Rein Järvelill. Foto: FB

Reedel peetud vallavolikogu istung raputas Võrumaa Meremäe valda. Istungil esitas valimisliit Koduvald umbusaldusavalduse vallavanem Rein Järvelille vastu, mis tekitas paljudes vallaelanikes pahameelt ja ajendas neid häält tegema.

Umbusaldamiseks vajalik enamus on vastalistel olemas: Koduvallale kuulub 11-liikmelises volikogus kuus kohta ning volikogu esimees Arno Vares ja liikmed Arvo Kaupo, Helgi Metsik, Rein Nikitin, Matti Kõivik ja Mihhail Link on kõik oma allkirja andnud. Seda, kas tõenäoliselt tuleval nädalal toimuv umbusaldamishääletus läbi läheb, ei oska Vares kindla peale öelda.

„Loodame. Nad on kõik alla kirjutanud ja kõik on leidnud oma põhjused,“ ütles ta LõunaLehele.

Loo muudab keerulisemaks hiljuti politsei poolt alustatud väärteomenetlus, milles uuritakse, kas vallavanem on rikkunud toimingupiirangut. Sellele viidatakse ka umbusaldusavalduses.

„Ajakirjandusväljaanded, eriti nende internetiversioonid, on Meremäe valda ning vallaametnikke häbistava informatsiooni kandnud laiali kogu maailmale,“ kirjeldatakse avalduses. „Allakirjutanud peavad vallavanema positsiooni sedavõrd väljapaistvaks, et mistahes kahtlustused vallavanema poolt korruptsioonivastase seaduse rikkumise suhtes on lubamatud. Ei saa tolereerida vassimist, varjamist ning erinevate JOKK-skeemide rakendamist Meremäe vallas. Omavalitsusüksuse juhtimine mitte üksnes ei pea olema aus ning läbipaistev, vaid ta peab sellisena ka kõrvalseisjatele paistma.“

„Leiame, et Rein Järvelill on oma tegevusega andnud põhjuse väärteomenetluse algatamiseks, mis juba iseenesest kahjustab mitte üksnes vallavanema, vaid kogu Meremäe valla mainet,” teatavad umbusaldajad. „Vallavanema positsiooni täitev isik peab suutma kontrollida oma käitumist ning igat oma sammu eelnevalt kaaluma. Isik, kes pole võimeline ette nägema oma käitumisega põhjustatavaid väärteo- või kriminaaluurimisi, ei ole kõlbulik täitma temale usaldatud positsiooni ega kuuluma valla juhtorganitesse.“

Politseimenetlus
Väärteomenetlus alustati korruptsioonivastase seaduse paragrahvi alusel, mis käsitleb toimingupiirangu rikkumist. Ametiisikul on nimelt keelatud teha otsust või toimingut temaga seotud isiku suhtes, täpsustab Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel.

„Politsei on selles väärteomenetluses protokolli koostanud, otsus kohaldatava karistuse osas tehakse 15. aprillil. Ametiisiku poolt toimingupiirangu rikkumise eest saab määrata rahalise karistuse kuni 800 eurot,“ ütles Peitel.

Vallavanem soostus LõunaLehe küsimuse peale täpsemalt asjaolusid kommenteerima, kuigi tal pole enda sõnul teada kogu kaebuse sisu ja ulatus.

„Käimasolevas väärteomenetluses on vaidlus selles, kas ma tohtisin vallavanemana anda maksekorralduse nende arvete osas, kus kauba või teenuse iseseisvaks tellijaks ja lepingu sõlmijaks oli allasutuse juht või nõunik ja tarnijaks minuga seotud isik ning kas sellele kehtis toimingupiirang,“ rääkis Järvelill.

Ta viitas seaduses sätestatule, mille kohaselt toimingupiirangut ei kohaldata, kui ametiisik teeb toimingu, omamata võimalust määrata selle asjaolusid. „Ehk on vaidlus selle üle, kas olen õigesti aru saanud seaduse mõttest ja kas olen täitnud kehtestatud regulatsiooni seaduse mõtte kohaselt,“ lisas ta.

Kas Järvelill aga tunneb end hetkel süüdi olevat? „Tunnen, et olen vallavanemana korraldanud asjaajamise selliselt, et oleme minimeerinud korruptsiooniohtlikud olukorrad,” vastas ta. „Kindlasti on väikeste kohtade probleemiks see, kuidas minimeerida toimingupiirangust tulenevad riskid olukorras, kus kõik tunnevad kõiki ja aktiivsem osa kogukonnast on tihti kuidagi omavahel seotud. Tihti on ka eksimine inimlik, kuid kindlasti pole ma tahtlikult või korruptiivsest huvist lähtuvalt eksinud reeglite vastu.“

Umbusaldusavaldusele reageeris ta aga juba laupäeval vallakodanike poole pöördudes. Ta viitas reedel kahele tabanud üllatusele. Positiivsena sai soome-ugri kultuuripealinna kommunikatsioonimeeskond suhtekorraldustööde konkursil eripreemia kohaturundustöö eest.

