Topisetegija Aare Jaama valmistab haruldasi karurasvaseepe. Foto: Mari-Anne Leht

Karurasvaseep on tumepruun, omapärase lõhna ning ebastandardse kujuga, kuid see-eest saunaseebiks kui loodud.

Valgamaa Soontaga küla mees Aare Jaama on sadadele laadalistele tuttav kui karurasvaseebi meister ja müüja, kuid tema põhitöö on topiste valmistamine.

Viimasest sai alguse ka seebikeetmine, sest topiste tegemiseks tuleb nahad täielikult rasvast puhastada.

„Üle kaheksa aasta tagasi jäi ühe kütitud karu naha puhastamisest palju rasva järele. Et karurasval on raviv toime, hakkasingi otsima selle kasutamiseks võimalusi. Ühel hetkel meenus, et ammusel ajal keedeti kodudes seepi. Algus oli raske, sest seebikeetmise oskajaid oli vähe elus,” meenutab Jaama. Ta lisab, et aasta-aastalt on temagi oskused täienenud.

Ta teab, et rahvatarkustes on talletatud, et karurasv aitab liigesehaiguste ja kopsuhaiguste korral, samuti ravib põletushaavu. „Tänavu suvel helistati Viljandimaalt sooviga saada karurasva, sest helistaja oli selja ära põletanud ja apteegiravimitest ei saanud abi. Andsin talle karurasva sooviga tagasisidet saada. Kuu aja pärast helistas mees ja teatas rõõmsalt, et selg on terve,” toob Jaama näite. Karurasva teiste kasulike omaduste kohta loodab ta inimestelt aja jooksul teavet saada.

Karurasv pärineb Eestis kütitud karudelt ning tugeva antiseptilise toimega kuusevaigu korjab meister ise vigastatud puudelt. Jaama märgib, et kuusevaik oli vähemalt varasemal ajal paljude salvide koostises.
„Keedan seepi ligi saja aasta vanuse retsepti järgi. Kui kõik õnnestub, kulub pajatäie seebi keetmiseks kaheksa kuni kümme tundi, sealjuures peab seepi pidevalt keetma ja segama. Kui millegipärast ei õnnestu, võib korraliku seebi saamiseks ka kolm päeva minna,” kõneleb Aare Jaama. Ta naljatab, et seep on justkui elus, kuna käitub iga kord isemoodi.

Seebikeetmisel on üks asi veel, mida meister jälgib – see on kuufaas. „Vanad seebikeetjad rääkisid, et kõige parema seebi saab siis, kui enne täiskuud keeta ehk kui kuu nii-öelda narmendab. Sel ajal keedetud seep vahutab paremini,” annab ta mõista, et vanarahva tarkusi tasub järgida. Kuufaasid olid vanarahva töödes tähtsal kohal.

Aastas keedab ta mitusada kilo seepi, kuid kogus sõltub eelkõige karurasvast. Kui viimast napib, tuleb ka seepi vähem. Karurasvaseepi kui haruldast kaupa on Eestist viidud paljudesse maadesse, Ameerikast Hiinani. Eestis müüb meister seepi laatadel, sest mõistagi ei ole nii eriline kaup odav ning edasimüüjate kaudu oleks hind ostjatele kõrge.

„Müües saan inimestega suhelda, neile seebi kasulikkust selgitada ja tagasisidet paluda,” märgib ta ja soovitab seda seepi eelkõige saunas kasutada. Karurasvaseebiga pesemise järel on nahk pehme ja peagi tuleb hea uni. Seebiga saab riietelt maha muidu raskesti väljatulevad plekid, nagu mustikaplekid. Tootel on terviseameti luba ning on ka CITESi (loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon) load.

Kuigi Aare Jaama põhitöö on topiste valmistamine ja jahitrofeede vääristamine, teavad paljud teda siiski karurasvaseebi meistrina. „Taksidermisti töö on aeganõudev, põnev ja loominguline, mille juures kulub palju aega eeltööks, nagu mannekeenide ja vormide tegemisele,” tunnistab Eesti ilmselt ainus karurasvaseebi valmistaja.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 22/12/2016 06:38:28