Karula kihelkond uhkes Võromaa kihelkondader rivis. Nüüd leiab samanimeline vald, et õige on ühineda Valgaga. Foto: URMAS PAIDRE, LõunaLeht

Haldusreformi temaatika on nii mõnessegi omavalitsusse toonud erimeelsusi, kuigi vastavat seadustki pole veel vastu võetud. Mitu Valgamaa Karula valla küla sooviks liituda Antsla vallaga, kuid Karula vald otsustas hiljuti, et keeldub alustamast läbirääkimiste Antslaga.

Antsla vald tegi ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi Urvaste, Sõmerpalu, Varstu, Mõniste, Taheva, Karula ja Tõlliste vallale. Antsla vallaga soovib praeguse seisuga aga liituda üksnes Urvaste vald.
Eelmise nädala reedel otsustas ka Antslast lääne poole Valgamaale jääv Karula vald, et keeldub Antsla vallaga läbirääkimiste alustamisest ja jätkab läbirääkimisi üksnes Valga linnaga, kuigi paljudele küladele Karula vallas on just Antsla tõmbekeskus.
Üks piirkond Karula vallas (Lustimõisa, Rebasemõisa, Lüllemäe, Koobassaare) on Antsla vallaga seotud nii majanduslikult, kultuuriliselt ja ajalooliselt kui ka tänapäevase kogukondliku läbikäimise poolest. Leidub talusid, kuhu omal ajal tõmmati vahele Võru- ja Valgamaa piir. Paljud suured põllumajandusettevõtted toimetavad korraga mõlemas maakonnas ja vallas, samuti mitmed kolmanda sektori organisatsioonid. Isegi osa Lusti külast jääb Võrumaale Antsla valda, teine pool aga Valgamaale Karula valda.
Seetõttu saatsid eelmise reede esimesel tunnil enne vallavolikogu istungit kuus kodanikuühendust, neli osaühingut ja kaks ettevõtjat Karula vallavolikogule pöördumise, milles tehti ettepanek, et Karula ikkagi alustaks Antslaga läbirääkimisi.
Nii mitmete ühingute liige ja Antsla valla ühe komisjoni liige, Antsla vallas elav Kaili Preismann kui ka Karula vallas Hallimäe talu pidav Mats Meriste ütlevad välja enda seisukoha, et Antslaga ei peakski liituma kogu Karula vald, vaid üksnes osa sellest. Nad leiavad, et näiteks see osa Karula vallast, mis jääb otse Valga linna külje alla (Kaagvere kant), võiks vabalt liituda Valga linnaga.
Karula vallavolikogu ütles oma läbirääkimistest keeldumise otsuses, et Valgas on gümnaasium, perearstikeskus, haigla, mitmed riigiasutused, töökohad ja muud vajalikud teenused, Antsla vald aga ei ole Karula valla elanikele kunagi olnud selliseks tõmbekeskuseks nagu Valga linn.

Teenused ei ole määravad
Mats Meriste sõnul on aga see argument läbirääkimistest keeldumiseks imelik, kuna loetletud teenuseid võib igaüks käia juba ka praegu saamas omale soovitud kohas sõltumata sellest, millises omavalitsuses ta elab. Samas on aga tema arvates ebameeldiv ignoreerida reaalsust, et osa kogukondi Karula vallas on tihedalt just Antslaga seotud.
„Tundub, et lihtsam oleks oma tegevusi ka edaspidi koos toimetada,” leidis Kaili Preismann. „Maakonnapiir vahel on häiriv.”
„Praegune maakonna- ja vallapiir joonistati puhtalt kolhoosipiiride järgi,” lisas Mats Meriste. „Vaikitakse maha, et väga suur osa Karula vallast on Antslaga seotud. Nüüd piire selle järgi põlistada on ignorantne. Praegu vaadatakse valda kui üht tervikut, aga varsti seda enam nagunii ei ole. Kas üks maakond jääb või kaob, on sentimentaalne teema.”
Nimetatud piirkond on mures ka Lüllemäe kooli säilimise pärast, mida on kogukond viimastel aastatel jõuliselt arendanud. Praegu käib Lüllemäe põhikoolis ka palju Antsla valla lapsi. Valga linn on aga öelnud, et Valgaga liitudes ei jää Lüllemäe põhikooliks, vaid algkooliks.
Millegipärast on kogu Eestis praegu olukord selline, et liituda soovitakse just nende omavalitsustega, kes jätaksid kooli valda alles. Urvaste vald on näiteks andnud nõusoleku läbirääkimisteks koguni seitsme omavalitsusega, aga on eelkõige mures, et ei kaoks Kuldre kool.
Ka on Antsla poole tõmbuva Karula piirkonna aktiivsed kodanikud arvamusel, et Valgaga liitudes oleks neil märksa vähem uues omavalitsuses sõnaõigust, kui saaks seda olema Antslaga liitudes.

