Kõbusamad hooldekodukliendid puhkeruumis. Foto: erakogu

Sel sügisel sai ühe Kagu-Eesti hooldekodu töötaja vaimuprobleemidega patsiendi käest lihtsalt öeldes kolki. Abi saabus alles paarikümne minuti pärast, sest karm kokkuhoid ei võimalda jätta öövalvesse kaht töötajat. Samalaadne juhtum võib korduda nii selles kui ka teistes rahapuuduses vaevlevates hooldekodudes. Samas on hooldekodud puupüsti täis, kuid kohamaksu naljalt ei tõsteta. Miks?

Kliendi käest klohmida saanud hooldaja ütles, et hirmutava kogemuse põhjustas hooldekodudes ette tulev tüüpiline juhtum: lähedased tõid hooldekodusse uue kliendi ja lahkusid. Keskkonnavahetusest stressis oleval eakal inimesel lõi välja uurimata vaimuhaigus ja ta muutus agressiivseks.
Kuniks kiirabi abikutse peale kohale jõudis ja vägivallatsejale rahustava süsti tegi, tuli hooldajal üksinda rünnakuid tõrjuda.
Hooldaja rääkis, et suurt hirmu tekitanud vahejuhtum sai lahenduse: klient sai psühhiaatrilt diagnoosi, vajalikud ravimid kaasa ja on end siiani hooldekodus viisakalt üleval pidanud.
Kutsetunnistuse ja aastatepikkuse kogemusega hooldekodutöötaja nentis, et eespool nimetatud peksmisjuhtum on küll erakordne, kuid iga päev tuleb ette olukordi, mis panevad hooldaja närvid proovile.
„Näiteks toovad lähedased lamaja kliendi hooldekodusse ja nädala pärast, kui vaatama tulevad, hakkavad sõimama, et miks ema või isa ei kõnni,” rääkis ta. „Sellisel juhul proovin jääda alati rahulikuks, naeratada ja tuua välja midagi positiivset, mis on kliendiga seotud. Üldjuhul lähedased tõmbuvad tagasi ja tekib koostöö.”
Sageli väljendavad lähedased pahameelt rahasumma pärast, mis tuleb hooldekodule maksta. Hooldaja südant lõikab, kui lähedased sealsamas hooldekodus tülli pööravad, kes kui palju peab eaka ema või isa hooldamise eest raha välja käima.
Ahastust tekitab ka mitmete klientide, eriti dementsete käitumine. „Näiteks määrivad end üleni väljaheitega ja mängivad sellega,” tõi ta näite. „Kõige rohkem juhtub seda öösiti, kui olen hooldekodus üksinda. Siis tekib tõeliselt suur ahastus, sest pean kliendid üksinda öösel puhtaks pesema, riided ja voodipesu ära vahetama. Oli tunne, et töötan nagu karjalaudas ...”
Dementsed on öösiti ka muidu aktiivsed: tahavad minna loomi talitama ja muid elus pooleli jäänud asju ajama. „Et saaksin oma tööd teha, pean oskama igasuguste klientidega suhelda,” rääkis LõunaLehega suhelnud hooldaja. „Hooldekodus on nii üliintelligentseid eakaid kui end põhjajoonud eluheidikuid.”
Töö nõuab ka head füüsilist vormi: paljud liikumisvõimetud kliendid on suured ja rasked, neid tuleb öösel üksinda pöörata, et lamatised ei tekiks.
Hooldaja vaimu muserdavad ka pidev kokkupuude nii kehaliste kui hingeliste kannatuste ja surmaga.

Töötajaid napib, needki vanemaealised
Eespool kirjeldatu annab aimu, kui raske on hooldajatöö ja loogiline on, et selle tegijaid napib. Võrumaa hooldekodudes tehtud küsitlusest selgus, et ligi kaks kolmandikku hooldajatest on pensionieelikud või suisa pensioniealised. Alla 40aastaseid töötab hooldekodudes hooldajana vaid kümnendik.
2012. aastal Eestis korraldatud psühhosotsiaalsete ohutegurite kontrollikampaania tulemused näitasid, et peamised tegurid on hooldajatel ajasurve ja suur töökoormus ning töö eest saadav väike palk, mis võimendab negatiivseid emotsioone. Sellest küsitlusest selgus samuti, et hooldustöötajaid kurnavad suur vastutus (ka elu eest), klientide ja nende omaste halb käitumine, üksinda töötamine, kallaletungioht, väsitav töö 12tunnistes vahetustes ka öösiti.
Nii eelistavadki inimesed pigem rutiinset tööd poekassas või tehase tööpingi taga. Palk on samas suurusjärgus.

