Läti poes läheb silme ees kirjuks: hinnad odavamad kui siinpool piiri. Foto: Maarius Suviste

Odavam alkohol Lätis on nii ligitõmbav, et meelitab kohale ka mehed, kes ei pea paljuks selle nimel jalgrattaga 22 kilomeetrit maha sõita – üle piiri Apesse ja tagasi. Oma külapoes aga müük kiratseb ning enam ei käi jutt ainult õlle ja viina, vaid ka leiva-saia ja muu toidukraami müügi vähenemisest. Sest kui juba üle piiri alkoholi järele minnakse, ostetakse muudki kaasa.

Hiljuti avas eestlastele kuuluv Alko1000 Apes oma järjekordse poe Läti piiri ääres.

„Mitte ainult alkohol, toidukaup ka,” ütleb Apest 11 kilomeetri kaugusel asuva Mõniste A ja O kaupluse juhataja Keirin, kui räägib sellest, et lõunanaabrite odavam alkohol on nende poodi oluliselt mõjutanud.

„Päeva pealt kukkus!” sõnab ta müügi vähenemise kohta.

Aga mis täpsemalt? „Kõik kukkus!” lisab ta. „Leib, sai, piim. Apes avati pood reedel ja meil tuli esimesel nädalavahetusel kohe langus. Nüüd on uue kuu algus, pensionipäevad – eks ole näha, kuidas eelolev nädalavahetus mõjutab.”

Kangema õlle sõbrad on kohalikule poele enamasti ikka truuks jäänud. „Bocki-poisid on siia meile alles jäänud ...” mainib Keirin. Kuid tõsi, siingi on erandeid – on mehi, kes istuvad Mõnistes jalgratta selga ja väntavad Apesse kesvamärjukese või kangema kraami manu. Edasi-tagasi kokku tuleb 22 kilomeetrit. Vähe tähtis pole ka fakt, et kui Eesti poes tohib alkoholi müüa kella 10st, siis Apes saab kätte kella 8st.

Kuid mitte kõik pole (veel) Läti ahvatluste küüsi langenud. Samal ajal, kui poe juhatajaga juttu ajame, ostab kodupoele truuks jäänud naispensionär kaks pudelit Laua viina, neli õlut ja veel nipet-näpet.

„Saan pensioni Eestist – miks ma siis selle Lätti pean viima? Mille eest meie riik meile pensioni maksab?” küsib ta ja rehmab käega: „Mis ma sinna Appe ikka lähen ... Räägiti, et algul oli eestlaste poolt nii suur, tohutu huvi, et viinapoe ees polnud vaba parkimiskohtagi. Aga ühel teisel korral polnud seal ühtegi autot.”

Mida tuleks ette võtta, et maapoed jääksid ellu?

„Ei kujuta isegi mitte ette,” tõdeb Mõniste poe juhataja Keirin.

„Mingi muutus peab ülevalt poolt tulema,” vihjab ta valitsusele. „Suvi tuleb ... Siis tõstetakse meil jälle aktsiisi. Apes on aga pood lahti 8–22 – milline suvi ootab ees ...”

Müüja: loodame, et valitsus võtab mõistuse pähe

Mõniste ja Varstu A ja O kuuluvad Antsla tarbijate ühistu alla. Nagu ka Tsooru kauplus ja teisedki ümbruskonnas.

„Eks põhilöök meile tulebki,” lausub Varstu poe vanemmüüja Gaili. Ka tema on täheldanud, et mitte ainult alkoholi, eriti odavama viina müük, vaid ka toidukraami müük on poes vähenenud. Näiteks leiba-saia jääb varasemast rohkem alles.

„Maainimene kalkuleerib. See on loomulik, et minnakse sinna, kus on odavam. Kui Lätist alkoholi ostab, võtab ka toidukraami ühes. Lätis on toiduainedki odavamad,” teab Gaili.

Ta on ka ise lõunanaabrite juures osturetkel käinud. Mitte küll Apes, vaid Valkas ja sealt edasi poolesaja kilomeetri kaugusel Valmieras ehitusmaterjali toomas.

Mida teha, et vaatamata Läti ahvatlustele meie maapoed ellu jääksid?

„Loodame, et valitsus võtab mõistuse pähe ja enam aktsiisi ei tõsta,” leiab ta. „Midagi peab muutuma. Valitsus peab midagi ette võtma.”