„Negatiivne PR-auhind sai aga avalikuks eilsel volikogul ‒ esitati umbusalduse avaldus vallavanemale. Kahjuks ei oska täna veel vallarahva ees vabandada, milles ma süüdi olen,“ kirjutas Järvelill. „Kindlasti olen elus ja ka Meremäe vallavanemana teinud vigu ja ehk eksinud ka kuskil mingi seadusesätte vastu. Aga julgen kinnitada, et olen alati proovinud käituda ausalt, seaduse mõistes korrektselt ning arendada ja teha Meremäe valda tuntuks positiivses mõttes.“

Teravaid ütlemisi jagus tal ka volikogu esimehe suunal. „Eilsete sündmuste valguses pean andma oma inimestele selgitusi, sest inimesed ei saa aru, mis toimub,” seisab Järvelille postituses. „Kuna volikogu esimehe tegevus on läbipaistmatu ja täis negatiivseid üllatusi, siis võib muidugi juhtuda, et ka mina päris täpselt ei tea, mis toimub.”

„Umbusaldusavalduse ainuke süüdistus seisneb selles, et vallavanema tegevust uurib politsei ja see segab vallavalitsuse tööd ning kahjustab vallavanema ja valla mainet,” kritiseerib ta. „Politseil pole aga muud valikut, kui uurida neid kaebusi, mida on politseile esitanud Meremäe volikogu Koduvalla valimisliidu liikmed, keda juhib Arno Vares. Täna ma siis pean vabandama selle eest, et olen lasknud enda peale kaevata ja sellega rikkunud enda ja valla mainet.”

Muud etteheited
Umbusaldajate põhjused ulatuvad aga ka kaugemasse aega. „Lisaks eelnevalt kirjeldatud otsesele ajendile umbusaldusavalduse esitamisel, soovivad allakirjutanud rõhutada ka teisi puudusi vallavanema töös. Nii on vallavalitsuse poolt volikogule esitatavad otsuste ja määruste eelnõud sageli sisuliselt läbi mõtlemata ning normitehniliselt ja keeleliselt ebakorrektsed,“ seisab avalduse lõpuosas.

Viimane osa läheb küll rohkem vallasekretäri kapsaaeda, kelle esimese teenistusülesandena on kirjas „vallavalitsuse ja vallavolikogu eelnõude koostamine ja vormistamine ning eelnõude kohta arvamuse andmine“.

„Me oleme kaks aastat juhtinud tähelepanu erinevatele probleemidele. Kuidas kasutatakse maksuraha, too on jälle tõlgendamise küsimus,” täpsustab volikogu esimees. „Kui me 2013 saime mandaadi rahva käest, siis me põhimõtteliselt lubasime nende küsimustega tegeleda, mitte nõustuda erinevate ebapõhjendamatute maksumaksjate raha ... Alates siis Meremäe vaatetornist, alates teedest.”

Vallavalitsuse minutiotsus
Esmaspäevasel vallavalitsuse istungil aega ei raisatud: kell 9.04 alanud istung lõppes juba 9.05. Päevakorras oli vaid üks punkt ‒ OÜ Meremäe Vesi juhatuse liikme Arno Varese tagasikutsumine ‒ ja see kiideti heaks.

Asjaosaliste väitel ei ole siin tegu poliitilise ärategemisega.

„Tundus, et Arno Varese istumine korraga kolmel toolil ei vasta päriselt tema võimetele,” selgitas vallavanem Järvelill. „Parem on see, kui ta keskenduks oma põhitööle – kalmistuvahi ametile. See annab võimaluse tuua Meremäe Vee juhatusse värskemat mõtlemist ja aitaks kindlasti ka tegevjuhil oma tööd planeerida. Olukord, kus sama isik on organisatsiooni juhatuses ja samal ajal juhatuse esimehe alluvuses ning volikogu esimehena kaudselt ka juhatuse esimehe ülemus samaaegselt, hakkas pidurdama Meremäe Vee arengut. Seega, tegemist kõige tavalisema juhtimisotsusega.“

Teisisõnu: sisuliselt on Vares olnud korraga nii iseenda alluv kui ülemus. Vallavanema selgitus kõlab Varesele endale loogiliselt. „Väga õige. Eks me oleme seda arutanud, ma olen alati öelnud, et ma ei taha. Puudub inimressurss selleks. Ei peaks volikogu esimees tegema kõike,“ tõdes Vares.

