Põlva maavanem Igor Taro (IRL). Foto: Põlva maavalitsus

Pärast seda, kui Põlva maavanem Igor Taro (IRL) teatas ametiautost loobumisest ning et tugevdab seeläbi eetilist töökultuuri avalikus sektoris, ütles Võru maavanem Andres Kõiv (IRL), et Taro ei loobu tööga seotud sõidukulutuste hüvitamisest, vaid laseb nende eest tasuda teisel viisil. „Pole kindel, et Põlva maavanema lahendus on tegelikkuses maksumaksjatele ja maavalitsusele rahaliselt soodsam,” ütles Kõiv. Seepeale andis Taro teada, et maksumaksjale rahaliselt soodsamas lahenduses ei maksa kahelda. Oma arvamus ametiauto teemal on ka Valga maavanemal.

Eelmisel nädalal lähetas Põlva maavalitsus pressiteate „Põlva maavanem loobus ametiautost”, milles oli kirjas, et juulis ametisse asunud Põlva maavanem Igor Taro loobus praeguseks ametiauto kasutamisest ning et Taro põhjendab seda vajadusega tugevdada eetilist töökultuuri avalikus sektoris.

Tavapäraselt on maavanematele ette nähtud ametisõiduki ainukasutuse võimalus. Ametiautot on kasutanud nii eelnevad kui praegune Põlva maavanem. Viimaseks maavanema ametisõidukiks oli 2012. aastast tänavu oktoobrini Toyota Avensis, mis on nüüd liisingufirmale tagastatud, ning uut sõidukit soetada plaanis ei ole.

„Kuna auto liisinguperiood hakkas jõudma otsakorrale, pidin teemasse rohkem süvenema seoses vajadusega kuulutada välja uus hange ja seejärel see otsus sündiski,” selgitas Taro.

Põlva maavanem: ei pea olema kindlasti nelikveoline

Maavanema sõnul korraldatakse riigiasutuste autohankeid tsentraliseeritult ja asutuse juhi sõiduki kohta on seatud hulk tingimusi. „Minu isiklikul hinnangul ei pea see olema kindlasti nelikveoline, ostuhinna ja hoolduse osas kulukama diiselmootori ja mitmete toreduslike lisadega. Arvestades ühiskonna õiglustunnet riivanud juhtumeid, kus asutuste juhtide autohanked on tekitanud küsitavusi, tundus õigem otsida muu lahendus,“ rääkis Taro. Lisaks oli tema meelest järjekordse kuluka liisingulepingu sõlmimine kahanevat eelarvet ja asutuse ebaselget tulevikku silmas pidades ilmselgelt ebavajalik.

Tema kinnitusel jääb maavalitsuses ametisõidukeid teiste töötajate kasutusse, kelle töö iseloom ja korraldus seda nõuab. „Paljudel juhtudel ongi see ainumõeldav lahendus, kuid mitte tingimata maavanema puhul,” märkis Taro. Tema saab enda sõnul vajalikud töösõidud teha ka isikliku autoga, mis on selleks küllalt esinduslik ja omab hoolimata seitsmeaastasest vanusest veel piisavalt tööressurssi.

„Eetiline riik pole lihtsalt sõnapaar, vaid konkreetne käitumismuster, mis iseloomustab vastutustundlikku ümberkäimist maksumaksja rahaga. Selline riik on meie endi teha,” sõnas Taro.

Maavalitsustel on järgmisel aastal ette nähtud eelarve vähenemine kolm protsenti ning riigireformi raames kavandatakse nende reorganiseerimist 2018. aasta paiku. Avaliku sektori kulude vähendamiseks on Põlva maavalitsus juba varem koondanud töötajaid ning jätnud ka mõne ametikoha täitmata.

Võru maavanem saatis ministri käskkirja

Et teemat laiendada kagueestiliseks, küsis LõunaLeht Valga ja Võru maavanemalt, kuidas nemad kommenteerivad kolleegi otsust loobuda ametiautost, mis ametiauto neil endil on ja kas nad plaanivad ka ametiauost loobuda.

