Esindusmeene võidutöö – Marget Rüütli album „Põlvamaa – rohelisem elu“. Foto: Marika Mälton

Sihtasutus Põlvamaa Arenduskeskus koostöös Põlva maavalitsuse ja Põlvamaa omavalitsuste liiduga kuulutas veebruaris välja meenekonkursi, et leida maakonna esindusorganisatsioonidele esindusmeene ning Põlvamaad külastavatele turistidele turismimeene. Nüüd on võidutooted välja valitud ja rahvas saab uudistada, millega maakonda turundatakse.

Esindusmeene kategoorias võitis Marget Rüütli album „Põlvamaa – rohelisem elu” ning turismimeenetest sai auhinna OÜ Wiera Natural küünlakollektsioon „the wood series”.

„Mõlemad tööd toovad välja Põlvamaa eripära ning nende valmistamisel on kasutatud Põlvamaaga seotud temaatikat, legendi, mustrit ja muud sellist. Tööd on kvaliteetsed ning sobilikud nii esindusmeeneks kui kinkimiseks ja turistidele kaasaostmiseks,” ütles arenduskeskuse turismiarendusjuht Kristi Kahu võidutööde kohta.

Konkursile oodati omanäolisi ja huvitavaid esemeid, mille valmistamisel on kasutatud piirkonnale omaseid materjale, motiive ja sümboleid. Eesmärgiks oli suurendada Põlvamaaga seotud meenete valikut ning edendada väikeettevõtlust.

Laekus 89 võistlustööd (34 esindusmeenet ja 55 turismimeenet) 43 osalejalt. Disaini oli vähem, käsitööd rohkem. Selles osas arenduskeskus osalejatele piiranguid ei seadnud. „Konkurss oli avalik ja seal võisid kõik osaleda. Infot levitati nii trüki- kui sotsiaalmeedias, meililistides. Iga tegija sai ise valida, millises kategoorias osaleda soovib ning mida esitada,“ sõnas Kahu.

Meenekonkursi korraldust toetati Euroopa regionaalarengu fondi meetmest „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks”, võitjatele rahalisi preemiaid välja aga ei pandud. Selle asemel oli kummagi kategooria auhinnaks meenetellimus 500 euro väärtuses. Eripreemiatega tunnustasid meelepäraseid töid veel MTÜ Põlvamaa Patrioot, maanteemuuseum, Värska sanatoorium, Intsikurmu muusikafestival, Süvahavva Loodustalu ja käsitöösalong R&S.

Kuidas hindab ekspert?

Konkursi lõppedes andis korraldajaile soovitusi ka Tartu kunstikooli kujundusgraafika erialajuht ja Põlvamaa vabakutseline disainer Janika Nõmmela Semjonov. LõunaLehe palvel kirjeldas ta oma muljeid konkursist.

„Meenekonkursi formaat on oluline ja vajalik, sest võimaldab pakkuda väljundit kohalikele elanikele. Jälgisin tulemusi huviga, aga olen kõrvaltvaataja rollis ning pole konkursiga seotud,” selgitas Nõmmela. „Arvan, et konkursi korraldusmeeskond sai olemasolevate tingimuste raames hästi hakkama, kuigi ressursside nappus valitseb meil pea igas eluvaldkonnas. Konkursi meediakajastus oli laialdane ning osalejate hulk suur. Auhinnafond saaks muidugi alati olla meelitavam, aga peamine oli ilmselt siinkohal siiski toetamine võidutoodete tellimise ja levitamise kaudu.”

Esindusdisainiga seotud konkursid, näiteks Eesti märgi konkurss, on Eestis viimasel ajal pälvinud professionaalidelt pigem negatiivset vastukaja. Mis on selle probleemi taga?

Nõmmela meelest on meene esinduslikkuse, funktsionaalsuse ja visuaalse kvaliteedi mõtestamise väga tagasihoidlik avaldumine töödes meie ühiskonnas laiem probleem. „Meeneks esitatud ese peaks kõnetama saajat või ostjat ja ideaalis leidma kasutust või eksponeerimist ka pärast vastuvõtmist või soetamist. Need aspektid on tootjatel võimalik saavutada professionaalse abiga, kui omal teadmisi puudu jääb. Meeldejääv meene kannab Põlvamaa kohta infot laiali, toob meile uusi külalisi, teadmisi ja investeeringuid,” selgitas ta.

Konkursitööde hulgas andsid tooni valdavalt üksikeksemplaridena valminud käsitööesemed, millest enamiku väljanägemist saaks Nõmmela meelest tootearenduse kaudu üksjagu edendada.

„Mõned esemed tõusid visuaalse kvaliteedi poolest selgesti esile, selgelt on nende loojad oma valdkonnas kauem tegutsenud ja nende toodetel on müügivõimekus olemas ka ilma konkursita. Seega peegeldavad tulemused meie hetkeolukorda disaini ja visuaalse keskkonna kvaliteedi väärtustamises,” tõdes ta.

Valmistooteni jõudmine

Konkursiks loodud esemetega saaksid autorid samuti disainivaldkonna töötajate toel edasi liikuda ja vormida neist tooted. Läbimõeldud kommunikatsioon ja professionaalne pakend on müügiks hädavajalik, tõdes Nõmmela.

„Kui ühel asjal on mõte sees, siis saab sellest arendada toote, ning eriti vahva ja omapärane toode sobib ka meeneks. Meene väljaarendamise protsessi esimene etapp on mõttetöö, kaasatakse erinevaid inimesi ning loovtöö vahendeid. Kui aga tulemus kord saavutatud, võib toodete elu- ja müügiiga ulatuda üle inimpõlvede,” lisas ta.

Konkurssi kokkuvõtva ürituse raames korraldati mitmeid teematubasid, üks neist keskendus meenete turundamisele ehk mis saab peale konkurssi edasi. Teematoas arutleti võimaluste üle, kuidas saaks kaasa aidata meenete paremale turustamisele maakonnas, et need oleksid paremini kättesaadavad nii turistidele kui ka tellimiseks asutustele-organisatsioonidele.

Samuti arutleti selle üle, mis kujul peaks toimima Põlvamaa käsitööliste võrgustik ning millised oleksid käsitöölistele vajalikud koolitused. Nõmmela näeb selliste konkursside jaoks hea arenemisvõimalusena töötubade kaasamist juba loomeprotsessi.

„Tulevikuks pakun välja idee pikendada konkursi perioodi ja korraldada selle osana enne esemete valmistamist töötoad, kus osalejad ja korraldaja töötavad ühiselt konkursi eesmärkide avamise ja ideede arendusega, toetades nii osalejate loovust ja luues seoseid maailma praktilise poolega. Eesti inimene on suhtluses üsna tagasihoidlik, selline formaat arendaks ka kohaliku võrgustiku sidusust,“ arvas ta.

Tartu kunstikooli kujundusgraafika erialajuhi Janika Nõmmela Semjonovi meelest saab siingi arenduskeskus üht-teist ära teha: vahendada infot koolituste kohta ja neid ise korraldada. „Kutseõppeasutused korraldavad regulaarselt tasuta koolitusi. Meie piirkonnas on mitu heatasemelist kooli, tasub end infoga kursis hoida. Disainmõtlemine on igas eluvaldkonnas oluline. Julgustan kõiki kogu aeg uusi asju õppima,“ kutsus ta üles.

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 06/05/2016 08:09:44