Kool jäi tehnoloogiast ilma
Toimingupiirangu rikkumise kartus on takistanud Meremäe kooli laserdisaini projekti jätkamist. Järvelill võttis laupäeval valla sotsiaalmeedia grupi vahendusel senitehtu kokku:

„Nädalavahetusega lõppes Meremäe koolis innovaatiline laserdisaini projekt. Projekti tulemusel soetas Seto Infoselts laserdisaini seadme, mis andis võimaluse tutvustada huvilistele laserdisaini võimalusi oma toodete kujundamisel ja reklaamimisel. Seto Infoselts korraldas Meremäe noortekeskuses ajavahemikul 09.2010–03.2012 laserdisaini ringi. Selline kooliväline tegevus andis õpilastele lisamotivatsiooni õppimiseks IT-valdkonnas ning piirkonna inimestele mitmekesistuvad huvitegevuse võimalused. Kohalikele ettevõtjatele tekkis koht, kus arendada oma toodete disainilahendusi, mis oligi selle projekti lisaväärtuseks ja jätkusuutlikkuse tagatiseks. Laserseadet kasutati kuni tänaseni kooli õppekava täiendamiseks tehnoloogiatundides ja õpilasfirmade tegevuses.“

Projekt algas siis, kui Järvelill töötas veel Tallinnas ja polnud seotud Meremäe valla juhtimisega. Vallavanem sai temast nimelt 2012. aastal.

„Kuna projekti aeg oli viis aastat, siis on tänaseks igasugused kohustused lõppenud ja uusi sõlmida ma ei saa, kui ei taha seadust rikkuda,” märkis ta LõunaLehele. „Seoses selle projektiga pole me kindlasti seadust rikkunud. Mul on kahju, et mõned volikogu liikmed on leidnud siin seaduse rikkumist ja korruptsiooniohtu, sellist tänu ma tegelikult volikogu poolt ei oodanud. Praegu on mul muidugi kahju, et lapsed on jäänud ilma ühest innovatiivsuse arendamise võimalusest, kuid välistamaks igasuguseid kahtlustusi ja ka toimingupiirangu rikkumisi oleme laserlõikepingi kooli ruumidest ära viinud. Vallavanemana pole ma toimingupiirangu tõttu saanud ega ka vastu võtnud ühtegi otsust, mis puudutaks seniste kokkulepete muutmist.“

Omakasu ta selles projektis Seto Infoseltsi kaudu saanud pole. „See oli minu ja minu venna (Meremäe kooli direktor Mainer Järvelill) poolne panus Meremäe kooli innovaatiliseks kooliks muutmisele. Projekti maksumuseks oli ca 10 000 eurot ja meie kasuks oli ainult see, et saime oma kodukoha kooli arendada, panustada huvitegevusse,“ kinnitas ta.

Vallaelanike toetus
Umbusaldamise uudise levimise järel otsustati välja kuulutada seda arutav rahvakoosolek, algusajaks kolmapäeva pärastlõuna, veidi enne LõunaLehe trükkiminekut. Oodatud olid nii vallavanema toetajad kui ka vastased.

Kuid sellega ei piirdunud vallaelanike reaktsioon. Internetis seati ööl vastu esmaspäeva üles ka petitsioon „Toetame Rein Järvelille Meremäe vallavanemana!“, millele oli eile ennelõunaks alla kirjutanud 137 inimest.

Allakirjutanud toetavad vallavanema jätkamist, kuna on rahul valla arengutega viimase nelja aasta jooksul.

„Järvelille juhtimise ajal on korrastatud valla vee- ja reoveetrassid, heakorrastatud Obinitsa ja Meremäe väljanägemist, rajatud kõnniteed Meremäele, uuendatud Meremäe vaatetorn, alandatud valla kulutusi energiamajandusele, viies Obinitsa külakeskuse maaküttele ja rajades neli valla päikeseelektrijaama, valla asutused on saanud kiire ja odava internetiühenduse, on suurendatud valla positiivset tuntust ja viidud läbi soome-ugri kultuuripealinna aasta ning on pidurdunud vallaelanike kiire vähenemine,“ seisab selgituses.

Vastulöök antakse ka volikogu esimehe aadressil ja esitatakse oma nõudmine: „Taunime volikogu Koduvalla fraktsiooni tegevust valla arengu pidurdamisel ja valla negatiivse maine kujundamisel ning soovime volikogu esimehe Arno Varese tagasiastumist volikogu esimehe kohalt.“

Kui umbusaldamine läheb läbi, siis millised on Järvelille ‒ varem muu hulgas riigikogu liikme ja rahandusministri nõuniku ametit pidanu ‒ edasised plaanid?

„Täna olen ma Meremäe vallavanem, oma valijatele olen lubanud seda teha vähemalt 2017. aasta valimisteni. Muule ma praegu ei mõtle ega pühendu. Ma armastan Meremäe valda ja neid inimesi, kes siin elavad,“ vastas ta.
 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 24/03/2016 10:12:49