, et nad ei ole kodus veel veinikonkursil osalemist arutanud.
„Meie esimene toode oli mustasõstra hõõgvein, mullu detsembris tuli müüki rabarberi mullivein, astelpaju- ja ebaküdoonia-õunavein veel müüki jõudnud ei ole,” rääkis Kivistik.
Ta ei usu, et eestimaised veinid hakkavad võistlema Lõuna-Euroopa veinidega, sest meie kogused on väikesed.

Räpina loomemaja eelistab veiniteo õpetamist

Räpina loomemajas tehakse veine juba viiendat aastat kodumaistest marjadest ja õuntest. Suurema osa toorainest koguvad nad mahajäetud aedadest.
„Kuna loomemaja eesmärk on inimestele teadvustada, et kodumaistest marjadest ja õuntest saab veini teha, ja ka veini valmistamise õpetamine, kuid mitte nende poodides müümine, siis me sellele konkursile ei lähe,” selgitas juhataja Leo Kütt. Ta lisas, et loomemaja eesmärk on kandnud juba vilja, mida näitab seegi, et inimesed küsivad, kust saab kodus veini tegemiseks vajalikke tarvikuid osta.
Kütt peab kodumaiste veinide konkurssi vajalikuks neile väiketootjatele, kes soovivad koduveine ja siidreid ametlikult poodides müüa.
Loomemaja on veinidega käinud kolmel korral võistlemas, kuid mitte üle-eestilisel võistlusel. Põlvamaa Piiriveere Liidri korraldatud konkursil hindas publik parimaks Peipsimaa Pihlaka ehk pihlakaveini. „Kohalikud konkursid on mulle tähtsamad,” lausus Kütt.
Nad müüvad kohapeal tehtud veine oma majas ja piirkonna turismipunktides, nagu Räpina sadam, Taevaskoja turismipunkt jne.
Loomemajas tehakse kuut sorti marjaveini: aroonia-, jõhvika-, mustasõstra-, rabarberi-, pihlaka- ja õunaveini.
Leo Kütt on seda meelt, et veinisõpradel on mõttekam raha kulutada pigem kodumaa toodetele kui väljamaa omadele. „Isetehtud vein on hästi tehtud, sest me teeme seda ju südamega.”

Siidrikoda osaleb rahvusvahelisel konkursil

Kanepi vallas 2011. aasta sügisest tegutsev OÜ Siidrikoda ei plaani samuti sellele konkursile minna, kuna osaleb juba kahel tähtsal võistlusel. Kolmandat aastat on Siidrikoja toode suurel rahvusvahelisel konkursil Inglismaal, mis just praegu toimub.
„Saatsime Inglismaale uue, maitsestatud siidri Pööripäev,” ütles OÜ Siidrikoja omanikust juhataja Sulev Nõmmann, kelle sõnul saabub tagasiside mais.
Teine võistlus, kus OÜ Siidrikoda tänavu juba osales, oli Eesti Toiduliidu korraldatud Eesti parima toiduaine konkursi Lõuna-Eesti voor.
„Saatsime sinna väikse alkoholisisaldusega Minikri siidri, mis mullu sai Inglismaal kuldmedali,” ütles Nõmmann ja lisas, et tulemuse saab teada toiduliidu aastakonverentsil aprilli lõpus.
OÜ Siidrikoja toodang on müügil suuremate kaubakettide nagu Selveri, Maxima ja Coopi poodides.
Kui kusagil läheb halvasti, ei pruugi see tähendada, et meil hakkab hästi minema. Nõmmanni sõnul ei sõltu kohalike toodete edu sellest, kas teiste maade toodetel läheb hästi või halvasti.

KOMMENTAAR
Esta Frosch, Uma Meki projektijuht:

Kodumaised joogid on kvaliteetsed. Väga maitsev on Uue-Saalusel valminud kuiv rabarberi vahuvein ning samuti Siidrikoja siidrid, millest osa on ju pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.
Kui oleksin siidrijooja, eelistaksin kindlasti Siidrikojas valminuid, seda enam, et sealsete siidrite valik ulatub kangematest lahjadeni.
Kahjuks on inimeste tarbimisharjumuste muutmine raske, sest kui keegi on ikka kümme või rohkem aastaid joonud Lõuna-Euroopas toodetud veine, on tal üleöö kodumaistele toodetele keeruline üle minna.
Loodan väga, et meie inimesed hakkavad järjest enam tarbima lahjemat ja kohalikku alkoholi.

 

Kuidas tänavusel käsitööveinide ja -siidrite konkursil osaleda?

Juba aastaid Maalehe veinikonkurssi läbi viinud ja tänavu sama konkursi koos Eesti Väikepruulijate Liiduga välja kuulutanud Valgejõe Veinivilla perenaine Tiina Kuuler rõhutab, et koduveinide ja -siidrite võistlusele on oodatud vaid hobitegijad - ametlikud tootjad võistlusest osa võtta ei saa. "Konkursist on võimalik võtta osa igal hobitegijal, kes on katsetanud kodus ise veini või siidri tegemist - näiteks marjade, puuviljade, lillede või muude põnevate koostisosadega. Et oma toodang võistlusele seada, tuleb saata hiljemalt 21. aprilliks konkursile 2 pudelit koduveini või -siidrit, mis vastavad konkursi reeglitele. Võistlusreeglid leiab nii Veinivilla, Eesti Väikepruulijate Liidu kodulehelt kui ka Eesti väikepruulijate sõprade nimeliselt Facebooki-lehelt," kirjeldas Kuuler ja kutsus üles kõiki hobitegijad ennast proovile panema.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 13/04/2018 12:07:20