Lauluansambli Liiso pidi umma 20. hällüpäivä
19. märdikuu pääväl oll` Pirita vabaajakeskusõ saal rahvast puupistü täüs. Tallina Võru Seldsi (TVS) folkansambli Liiso pidi umma 20. hällüpäivä. Tuul pääväl oll` vana-jummal võrokõnõ ‒ tekse ilosa ilma ja lasksõ ka peol kõrda minnä.
Tiidäolõvalt om Liiso ainumas ansambli, kiä laul õnnõ võrukiilsit laulõ. Taad võru keele rita om nii hoitu, et vahest saa mõni miildümä naanu eestikiilnegi laul „umma kiilde” pantus (nt Ku kallist kotost lätsi ...).
Kokkotulnuilõ paksõ Liiso kõrraligu kontserdi, krõngli, küpsistõ ja kohvilavvaga. Saali ehtmise võtsõ Ristikivi Siiri hindä pääle ja tuu nägi kenä vällä.
Esinemiskava kokkopandja, ka rahvalaulõ iistlaulja oll` Nopri Tea (Liiso juht ja oppaja) esi`. Kiä pallo tege, tuu pallo jõud!
Ku rahvalaulu` laultu, tulliva mii` hüä` sõbra` Raabiku tandsutütrigu Põllu Õnnela juhtmisõl püüne pääle kate tandsuga. Liiso puhas tuul aol hellü valgõ klavõri takan.
Sis tull` jälki Liiso kõrd viie lauluga „Mälestüisi valsitaktin”, mis lõppi Raabiku tandsuga „Ma es` kuulõ, ma es` näe”, midä Liiso lauluga tugõsi.
Tuupääle läts Liiso vahtsõt „sinilinnu” vormi sälgä ajama ja kübärit päähä passma.
Püüne pääl olli` tuul aol Pakleri Sirje, Berendseni-Koržetsi Kersti sõnalidse osaga ja Raabiku tandsja.
Pääle tuud sai Nopri Tea sõnna ja nakas liisokõisi lava takast ütekaupa vällä hõikama järjekõrran, kui kiäki ansamblihe tulnu` oll`. Ku ka perämädse´ tulija` olli rivvi saanu´, läts „Liiso hällüpäävälaul“ vallalõ:
(Karàtsura viisil sõna´ märgütänü Müürsepä Külli)
1. Tulkõ kokko külälidse, külälidse, külälidse
Liiso hällüpäävälidse, -päävälidse, -päävälidse
Tahami teil` luku laulda, luku laulda, luku laulda
Tahami teil` luku laulda, Liiso elost kõnõlda
2. Liisol aastit saa katskümmend, saa katskümmend, saa katskümmend
Taa om väega illos nummõr, illos nummõr, illos nummõr
Minka pitu pidädä ja sõpru kokko hõigada
Minka pitu pidädä ja sõpru kokko hõigada
3. Liisokõsõ noorõkõsõ, noorõkõsõ, noorõkõsõ
Pruudiieän neiokõsõ, neiokõsõ, neiokõsõ
Säräsilmse piigakõsõ, piigakõsõ, piigakõsõ
Naarumaia naasõsõsõ, hoitva kokko egäl puul
4. Liiso pall´o ringi käünü, ringi käünü, ringi käünü
Prantsusmaad ja Krimmi nännü, Krimmi nännü, Krimmi nännü
Võrukiilsit laulõ laulnu, laulõ laulnu, laulõ laulnu
Vahel juhtus kah, et võlssi, a üttemuudu alati
5. „Sopraanosid” meil kokko neli – Viivi, Eha, Siiri, Külli
Korgit nuutõ püüdvä nii, et vahel varbil saisvagi
Andõka mi aldikõsõ Tiiu, Silvi, Karin, Aime
Uma kõva helüga, „sopraanosid” nä tugõva
6. Liiso oppajas ja juhis, kõrda hoitvas kõvas juhis
Helühargi hoidijas ja taktikepi viipajas
Esinaases seldsilegi, seldsilegi, seldsilegi
Esinaases seldsilegi, Nopri Tea om sündünü
7. Liisot mõist tä uhjõn hoita, uhjõn hoita, uhjõn hoita
Võru Seldsi vankrit vitä, vankrit vitä, vankrit vitä
Ütte hoitõn selts om kimmäs, selts om kimmäs, selts om kimmäs
Ütte hoitõn selts om kimmäs, eläs pall`o aastit viil
Nii sai kõigilõ selges, kes om kes ja mis om Liiso.
Kuna Liiso om hüä meelenpidämisega tütrik, kutsõ tä püünele ka innempide timä rivin olnu` laulja` ja juhi. Nuu` saiva kingis Liiso pildiga suurõ šokolaadi, et mälestüs makus olõs.
Ütitsõlt laulti „Istsõ ma maailma veerekõsõ pääle”.
Pääle tuu alas õnnitluisi-kingituisi vastavõtminõ.
Liiso sai kingis nimelidse orelivile ja tä nimi kirutadas Jaani kerigu kivitahvlilõ oreli kõrval.
Inneskine laulja Helbe kinkse egäle liisokõsõlõ verevä heegeldet süäme. Võru Insituut saatsõ raamatit. Võru liinapää Allasõ Anti ja sotsiaalkeskusõ inemiisilt ja ka Raabikult oll` pall’o provianti. Näüteringi Tungõl rahva puult tull` Valgu Jaanis võrukeelidse Kalevipojaga.
Kersti lugi ette terütüse` Võru maavanõmbalt Kõivu Andreselt, Nopri talu peremehelt Niilo Tiidult. Padari Ivari saatsõ sõnumi vabandusõga, et näil lätt valitsusõ kokkopandmisõga hilisüüni. Mare Litnevska Ukraina Eesti Seldsist kirut nii: „Kallid Liisod! Õnnitlen teid, kes te olete teismeliste ea edukalt läbinud ja võite nüüd nautida kaunist noorust! Edu teile, särtsu ja tarmukust, ilusaid laule ja toredaid kohtumisi aatekaaslastega järgmiseks kahekümneks aastaks!”
Tuupääle tull` Liisolt lõpulaul, mis om saanu´ peris TVS-i hümnis – „Mu latsõpõlvõ Võrumaa”. Laulu autor Kõivu Inda oll` esi saalin üten laulman.
Ku terve saalitäüs rahvast tuu laulu aigu pistü saisõ ja üten laulsõ, oll` küll tunnõ, et laul või tõtõstõ olla sillas maa ja taiva vaihõl.
Autor: MÜÜRSEPÄ KÜLLI, Liiso „sopraano”
Viimati muudetud: 01/12/2016 06:39:43