Et piirkond kaotaks võimalikult vähe
„Peamine ühinemise alus oleks leida selline ühinemismoodus, mille puhul piirkond kaotab kõige vähem,” sõnas Kaili Preismann. „Ega väga võita ei ole nagunii võimalik. Eeldaks, et oma valla otsustajad leiaksid parima lahenduse inimeste jaoks, et ka tulevikus oleks piirkonnas maksimaalselt hea elada.”
Mats Meriste lisas, et teda häirib see, et volikogu on küll öelnud, et põhimõtteliselt saaks osa külasid liituda Antsla vallaga, kuid lükkab vastutuse asjaajamise eest kodanikele, kes on niigi igasuguste tegevustega hõivatud.
„Külad ajagu ise asjad korda, kogugu hääled. Kui hääli on piisavalt, saavad liituda,” on Meriste nördinud. „Tegelikult peaks volikogu ajama asjad korda. Samas keegi isegi ei tea, kui palju hääli on piisav.”
Meriste sõnul tuleb allkirjadega kogumine ikkagi korraldada, iseasi, kellel selleks hõivatud aktiivsetest kodanikest aega on. Meriste arvab ka, et 60 protsenti valla elanikest pole teemaga üldse kursis ega oma arvamust.
Kaili Preismann lisas, et Karula vallast on lühinägelik pidada läbirääkimisi ainult ühe omavalitsuse ehk Valga linnaga, sest sel juhul ei ole neil läbirääkimistel mitte midagi nõuda. Mats Meriste sekundeeris omalt poolt, et sellega on maha mängitud kõik võimalused mingeid valikuid teha.
Karula vallavanem Rain Ruusa ütles, et mitte minna Antslaga läbirääkimistele on volikogu otsus ja tema seda kommenteerida ei saa, kuid lisas, et Antsla poole kaldujatel on siiski võimalus teha avaldus volikogule Antslaga liitumiseks. Samas nentis ta, et isegi kui kogutakse palju allkirju, saab seaduse järgi lõppotsuse teha ikkagi vaid volikogu.
Ruusa avaldas pahameelt, et õigupoolest on kogu haldusreform taandunud vaid arvudele.
„Valdades ja kogukondades on tekitatud suur tülikoht,” nentis Ruusa. „Kõigepealt oleks pidanud seaduse vastu võtma. Numbrite tagaajamine ei vii mitte kuhugi. Paljud vallad tulevad praegu hästi toime ka rahvaarvuga vähem kui 5000.”
Karula vallavolikogu esimees Mart Vanags ütles, et Antsla poole tõmbuvatel Karula valla küladel on võimalus liituda Antslaga, kui teatud küla poolt tuleb initsiatiiv ja kogutakse allkirjad.

Volikogu esimees: takistusi me ei tee
„Ma ei oska ette arvata, kes kellega liituda tahab,” kommenteeris Vanags. „Me oleme volikogus arutanud, et kui mõni küla tahab teise vallaga liituda, siis me küll takistusi ei tee. Kui lepingud tehtud, allkirjad kogutud, siis pole takistatud. Mina olen isegi selle poolt, aga tulgu nad konkreetse kirjaliku ettepanekuga. Takistusi kellelegi tegema ei hakka. Seadust ka veel ei ole.”
Vanags sõnas, et Karula vallavolikogu ei kiirustanud Antslale „ei“ ütlema, kuid kuu aja jooksul ei tulnud keegi talle ütlema, et mindagu Antslaga läbirääkimistele, vaid alles kell üks öösel enne viimast volikogu istungit 1. aprillil tuli inimeste pöördumine, mida nii tema kui ka mõni teinegi volikogu liige ei jõudnud enne istungit läbi lugeda. Vanagsi sõnul kukkuski välja nii, et öeldi Antslale „ei“, kusjuures Antslale „ei“ ütlemise poolt hääletas viis vallavolinikku, kolm olid erapooletud ja üks vastu.
Vanags lisas, et Karula vallavolikogus vaadati väga, kuidas käituvad naabrid, ning kuna Taheva ja Tõlliste vald soovivad liituda Valgaga, siis selle suuna võtab ka Karula.
Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp ütles, et Antsla soovib, et Karula nendega liituks, kuid siiski oleks loogiline, et liituksid just ülal toodud külad Karula vallast. Küsimusele, kas aga Antsla vald liiga väikseks ei jää, kui sellega liitub ainult Urvaste, vastas Müürsepp: „Kas alati on suurus oluline? Eks see olegi arutlemise koht.”
 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 07/04/2016 14:50:49