„Oluline on eristada kahte küsimust,” ütles Võru maavanem Andres Kõiv esmalt. „Esiteks: kas töösõitude eest tasub tööandja või töövõtja? Teiseks: kui maksab tööandja, siis kui suur see kulu reaalselt on?”

„Põlva maavanem ei loobu tööga seotud sõidukulutuste hüvitamisest, vaid laseb nende eest tasuda teisel viisil,” ütles Kõiv ja saatis tutvumiseks riigihalduse ministri Arto Aasa (Reformierakond) kinnitatud käskkirja, millega lubatakse Põlva maavanemale kompenseerida isikliku sõiduauto kasutus kuni 500 eurot kuus.

„Isikliku sõiduki kasutamise kompenseerimise puhul on oluline teada, et sellisel viisil saab erisoodustusmaksu maksmata tasuda kuni 335 eurot, seda ületavale osale rakendub kohustus tasuda maavalitsuse palgafondist erisoodustusmaksu,” teatas Kõiv.

Tema ise kasutab praegu tööautona maavalitsuse Škoda Octaviat, mille rendimakse ja kindlustus on kuus kokku 254 eurot ja 11 senti. „Neid arve võrreldes pole ma kindel, et Põlva maavanema lahendus on tegelikkuses maksumaksjatele ja maavalitsusele rahaliselt soodsam,” leidis Kõiv.

Põlva maavanem esitas eespool öeldu peale oma selgituse: „Nagu oma otsuse põhjenduses mainisin, tulime selle peale seoses vajadusega hakata uut hanget korraldama ja analüüsis leidsime järgmist: senise auto kulud olid rent koos kindlustusega – 360 eurot, kütus – ca 240 eurot. Lisaks hoolduste ja remontide arved, mis ei tule iga kuu, aga teevad kokku päris mitu sada aasta kohta. Kokku 600–700 eurot. Läbisõit oli mul ametiautoga keskmiselt 3400 kilomeetrit kuus.”

Eestis võib seaduse järgi maksta sõidukompensatsiooni kuni 0,3 eurot kilomeeter, kuid Põlva maavalitsusel on piirmääraks sätitud 0,2.

„Ministri käskkirjas on võimaliku kompensatsiooni laeks määratud kuni 500 eurot, mitte vähemalt,” märkis Igor Taro. „Tegelikult oleme arvestanud sellega, et lasen hüvitada ainult pikemad sõidud ca 2000 kilomeetri ulatuses kuus. 40 protsenti läbisõidust jääb seega minu arvele, nii et ei maksaks kahelda, et on maksumaksjale rahaliselt soodsam lahendus. Ma ise teiste maavanemate autokasutust ei võtaks kommenteerida ja arvasin ka, et paljudel juhtudel on ametiauto kasutamine kindlasti põhjendatud.”

Valga maavanem: ametiautot kasutada on soodsam

Ka Valga maavanem Margus Lepik (Reformierakond) märkis, et Põlva kolleegi pressiteates ei kajastu kahjuks kogu informatsioon.

„Nimelt tuleb silmas pidada sedagi, et isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni maksmisel teatud summast alates tuleb tasuda ka erisoodustusmaks, mida makstakse maavalitsuse palgafondist. Seega võib suurema sõiduvajaduse korral osutuda antud variant maksumaksjale kallimaks ning ei lähe kokku eetiliste tõekspidamistega,” ütles Lepik.

Valga maavanema kasutuses on Mitsubishi Outlander aastast 2012. Liisingumakse on 296,45 eurot kuus.

„Arvestades maavalitsuse kasutuses oleva eelarve võimalusi, analüüsime põhjalikult iga väljaminekut ja oleme jõudnud järeldusele, et ametiauto kasutamine Valgamaa tingimustes – kaugus pealinnast ja teistest keskustest, maakonna suurus ja sõiduvajadus – tuleb soodsam kui isikliku auto kompensatsiooni maksmine,” lausus Lepik. „Samuti kasutavad eespool nimetatud autot vajaduse korral ka teised maavalitsuse töötajad, mida vaevalt isikliku auto puhul omanik võimaldab."

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 03/11/2016 09:13:17