Miks on palgad väikesed?
Kagu-Eesti hooldekodudes töötavad hooldajad teenivad praegu täistööajaga töötades kuus 500–700 eurot (bruto). Mitmes hooldekodus järgitakse tasu maksmisel tervishoiutöötajate kollektiivlepingut, mille järgi on 2017. aastal hooldustöötaja tunnitasu 3,7 eurot ning tuleva aasta aprillist 4,2 eurot.
Kuigi hooldajatöö on ilmselgelt kurnavam paljudest teistest sarnase palgatasemega töödest, ei kiirusta hooldekodud tõstma kohatasu, millest tuleb lisaks palgale maksta ka kõik muud kulud.
Miks, seda selgitas elust võetud valusa näitega EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu juhataja Ene Mölder: „Kuna kliendid ei ole võimelised ise kohamaksu tasuma, siis see on väga valus vaadata, kuidas memmel-taadil on piinlik ja väga halb paluda lapsi ja sageli lapselapsi tasuma puudujäävat osa, see ei ole väärikas. Sellel põhjusel on klient sageli kodus viimase võimaluseni, kuigi seltskonnas ja pideva hoolduse all oleks palju turvalisem olla.”
Ta ütles, et kuna miinimumpalk ning hooldusvahendite ja toiduainete hinnad tõusevad, on hooldekodu sunnitud kohamaksumust tõstma, kuid pensionid ei tõuse samas tempos.
Sama tõdes SA Otepää Tervisekeskus juht Andres Arike, kelle sõnul on kohatasu kliendi (ja lähedaste) arvates liiga suur, tegelikult katavad need ära ainult igapäevased kulud ja arendusteks raha ei jagu.
„Eesti kodaniku pension jääb alla hooldekodukoha maksumuse,” viitas samale probleemile ka Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse juhataja Lilia Leppsaare. „Eakad inimesed, kes sooviksid elada hooldekodus, kuid kui neil on lapsed, peavad tasuma lapsed hooldekodu maksumuse puudujääva osa. Seega on eakad inimesed sõltuvad oma laste sissetulekust ja otsustest. Kohalik omavalitsus tasub ainult nende kodanike hooldekodu maksumusest puudu jääva osa, kellel lapsi ei ole.”
Suurima, kuut hooldemaja haldava Lõuna-Eesti hooldekeskuse uus juht Ülo Tulik ütles samuti, et Eestis on hooldekodudes kõige suuremaks puuduseks vajalikele kuludele mittevastav, liialt madal kohamaksumus. „Analoogne teenus Soomes maksab 6000 ja Saksamaal 4000 eurot ning USAs 5500 dollarit,” nentis ta.
Nii püüavadki hooldekodud igal võimalikul viisil kulusid miinimumini viia, sellest ka vaid ühe hooldaja hoidmine öisel ajal valves.

Probleemipundar on suurem
Hooldaja viidatud probleemi raskete hooldatavatega nendivad ka hooldekodude juhid. Andres Arike SA Otepää Tervisekeskusest rääkis, et hooldekodudes on palju kliente, kes tegelikult peaksid saama ööpäev läbi meditsiinilist järelevalvet (nt stoomiga kliendid, dementsed, neljanda staadiumi vähi haiged, sondiga toidetavad, hospitaalinfektsiooniga kliendid). „Dementsete klientide puhul veeretatakse omaste poolt vastutus teenuse osutajale ning kui klient läheb hooldekodust jalutama, süüdistatakse hooldekodu, et järelevalve ei toimi,” märkis ta.
Lilia Leppsaare ütles, et paljudesse hooldekodudesse ei soovita võtta lamajaid kliente (kes vajavad kõrvalabi asendivahetusel voodis). „Dementsusega kliendid vajavad professionaalseid hooldajaid ja kindlasti rohkem personali,” hindas ta. „Hooldustöötajate oskuste ja teadmiste tase on väga kõikuv. Puudub vajalik hulk kutsega hooldustöötajaid. Hooldekodudes võiksid olla klientide sotsiaalse suhtlemise säilitamisel abiks vabatahtlikud, kuid puudub vabatahtlike kaasamise süsteem.”
„Abivahendite (ratastool, pesuvoodi, pesutool, funktsionaalne voodi, rulaator, potitool, käetoed, inkontinentsi abivahendid jne) kasutus on kodus elavale inimesele oluliste soodustustega, aga kui klient tuleb hooldekodusse, siis hooldekodu peab muretsema abivahendid ise, ja abivahendid on väga kallid ning mingit soodustust ei tehta,» ütles OÜ Vastseliina Hooldekodu juhatuse liige Terje Otsatalu.
SA Taheva Sanatoorium juhatuse liige Janika Ploom lisas veel maal asuvate hooldekodude probleemi – eriarstiabi on kaugel.
Ülo Tulik sõnas lisaks, et probleem on ka eraettevõtjate ja riigi ning kohalike omavalitsuste erinev käsitlemine riigiasutuste poolt. „Riigile kuuluvad või kohalikele omavalitsustele kuuluvad hooldekodud on eelistatud erinevates toetusprojektides, mis suuresti tulevad Euroopa rahadest,” rääkis ta. „Sageli nõutakse nendelt väiksemat omaosalust projektis või siis ei lubata eraettevõttel isegi kandideerida toetusele, kuigi oleme turul samades tingimustes konkureerivad asutused.”

Foto: erakogu
tabel

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 14/12/2017 10:08:01