Apes juhatab poodi eestlanna

Alko1000, kel on alkoholipood Valka ja Ikla endises piiripunktis, avas 17. märtsil uue poe Mõniste vallast üle piiri Apes. Seni käis suur osa Kagu-Eesti ostjatest Valkas odava alkoholi järel, kuhu näiteks Võrust on umbes 80 kilomeetrit sõita, Apesse on Võrust aga poolsada kilomeetrit.

Esmaspäeva lõuna paiku on Ape Alko1000 kaupluses vaikne. Vaid mõni üksik klient.

„Tere!” ütleb eesti keeles poe juhataja Triin. Üllatus missugune – eestikeelne vastuvõtt!

Enne töötas ta Võrus Alko1000s, oli seal klienditeenindaja-juhataja. Võrus pandi aga pood kinni ning nüüd käib ta Apesse tööle.

Kaupluses töötab koos juhatajaga seitse inimest. Ülejäänud on lätlased. Omavaheline suhtlus käib vene keeles. „Siit saab väga hea keelepraktika,” sõnab Triin. Õpitakse ka eesti ja läti keelt: lätlastest töötajad õpetavad talle lätikeelseid sõnu, juhataja neile omakorda eesti keelt.

„Vaikselt, rahulikult, sujuvalt,” ütleb ta selle kohta, kuidas poel läheb. Eesti keelt kuuleb poes palju, peamiselt on praegu käidud Võrumaalt, nii Võru linnast kui maakonnast.

„Lahja õlu ja kangem alkohol. Veini vähem,” ütleb Triin müügihittideks. Temagi on näinud, kuidas Eesti poole pealt jalgrattaga Apesse alkoholi järele tullakse. Kuid mis seal imestada – näiteks kaheliitrise kange õlle saab isegi 1,76 euroga kätte! Tunduvalt taskukohasem kui Eestis.

Hinnad on Apes samad, mis sama keti poes Valkas ja Iklas. Tasub mainida, et Lätis tõusis alkoholiaktsiis 1. märtsist. Muutusi on näha: kui varem maksis sama 24 purgiga õllekohver 7,99 eurot, siis nüüd 8,35. Aga siiski väga märgatav vahe meie hindadega.

Alko1000 kõrval asub kohe kauplus Top!. Ja ongi nii, et kes käib alkoholi toomas, võtab enamasti ka söögikraami kaasa.

„Leib, sink, kommid, piimatooted – kõik need, mida meil ei ole. Toidukraami saab siit odavamalt kätte,” ütleb toidupoest välja astunud võrumaalane Rein selle kohta, mida ta kaasa ostis. Enne seda käis ta alkoholipoes varusid täiendamas. „Oma küla poest ostan hädavajalikud asjad: suitsu, naisele majapidamistarbeid ja muud sellist. Enne käisime mitmekesi ühe autoga Valkas, enam ei pea sinna minema – nüüd toodi ju Läti alkoholipood lausa koju kätte.”

Alkoholipoode piiri lähedal tuleb aina juurde: viimaste andmete järgi on ainuüksi Valkas nüüd seitse spetsiaalset alkoholipoodi.

Alles veebruaris tõusis alkoholiaktsiis 10 protsenti. Õlleaktsiisi tõstetakse juulis veel lisaks 70 protsenti.

 

LISALUGU

Tarbijate ühistu: üritame vältida väikeste poodide sulgemist

Võru tarbijate ühistu juhatuse liige Mari Koort:

„Käive on langenud kõikides Võru tarbijate ühistu poodides, sealhulgas linnas asuvates kauplustes. Aktsiisitõusu mõju on tunda eelkõige maapoodides, mis asetsevad piiri lähedal, aga ka linnapiirkond ei ole jäänud mõjust puutumata. Alkoholi ostmine Lätist on eelkõige mõjutanud kange alkoholi ja õlle müüki.

Maapoodide hoidmiseks mitmekesistame toidukauba valikut ja pakume üha enam head kohalikku toodangut. Korralik toidukaup toob inimesed siiski poodi, sõltumata alkoholi hinnast. Sulgemine sunniks inimesi sõitma ka esmavajaliku toidukauba ostmiseks kodust kümnete kilomeetrite kaugusele.

Võru tarbijate ühistu ülesanne on pakkuda inimestele head kaubavalikut, inimestele võimalikult lähedal. Seetõttu üritame vältida väikeste poodide sulgemist, tasakaalustades väikeste poodide tulemeid Võru Maksimarketi kasumiga.”

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 06/04/2017 06:34:47